{"id":29422,"date":"2025-10-28T12:34:07","date_gmt":"2025-10-28T12:34:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29422\/"},"modified":"2025-10-28T12:34:07","modified_gmt":"2025-10-28T12:34:07","slug":"harri-tiido-vene-majad-maailmas-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29422\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: Vene majad maailmas | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud”<\/a> on seekord vaatluse all Vene majad. Nende Vene majadega on pidevalt mingid jamad, esiteks on need propagandakeskused, teiseks kasutasid Vene majade katust Moskva luurajad, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n

Pariisis meie elukoha l\u00e4heduses paikneb Alma sild, millelt v\u00f5ib Eiffeli torni vaadata. Kuid silma torkab teine rajatis, kuldsete kuplitega, see on Vene \u00f5igeusu kirik. Miks see sinna ehitada lubati, on arusaamatu, need kuplid satuvad ju n\u00e4iteks sillalt Eiffeli torni pildistades kaadrisse ja selles ei ole midagi pariislikku. Kirik on t\u00e4nava poolt akendeta valge kindlus, millest m\u00f5lemale poole j\u00e4\u00e4vad kandilised majad. Neil m\u00f5lemal on silti, et tegemist Vene \u00f5igeusu vaimse ja religioosse keskusega.<\/p>\n

Lubaduse kiriku ehitamiseks andis patriarh Aleksiuse visiidi ajal 2007. aastal tollane linnapea Nicolas Sarkozy ja 2010. aastal v\u00f5itis Venemaa enampakkumise. Plaanis olnud kultuurikeskus, kus lisaks kirikule ka kool, esimene vene-prantsuse l\u00fctseum. Kuid projekt j\u00e4i poolikuks, kirik on olemas, aga Berdjajevi-nimelise keskusega on probleeme. Ka kiriku seinad j\u00e4id kavas olnud freskodeta.<\/p>\n

Pariisis on veel teinegi Vene kultuuri keskus, kus veel p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise agressiooni algust v\u00e4rvati noori s\u00f5iduks Krimmi, et neile Kremli ideoloogiat tutvustada. Samasuguseid noorter\u00fchmi pandi mullu kokku Austraalias, Saksamaal ja T\u00fcrgis.<\/p>\n

Vene kultuurikeskused v\u00e4lisriikides alluvad Rossotrudnit\u0161estvole ja selle \u00fchenduse enese kinnitusel on neil Vene majad 71 maailma riigis. Mitmel pool on need \u00f5nnestunud sulgeda, n\u00e4iteks P\u00f5hja-Makedoonias, Horvaatias ja Montenegros. Vene majad Rumeenias ja Sloveenias peatasid tegevuse m\u00e4\u00e4ramatuks ajaks. Sulgemisotsuse v\u00f5ttis vastu ka Moldova, kuid selle elluviimist l\u00fckati edasi, et enne septembri l\u00f5pul toimunud valimisi venekeelset elanikkonda mitte \u00e4rritada.<\/p>\n

Nende Vene majadega on aga pidevalt mingid jamad. Esiteks on need propagandakeskused, teiseks kasutasid Vene majade katust Moskva luurajad. Ja neid on ka raske sulgeda, kuna need on kas diplomaatilise esinduse staatusega ja nende juhid ning puhuti ka asejuhid on saatkonnas diplomaadid ehk diplomaatilise kaitse all. M\u00f5ned majad tegutsevad kahepoolse lepingu alusel ja n\u00e4iteks Saksamaa pelgab, et siis pannakse Moskvas kinni Goethe instituut ja hispaanlased pelgavad, et sama saatus tabab nende Cervantese instituuti.<\/p>\n

Hispaanias Alicantes tekkis sellega suurem probleem. Selles provintsis elab umbes 20 000 vene p\u00e4ritolu inimest ja nende esindajad p\u00f6\u00f6rdusid isegi prokuratuuri poole, et Vene maja juhtide tegevus peatada. Maja direktor Aleksander T\u0161epurnoi on ise kenitlenud, et on Kremli k\u00e4silane, kes tegutseb Pravfondi vihmavarju all. See fond on pikema nime poolest v\u00e4lismaal elavate kaasamaalaste toetamise ja nende \u00f5iguste kaitse fond.<\/p>\n

“Alicantes tegutses Vene maja muuhulgas venemeelsete ajakirjanike ja advokaatide leidmise ja v\u00e4rbamisega.”<\/p>\n

Alicante Vene maja juht tegeles NATO-vastaste v\u00e4ljaastumiste korraldajana. Oma l\u00e4hetistes Moskvasse kirjeldas T\u0161epurnoi, kuidas ta Venemaalt saadud rahadega avalikke \u00fcritusi Vene huvide kaitsmiseks korraldas. Pravfond on k\u00fcll Euroopa Liidu sanktsioonide all, kuid rohkem kui 50 000 sisedokumenti t\u00f5estasid, et fond j\u00e4tkab tegevust Euroopa riikides. Alicantes tegutses Vene maja muuhulgas venemeelsete ajakirjanike ja advokaatide leidmise ja v\u00e4rbamisega.<\/p>\n

