{"id":295702,"date":"2026-10-12T05:57:13","date_gmt":"2026-10-12T05:57:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/295702\/"},"modified":"2026-10-12T05:57:13","modified_gmt":"2026-10-12T05:57:13","slug":"kultuuri-kiirkursus-kellele-magnus-kirdi-oda-kellele-vanaks-hakanud-tom-cruise-kultuuri-kiirkursus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/295702\/","title":{"rendered":"Kultuuri kiirkursus | Kellele Magnus Kirdi oda, kellele vanaks hakanud Tom Cruise | Kultuuri kiirkursus"},"content":{"rendered":"

Tom Cruise julges l\u00f5puks oma vanusele otsa vaadata<\/p>\n

Praeguseks juba \u00fcheks k\u00f5igi aegade suurimaks kassatulu \u00e4bikukkumiseks nimetatud “Digger” on v\u00e4ike kinoime, mida tuleb oma silma n\u00e4ha, et uskuda. Mehhiko lavastaja Alejandro Gonz\u00e1lez I\u00f1\u00e1rritu, kelle oskustes pole muidugi p\u00f5hjust kellelgi kahelda, l\u00f5i jalaga lahti stuudiogigandi Warner ukse ja \u00fctles: teeks n\u00fc\u00fcd sellist meta-kom\u00f6\u00f6dia, kus n\u00e4itame ilma igasuguse h\u00e4bitundeta, millised idioodid Ameerika \u00e4ri- ja v\u00f5imukoridorides ringi tuuseldavad. Armu ei anta kellelegi, maailm p\u00f5leb, ei, maailm on juba maha p\u00f5lenud, aga nende varemete vahel ongi ainu\u00f5ige aeg tikku t\u00f5mmanud tuustide \u00fcle irvitada. M\u00f5eldud-tehtud, mingil imev\u00e4el t\u00fc\u00fcrib seda \u00f6ko-apokal\u00fcpsise tragikoomilist kaost veel ka Tom Cruise, kes vist elus esimest korda astub \u00fcles rollis, mis on… vastav tema vanusele. Kas aeg, kus mootorrattaga kaljunukilt alla h\u00fcpata, on n\u00fc\u00fcd m\u00f6\u00f6das? Miskip\u00e4rast julgen selles kahelda.<\/p>\n

I\u00f1\u00e1rritu ehitab oma provokatiivse ning \u00f5hukesel hea maitse j\u00e4\u00e4l k\u00f5ndiva linaloo \u00fcles vundamendile, milles ei ole otseselt midagi uut: ei pea palju pingutama, et n\u00e4ha siin m\u00f5jutusi nii Kubricku “Dr. Strangelove’ist” kui ka Armando Iannucci paroodilisest “Stalini surmast”. Reaalsuse ja t\u00f5elisuse, elu ning m\u00e4ngu piire on ta ka ise varem kombanud filmis “Birdman”, n\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e me aga mitte \u00fche n\u00e4itleja isikliku metamorfoosi lugu, vaid globaalset farssi. Igasugu asju v\u00f5ib “Diggerile” ette heita, aga… siit ei paista \u00fchestki kaadrist v\u00e4lja soovi olla l\u00f5puni koherentne ja terviklik, pigem visatakse kogu aeg \u00f5hku rohkem ideid kui p\u00e4riselt vaja oleks, enamik neist ei viigi kuhugi v\u00e4lja ega m\u00e4ngi suures pildis mingit rolli. Aga see julgus eksida hoiabki sisemist leeki pidevalt k\u00e4ima, film s\u00e4riseb eluj\u00f5ust ja energiast, sellist nakatavat j\u00f5udu ei kohta kinolinal just tihti.<\/p>\n

