{"id":29377,"date":"2025-10-28T11:47:07","date_gmt":"2025-10-28T11:47:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29377\/"},"modified":"2025-10-28T11:47:07","modified_gmt":"2025-10-28T11:47:07","slug":"riske-voimaldav-mang-kasvatab-lastest-enesekindlad-taiskasvanud-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29377\/","title":{"rendered":"Riske v\u00f5imaldav m\u00e4ng kasvatab lastest enesekindlad t\u00e4iskasvanud | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<p>L\u00f5kkega toimetav v\u00f5i noaga nikerdav lasteaialaps v\u00f5ib nii m\u00f5nelegi t\u00e4iskasvanule tunduda hirmutav. Ometi kinnitavad nii ps\u00fchholoogid kui ka \u00f5petajad, et just lapse juhitud vaba m\u00e4ngu ja riskide v\u00f5tmise kaudu \u00f5pivad lapsed maailma ning iseennast k\u00f5ige paremini tundma.<\/p>\n<p>Riskimine on lapse arengu loomulik osa. &#8220;Inimene on oma loomult uudishimulik ja tahab end proovile panna,&#8221; \u00fctles lasteps\u00fchholoog Lemme Haldre. &#8220;Kui laps julgeb proovida ja saab hakkama, kasvatab see tema enesekindlust, mis on omakorda tihedalt seotud sotsiaalsete oskuste ja suhetega.&#8221;<\/p>\n<p>Haldre s\u00f5nul on laste riskivalmidusel tugev bioloogiline alus. Tegevuste anal\u00fc\u00fcsi ja tagaj\u00e4rgede hindamise eest vastutav aju otsmikusagar ei ole lastel veel t\u00e4ielikult v\u00e4lja arenenud. &#8220;Seet\u00f5ttu tegutsevad lapsed rohkem emotsioonide ajel ja see on t\u00e4iesti normaalne,&#8221; selgitas ta. Ka laste keha \u2013 pehmemad luud, rasvkude ja hea paranemisv\u00f5ime \u2013 on justkui loodud riskima ja m\u00f5\u00f5dukalt kukkuma. &#8220;Just katsetamise kaudu \u00f5pivad lapsed oma keha, oskusi ja piire tundma,&#8221; lisas ps\u00fchholoog.<\/p>\n<p>Risk vs oht<\/p>\n<p>Eestis koguvad populaarsust koolieelikutele suunatud \u00f5uelastehoiud ja vanematele lastele m\u00f5eldud kolahoovid, kus vabam\u00e4ng on igap\u00e4evaelu keskmes. Tartu \u00f5uelastehoiu \u00f5petaja Ada Tamme selgitas, et riskim\u00e4ng on vabam\u00e4ngu osa, kus laps valib ise, mida ja kuidas ta m\u00e4ngib. Riskim\u00e4nguks v\u00f5ib olla nii puu otsa ronimine, j\u00f5e \u00e4\u00e4res m\u00e4ngimine, l\u00f5kke tegemine kui ka onni ehitamine suurte lahtiste laudadega.<\/p>\n<p>Tamme r\u00f5hutas, et oluline on eristada riski ja ohtu. &#8220;Oht on miski, mis v\u00f5ib last ootamatult tabada, aga risk on see, mille laps v\u00f5tab ise, tajudes oma keha ja piire. Kui laps \u00f5pib riske haldama, oskab ta ka ohtusid ennetada,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>Riskide turvaliseks kogemiseks, soovitas Haldre m\u00f5elda lapse tegevustele kolmes tsoonis:<\/p>\n<ul>\n<li>Roheline tsoon: laps tegutseb iseseisvalt ja katsetab (nt poriloigus m\u00e4ngimine);<\/li>\n<li>Kollane tsoon: t\u00e4iskasvanu on k\u00f5rval, j\u00e4lgib ja toetab, kuid ei keela pidevalt (nt kiigega suure hoo tegemine);<\/li>\n<li>Punane tsoon: olukorrad, kus peab sekkuma (nt avatud aknal k\u00f5\u00f5lumine).<\/li>\n<\/ul>\n<p>&#8220;Just kollane tsoon on see, kus laps saab kogeda eduelamust,&#8221; \u00fctles Haldre. &#8220;Kui me v\u00f5tame selle temalt \u00e4ra, ei \u00f5pi ta riskiga toime tulema. V\u00f5imalusel peaks ohtlikud v\u00f5i sobimatud olukorrad lapsele lahti seletama ning suunama teda ennast olukorda anal\u00fc\u00fcsima ja turvalisemat valikut tegema.<\/p>\n<p>Usaldus ja piirid<\/p>\n<p>Kuigi vabam\u00e4ng v\u00f5imaldab lapsele teatud vabadust, on sellel alati omad piirid. &#8220;Meil on \u00f5uehoius konkreetsed kokkulepped \u2013 n\u00e4iteks, et noad on meisterdamiseks olemas, kuid neid ei v\u00f5eta v\u00e4lja ilma loata. Riskide v\u00f5tmine ja neist \u00f5ppimine toimib ainult siis, kui selle taga on usalduslik suhe ja selged reeglid,&#8221; \u00fctles Ada Tamme.<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul peab laps tundma, et t\u00e4iskasvanu teda k\u00f5rvalt toetab, mitte ei karista. &#8220;Hirm ei loo austust. Laps peab tundma, et t\u00e4iskasvanu hoiab tema piire, mitte ei karista nende \u00fcletamise eest.&#8221; Sama p\u00f5him\u00f5te k\u00f5las ka Haldrelt: &#8220;Lapse kasvatamine peaks toimuma nn sametvoodriga karbis \u2013 pehmes ja s\u00f5bralikus, kuid kindlate piiridega keskkonnas.