Sama on Rossotrudnit\u0161etvoga, muuhulgas Sofias ja Br\u00fcsselis. Washingtonis oli Vene maja m\u00f5nda aega suletud, kuid avati siis 2022. aastal l\u00f5pul uuesti. Ja ega nad eriti tagasihoidlikud ei ole, kahel aastal p\u00e4rast taasavamist korraldasid nad piduliku s\u00fcndmuse t\u00e4histamaks Krimmi annekteerimise aastap\u00e4eva. Kopenhaagenis osutus Vene maja Venemaa saatkonna t\u00f6\u00f6tajate lemmikkogunemiskohaks. Paljud neist tuli hiljem luuretegevuse p\u00e4rast k\u00fcll riigist v\u00e4lja saata. Keskusel olid nimelt tihedad sidemed Taani uurimiskeskustega, eelk\u00f5ige Taani tehnika\u00fclikooliga. Seet\u00f5ttu tuli Taani v\u00f5imudel kolmeks aastaks trellida taha saata \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6tanud vene p\u00e4ritolu uurija Nikiforov, kes kogus oma t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt luureandmeid tehnoloogia kohta ehk oli teaduslik-tehnilise luure kaast\u00f6\u00f6line.<\/p>\n

V\u00f5imud p\u00fc\u00fcdsid Vene maja sulgeda, kuid see \u00f5nnestus alles siis, kui luuramise eest saadeti v\u00e4lja 25 Venemaa saatkonna t\u00f6\u00f6tajat, nende seas ka Vene maja direktor. Rumeenias tegi 2023. aastal sama, esitades Bukarestis Vene majale ultimatiivse n\u00f5udmise kuue kuuga asjad kokku panna. Et asi kindel oleks, peeti paar n\u00e4dalat enne kella kukkumist kinni 40 Vene saatkonna t\u00f6\u00f6tajat, sundides Moskva seel\u00e4bi maja tegevuse peatama.<\/p>\n

Londonis suleti Vene maja p\u00e4rast Venemaa suuragressiooni algust ja see ei avanenud enam, kuna britid ei andnud Rossotrudnit\u0161estvo esindajale viisat. Sel \u00fchendusel ei n\u00e4i aga rahaga probleeme olevat. K\u00e4esolevaks aastaks suurendati nende eelarvet poolteist korda rohkem eelmise aastaga v\u00f5rreldes \u2013 412 miljonit rubla.<\/p>\n

Seda raha toimetatakse oma jopedele ka v\u00e4lisriikides, kuigi sanktsioonide t\u00f5ttu ei peaks nad saama mingeid makseid teha. Selleks kasutatakse n\u00e4iteks Venemaal k\u00e4ivaid k\u00fclalisi naaberriikidest. Mullu s\u00fcgisel tuli \u00fcle piiri \u00fcks 65-aastane reisiagent, kes sai Venemaalt Eestisse toomiseks 10 000 eurot. See oli m\u00f5eldud advokaatidele, kes kaitsesid \u00fchte luuramises s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud isikut.<\/p>\n

Vene majad kasutavad lahkelt ka mitmes pealinnas oma diplomaatilist staatust, olles vabastatud maksudest ja n\u00e4iteks Berliinis pidi linn kahepoolse lepingu alusel maksma arvestatava osa Vene maja kuludest.<\/p>\n

Pealegi ei ole Vene majad end registreerinud juriidiliste isikutena. Kui aga pole juriidilist isikut, siis on nendega raske midagi peale hakata. Berliinis algatas prokur\u00f6r Vene maja suhtes kohtuasja, s\u00fc\u00fcdistades selle direktorit Saksamaa v\u00e4liskaubanduse ja reeglite seaduse rikkumises. Kuid ta pidi taganema, sest direktoril oli diplomaatiline pass.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes on Vene majad Moskva m\u00f5juagentide keskused, kus pealegi tegeletakse ka luuramisega. N\u00f5ukaajal p\u00f6\u00f6ras KGB kultuuriekspordile ja kultuurikoost\u00f6\u00f6le suurt t\u00e4helepanu. Nende teemadega tegeles seal suisa mitu osakonda. Seega on pealtn\u00e4ha s\u00fc\u00fctul kultuurivahetusel tihti oma varjuk\u00fclg, mida kasutatakse teiste riikide vastu.<\/p>\n

Viited lugemishuvilistele\u200b<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Vene majad. Nende Vene majadega on pidevalt mingid jamad,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5057,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,173,34,36,4271,4273,110,229,230,97,140,15580,54,52,51,2797,264,15581,96,2511],"class_list":{"0":"post-29422","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arts","9":"tag-arts-and-design","10":"tag-artsdesign","11":"tag-design","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-harri-tiido","19":"tag-harri-tiido-taustajutud","20":"tag-hispaania","21":"tag-kunst-ja-kujundus","22":"tag-kunstkujundus","23":"tag-luure","24":"tag-meelelahutus","25":"tag-mojuagendid","26":"tag-nato","27":"tag-prantsusmaa","28":"tag-saksamaa","29":"tag-sanktsioonid","30":"tag-taani","31":"tag-vene-majad","32":"tag-venemaa","33":"tag-vikerraadio"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115451819666049998","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29422"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29422\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}