- \n
- Maailma ebastabiilsus on andnud kullale sisse uue hoo.<\/li>\n
- Foto: Shutterstock<\/li>\n<\/ul>\n
Tavidi anal\u00fc\u00fctiku Mait Krauni s\u00f5nul on kulla hinnat\u00f5usu peamiseks mootoriks riikide v\u00f5lakoormus ja eelarvete olukord, mis on j\u00f5udnud kriitilisele piirile. \u201cTraditsiooniline portfell, kus 60 protsenti on aktsiates ja 40 protsenti riigiv\u00f5lakirjades, on oma aja \u00e4ra elanud. Kui riigid ei suuda oma v\u00f5lgu enam j\u00e4tkusuutlikult teenindada, j\u00e4\u00e4b lahenduseks rahatr\u00fckk ja negatiivsed reaalintressid,\u201d s\u00f5nab ta. See on halb uudis v\u00f5lakirjade omanikule, kuid suurep\u00e4rane keskkond kullale, mida ei saa juurde tr\u00fckkida ega selle v\u00e4\u00e4rtust kunstlikult lahjendada.<\/p>\n
Riigiv\u00f5lakirjadesse on salvestunud k\u00fcmneid triljoneid dollareid majanduslikku energiat, kuid need on muutunud \u00fcha ebaatraktiivsemaks. Investorid ja riigid otsivad alternatiivi, mida ei ohusta valitsuste sekkumine ega valuutade lahjendamine. Kuld, mis on olnud raha ja v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilitaja juba aastatuhandeid, on muutunud taas ihaldusv\u00e4\u00e4rseks turvavaraks. Krauni hinnangul saab riigiv\u00f5lad kontrolli alla n\u00fc\u00fcd ainult valuutade lahjendamise kaudu. \u201c See protsess saab olema aeglane veritsemine, mille t\u00f5ttu j\u00e4tkub kapitali vool v\u00e4\u00e4rismetallidesse ka j\u00e4rgnevatel aastatel,\u201d \u00fctleb Mait Kraun.<\/p>\n
Valuuta ei ole poliitiliselt neutraalne, ent kuld on<\/p>\n
Teine kulla hinda toetav megatrend on geopoliitiline polariseerumine. Alates Ukraina s\u00f5ja algusest on keskpankade kullaostud kasvanud sajandi suurimateks. Selle p\u00f5hjuseks on Venemaa v\u00e4lisvaluutareservide k\u00fclmutamine, mis pani paljusid riike m\u00f5istma, et l\u00e4\u00e4ne valuutad ei pruugi olla poliitiliselt neutraalsed. Kuld seevastu on. Riigid, kelle suhted USA ja Euroopa Liiduga on jahedamad, on hakanud oma reserve \u00fcmber hindama ning asendama l\u00e4\u00e4ne valuutades nomineeritud v\u00f5lakirju kullaga. Ka Donald Trumpi ebatraditsiooniline majanduspoliitika ja tariifid on trendile hoogu juurde andnud. Dollari reservvaluuta staatuse n\u00f5rgenemine n\u00e4ib muutuvat uueks reaalsuseks, mis toob kaasa suurema ebastabiilsuse maailmamajanduses.<\/p>\n
\u201cKui lisada nendele trendidele rahvastiku vananemine ja deglobaliseerumine, moodustub keskkond, mis meenutab 1970. aastaid \u2013 aeglase majanduskasvu ja k\u00f5rge inflatsiooni kombinatsioon ehk stagflatsioon. Sellisel ajal on ajalooliselt h\u00e4sti l\u00e4inud toorainetel ja v\u00e4\u00e4rismetallidel,\u201d \u00fctleb Krauni ja lisab, et t\u00f5en\u00e4oliselt kestab v\u00e4\u00e4rismetallide t\u00f5usuts\u00fckkel veel 5-12 aastat ning l\u00fchiajalised hinnalangused v\u00f5ivad investoritele pakkuda h\u00e4id sisenemiskohti. Institutsionaalsete investorite portfellides on kulla osakaal praegu veel ajalooliselt madal, mis annab t\u00f5usuks ruumi.<\/p>\n
Kulla tootlus v\u00f5ib ulatuda 12-16% aastas<\/p>\n
Kulla v\u00e4\u00e4rtuse hindamisel ei saa kasutada traditsioonilisi rahavoogude meetodeid, sest kuld ei tooda intressi ega dividende. Selle asemel tuleb vaadata makromajanduslikke n\u00e4itajaid ja suhteid teiste varaklassidega. Kui hinnata kulla ajaloolist tootlust, on see olnud keskmiselt 8,6 protsenti aastas. Kraun prognoosib, et j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi jooksul v\u00f5ib kulla keskmine tootlus ulatuda 12\u201316 protsendini aastas. Baasprognoosi j\u00e4rgi v\u00f5iks kulla hind 2030. aasta alguseks t\u00f5usta umbes 6500 dollarini untsist, kuid tugeva inflatsioonilaine ja riigiv\u00f5lakirjade m\u00fc\u00fcgisurve korral pole v\u00e4listatud ka 10 000 dollari tase.<\/p>\n
Miks v\u00e4\u00e4rismetallid edasi kallinevad, milliste n\u00e4itajate j\u00e4rgi hinnata kulla \u00fcle- v\u00f5i alahinnatust ning kuidas f\u00fc\u00fcsilisse metalli investeerida – sellest k\u00f5igest r\u00e4\u00e4givad eksperdid 20. novembril toimuval tasuta veebiseminaril \u201cKuld \u2013 kuidas megatrend enda kasuks p\u00f6\u00f6rata\u201d.<\/p>\n