Matsini v\u00e4rske v\u00e4rss-“brelokk”-romaani kaanelt v\u00f5ib leida autorina hoopis professor Paulus F\u00fcrchtegott von und zum Blut-Zwiebelfisch genannt Backi. Peaaegu k\u00f5ik oma raamatud erinevate pseudon\u00fc\u00fcmide alt v\u00e4lja andnud Matsin s\u00f5nas, et valib nimed tavaliselt raamatus tegevuse toimumiskoha v\u00f5i -aja j\u00e4rgi.<\/p>\n
T\u00f5lkes v\u00f5iks fiktsionaalse autori nimi k\u00f5lada umbes nii: Karda Jumalat ja Veresibula Kala nimega Back. Nimi ei ole p\u00e4ris juhuslik, sest ka Karl Ernst von Baer, kes teose keskmeks on, oli iht\u00fcoloog ehk uuris kalu ja kalam\u00fcrki.<\/p>\n
“Kui ma seda raamatut kirjutama hakkasin, siis mind huvitasidki eelk\u00f5ige Baeri aegsed professorid. Neid on v\u00e4ga palju \u2013 Tartu on ju eelk\u00f5ige professorite linn ja \u00fclikoolilinn. K\u00f5ik teed viivad ikka \u00fclikooli. Mina ise ei ole k\u00fcll Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppinud, olen seal k\u00fcll loenguid pidanud, aga \u00f5ppinud ei ole. P\u00f5hiliselt olen Tartu \u00dclikooli peahooneid imetlenud l\u00e4bi \u00f5llerestorani M\u00fcnchen akende,” r\u00e4\u00e4kis Matsin.<\/p>\n
“Aga v\u00f5lusid need vanad lood \u2013 igasugused professorite lood. V\u00e4ga v\u00e4rvikad lood. Sel ajal, mil Baer \u00f5ppis Tartu \u00dclikoolis, aastatel 1810 kuni 1814, oli \u00fclikool alles kujunemas. K\u00f5ik oli v\u00e4ga liikuv. Ka doktorit\u00f6\u00f6d ja muud akadeemilised t\u00f6\u00f6d ei olnud v\u00f5ib-olla p\u00e4ris sellised, nagu me t\u00e4nap\u00e4eval neid m\u00f5istame. N\u00e4iteks Baeri ajal kaitses \u00fcks h\u00e4rra doktorit\u00f6\u00f6 Tartu kummitustest. Tegelikult oligi selle t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk pigem ladina keele kontroll. K\u00f5ik eksamid olid juba ammu tehtud, kui doktorit\u00f6\u00f6ni j\u00f5uti,” selgitas kirjanik.<\/p>\n
“Teisest k\u00fcljest v\u00f5tsin siis oma elust huvitavaid juhtumeid ja \u00fcritasin siis, viia nad sinna fiktiivsesse aega, fiktiivsete professorite ja tegelaste maailma ning need kuidagi siduda,” lisas ta.<\/p>\n
Kuigi p\u00f5nevaid haridustegelasi leiab \u00fclikooli ajaloost veel, n\u00e4iteks arstiteadlane Ludwig Emil\u00a0Cichorius, otsustas Matsin siiski k\u00f5ige tuntuma kasuks, kes v\u00f5iks olla selles maailma keskne p\u00e4ike, millest teised kiired j\u00e4tkuvad.<\/p>\n
“Ma r\u00f5hutan seda, et teoses on tegemist ikkagi fiktsionaalse kujuga, mitte p\u00e4ris ajaloolise Baeriga, kuigi vestlusest teadusajaloolase ja Baeri uurija Erki Tammiksaarega sain aru, et olin p\u00e4ris palju ka m\u00e4rke tabanud,” lisas Matsin.<\/p>\n
Raamatu j\u00e4rels\u00f5nas tunneb \u00fcks tsensor muret, kas tegi \u00f5igesti, kui lasi kahtlase autori Paulus F\u00fcrchtegott von und zum Blut-Zwiebelfisch genannt Backi teose tr\u00fckki ja lasi Baeri nime laimata. Matsin ise selle murega tegelema ei pea.<\/p>\n
“Baeri k\u00f5ige suurem kaitsja on loomulikult tema muuseumi juhataja. Muuseumijuhataja kiitis kogu raamatut v\u00e4ga \u2013 pidas seda huvitavaks ja v\u00e4hemalt k\u00fcsimusi p\u00fcstitavaks. L\u00f5pps\u00f5na autorid on ajaloodoktor Kaarel Vanam\u00f6lder koos magistri Madli Vanam\u00f6ldriga. Seal t\u00f5epoolest pike nimega fiktiivne autor p\u00fc\u00fcab oma tekste tr\u00fckki saada \u2013 toob sensorile isegi kooki ja kaks pudelit konjakit. Tsensor on sellega p\u00e4ris h\u00e4das,” muigas Matsin.<\/p>\n
P\u00e4ris v\u00e4rssromaaniks Matsin aga oma teost nimetada ei saanud ning leidis hoopis uue lahenduse. “See ei ole p\u00e4ris nagu v\u00e4rssromaan. Esimese osa tekstid kirjutasin kunagi J\u00fcri Mildebergi n\u00e4ituse tarbeks, kus oli kasutatud kahe kroonise pealt Baeri n\u00e4gu. Kui need tekstid said valmis ja n\u00e4itus oli \u00e4ra olnud, siis ma m\u00f5tlesin, et tahaksin midagi veel juurde kirjutada,” meenutas ta.<\/p>\n