&#8221;<\/p>\n<p>Tamme r\u00f5hutas, et t\u00e4iskasvanu roll on tagada eakohasust ning lapse isikup\u00e4ra ja grupid\u00fcnaamikat silmas pidades toetav keskkond. &#8220;Ma pean olema veendunud, et lapsel on eakohased v\u00f5imalused riskide v\u00f5tmiseks, aga see ei ole ohtlik. N\u00e4iteks v\u00f5ivad lapsed kasutada saagi ja haamrit, kuid me oleme eelnevalt kokku leppinud nende kasutamise reeglites ning ma olen tegevuse ajal l\u00e4hedal olemas,&#8221; t\u00f5i \u00f5petaja n\u00e4ite.<\/p>\n<p>Seega ei t\u00e4henda laste vabam\u00e4ng Goldingu romaani &#8220;K\u00e4rbeste jumal&#8221; sarnast katastroofi, sest olemas on t\u00e4iskasvanu, kes vajadusel suunab ja piire meelde tuletab. &#8220;Meie p\u00f5him\u00f5te on, et m\u00e4ngu sisu ei ole piiratud \u2013 v\u00f5ib m\u00e4ngida pulmi, s\u00f5da, lahingut. See peab olema aga k\u00f5igile turvaline ja k\u00f5ik peavad osalema vabatahtlikult,&#8221; \u00fctles Tamme. T\u00e4iskasvanu roll on pakkuda selgitusi, et nende kaudu muuhulgas aidata eristada p\u00e4ris elu ja m\u00e4ngu piire.<\/p>\n<p>Mullikiles kasvanud lapsed<\/p>\n<p>Vabam\u00e4ng ei piirne \u00f5uelastehoidude ja kolahoovidega. Vabam\u00e4ngu saab toetada iga lapsevanem nii kodus kui v\u00e4ljas.<\/p>\n<p>Haldre s\u00f5nul kipuvad t\u00e4nap\u00e4eva lapsevanemad olema sageli aga \u00fclem\u00e4\u00e4ra ettevaatlikud. &#8220;\u00dchelt poolt on sotsiaalne surve \u2013 lapsel peab alati olema turvaline ja kui midagi juhtub, tunneb vanem end s\u00fc\u00fcdi,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Haldre: &#8220;Teiselt poolt elame \u00fcldise \u00e4revuse ajastul, kus r\u00e4\u00e4gitakse kliimakatastroofist, s\u00f5dadest ja majandusprobleemidest. Seda \u00e4revust suunatakse alateadlikult laste \u00fclekaitsmisse.&#8221;<\/p>\n<p>See v\u00f5ib aga tema hinnangul m\u00f5juda halvasti lapse vaimsele tervisele: &#8220;Lapsed, kes on kasvanud vati sees, tunnevad end teiste seas ebamugavalt ja neil on raskusi sotsiaalsete olukordadega. Kui inimene ei saa lapsena kogeda, et ta tuleb ise toime, tekib tal hiljem tunne, et maailm on ohtlik ja ta ei saa selles hakkama.&#8221;<\/p>\n<p>Riskim\u00e4ngu lubamine ja toetamine muudab lapsed avatumaks ja koost\u00f6\u00f6altimaks. &#8220;Olen n\u00e4inud lapsi, kes \u00f5uelastehoius k\u00e4ima hakates on ebakindlad ja kartlikud, aga poole aasta p\u00e4rast ronivad puu otsa, juhivad m\u00e4ngu ja tunnevad end oma kehas ning teistega suheldes kindlalt ja vabalt,&#8221; \u00fctles Ada Tamme.<\/p>\n<p>Haldre lisas, et riskide lubamine kasvatab usaldust ka lapse ja vanema vahel. &#8220;See loob turvalise sideme lapsega \u2013 laps teab, et v\u00f5ib vanemaga asju arutada ega pea neid salaja tegema,&#8221; kinnitas lasteps\u00fchholoog.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00f5kkega toimetav v\u00f5i noaga nikerdav lasteaialaps v\u00f5ib nii m\u00f5nelegi t\u00e4iskasvanule tunduda hirmutav. Ometi kinnitavad nii ps\u00fchholoogid kui ka&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":29378,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,15547,15549,28,29,19,15552,15548,15554,25,15555,15550,15553,23,24,22,20,15551,30],"class_list":{"0":"post-29377","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-iseseisvus","19":"tag-kolahoov","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-ouelastehoid","24":"tag-piirid","25":"tag-piiridega-vabadus","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-risk-vs-oht","28":"tag-riskimang","29":"tag-suunav-taiskasvanu","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-vabamang","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115451634929312244","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29377","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29377"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29377\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/29378"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29377"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29377"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29377"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}