“M\u00f5nes m\u00f5ttes on see ka nagu luulekogu \u2013 kaks osa koosnevadki \u00fcksikutest luuletustest. N\u00e4iteks mulle v\u00e4ga meeldib luuletus “Baer ja kass” v\u00f5i “Baeri assistent”. Need tekstid on temaatiliselt seotud, aga otseselt s\u00fc\u017eeeliselt v\u00f5ib-olla mitte. Siis ma hakkasingi m\u00f5tlema, mis \u017eanr see v\u00f5iks olla. Sel hetkel kandsin vesti, millel oli uhke uurikett. Vaatasin seda ja m\u00f5tlesin, et olgu siis “v\u00e4rss-brelokk-romaan”, brelokk on uuriketi ripats.”<\/p>\n
Nii palju kui suutis, uuris Matsin ka tolle aja meditsiini kohta. “See aeg oli meditsiiniliselt k\u00fcllalt kole. Isegi Pirogovi m\u00e4lestustest tuleb see v\u00e4lja. Meditsiin hakkas k\u00fcll tormiliselt arenema, aga 19. sajandi esimene pool oli patsientide jaoks ikkagi v\u00f5rdlemisi \u00f5udne aeg. Ma uurisin palju, aga samas olin ju ka poeet. Kui m\u00f5nes tekstis mainiti n\u00e4iteks kalam\u00fcrki, siis panin selle kohe luuletusse sisse, teadmata tegelikult v\u00e4ga t\u00e4pselt, mida see endast kujutab,” r\u00e4\u00e4kis autor.<\/p>\n
Matsin lisas, et sellep\u00e4rast v\u00f5ivad ka tollased professorid meile hullumeelsetena m\u00f5juda. “Just seet\u00f5ttu, millises keskkonnas nad pidid toimetama. Lihtsalt v\u00f5eti laibast t\u00fckke ja n\u00e4idati neid \u00fcli\u00f5pilastele, selline vabadus. Ma arvan, et ka mul on kirjanduses olnud oluline vabaduse printsiip. Ma ei ole kunagi kirjutanud ajaloolisi romaane, kuigi olen ajaloolisi isikuid k\u00e4sitlenud, n\u00e4iteks Kreutzwaldi,” selgitas ta.<\/p>\n
“Tihtipeale, kui olen hakanud mingit materjali uurima, n\u00e4iteks Kreutzwaldi kohta, siis sealt tuleb v\u00e4lja igasuguseid kirju, kus Kreutzwald vannub ja teeb igasugu asju. Meie ettekujutus ajaloost on sageli ikka \u00fcsna ilustatud. Tegelikult oligi asi selline, et Cichorius n\u00e4itas sulle n\u00e4iteks uppunut ja samal ajal oli ruumis selline hais, et seal ei saanud viibida. Nii \u00f5ppisid tulevased arstid.” m\u00e4rkis Matsin.<\/p>\n
Matsini s\u00f5nul on hetkel moes kirjutada luuletusi vaimse tervise muredest. “Luuletajad v\u00f5ivadki olla hullud. K\u00f5ige paremad luuletajad ongi hullud \u2013 see on ju selge, n\u00e4iteks Juhan Liiv, eks ole. Aga kui inimene on peaaegu normaalne, aga ikkagi kirjutab oma ps\u00fc\u00fchilistest h\u00e4iretest \/…\/, siis on selles minu meelest irooniat ja sellega ei tohiks \u00fcle pakkuda. Mulle tundub see l\u00e4henemine natuke m\u00f5ttetu.”<\/p>\n
“M\u00f5tlesin, et v\u00f5iks olla tore kirjutada luulekogu, mis ei tegele selliste moodsate probleemidega, vaid ammutab oma j\u00f5u hoopis mingist m\u00fc\u00fctilis-fiktsionaalsest 19. sajandi kultuurip\u00e4randist. See on ju v\u00e4ga rikkalik. Need monumendid on meie hulgas, seisavad Toomem\u00e4el. Praegu, minu eas, tundub mulle kultuurip\u00e4randist kirjutamine olulisem kui see, et hakkaksin kurtma, kui raske mu elu on,” s\u00f5nas Matsin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Matsini v\u00e4rske v\u00e4rss-“brelokk”-romaani kaanelt v\u00f5ib leida autorina hoopis professor Paulus F\u00fcrchtegott von und zum Blut-Zwiebelfisch genannt Backi. Peaaegu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":29326,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[15534,37,33,35,173,34,36,15532,5792,140,15533],"class_list":{"0":"post-29325","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-baeri-laulud","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-karl-ernst-von-baer","16":"tag-loetud-ja-kirjutatud","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-paavo-matsin"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115451403096049782","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29325","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29325"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29325\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/29326"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29325"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29325"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29325"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}