“Digger” Autor\/allikas: Imago \/ Scanpix<\/p>\n

Palju v\u00f5iks veel \u00f6elda, aga k\u00f5ige \u00f5igem oleks minna saali ilma suurt midagi teadmata. Ei saa tingimata v\u00e4ita, et I\u00f1\u00e1rritu suudab \u00f6elda meie aja kohta midagi revolutsioonilist, kuid t\u00e4htsate ninade sooja auru k\u00f5rval m\u00f5jub see ikkagi nagu ootamatu l\u00f6\u00f6k otse makku. Eripreemia ka selle eest, et saime vist aasta parima kassifilmi?!<\/p>\n

Mis juhtub, kui film ei huvita isegi tegijaid?<\/p>\n

Minu p\u00fcstitatud k\u00fcsimusele v\u00f5ib kohe vastu k\u00fcsida: kas Hollywoodi popkornikino vabrikust ei v\u00e4lju mitte iga n\u00e4dal terve rida sellised linateoseid? Rahal\u00f5hna tunneb t\u00f5epoolest tihti, aga iga kehv film ei ole kahjuks veel alati m\u00e4rk huvi puudumisest, suure tiimit\u00f6\u00f6 puhul v\u00f5ivad lihtsalt suusad risti minna ja l\u00f5pptulemus lonkab mitut jalga korraga. V\u00e4rskelt vaatajate ette j\u00f5udnud “Verity” aga tundub olevat puhtakujuline haltuuraprojekt: menuka kirjandusvabrikandi Colleen Hooveri ekraniseeringuid on \u00fcldiselt saatnud v\u00e4hemalt m\u00f5ningane kassaedu, seega n\u00e4gid ilmselt produtsendid juba esimestel koosolekutel, et ega siin pole vaja puusa paigast nihestada, et rahvas saali meelistada. Selle m\u00f5tteviisiga on ka l\u00f5puni v\u00e4lja mindud.<\/p>\n

Kokku on aetud muidugi imetlusv\u00e4\u00e4rne kamp: “Tammy Faye silmadega” isegi Oscaritel triumfeerinud Michael Showalter lavastajatoolil, heliloojana kambas Oscari-v\u00f5itja Hauschka ning keskses rollis oma n\u00e4itlejakarj\u00e4\u00e4ri teist lainet nautiv Josh Hartnett. Headest komponentidest keerati kokku aga lahja ja maitsetu supp, mis on kui peaosat\u00e4itja Dakota Johnsoni l\u00e4bil\u00f6\u00f6gifilmi “50 halli varjundit” v\u00e4iksem krimi-kaksikvend, kuhu on peale valatud nullindate straight-to-video erootiliste trillerite kit\u0161i. Stsenaarium paistab l\u00e4bi nagu koidest n\u00e4ritud tekk, ajuti \u00fcles krutitav pinge jookseb kohisedes v\u00e4lja kui katkisest ujumismadratsist ning kliimaks (otses\u00f5nu ja kaudses m\u00f5ttes!) ei ole mitte ehmatav-kainestav sahkamas, vaid hale vaikne puuksatus. Kinos ei kanna see absoluutselt v\u00e4lja, aga eks ees ootabki k\u00f5igi noorte Hooveri-f\u00e4nnide j\u00e4rellevi, kes t\u00f5en\u00e4oliselt vaatavad seda oma telefoniekraanidelt. Laisa ATH-meelelahutusena on sellel \u00e4kki meie t\u00e4helepanu-defitsiidi ajastul isegi mingi veider turg.<\/p>\n

“Verity” Autor\/allikas: Alamy \/ Scanpix<\/p>\n

Enam-v\u00e4hem samast kategooriast tundub olevat ka m\u00e4rkamatult meie kinodesse tulnud ja ilmselt siit sama kiirelt ka minema tuhisev Taani filmitegija Frederik S\u00f8lbergi t\u00e4ispikk m\u00e4ngufilm “Hana Korea”, mis v\u00e4hemalt paberil on t\u00e4iesti huvitav: P\u00f5hja-Koreas \u00fcles kasvanud t\u00fcdruk alustab uut elu L\u00f5una-Koreas ning hakkab elu justkui uuesti avastama. Kahjuks aga ei v\u00f5ta selle k\u00fcsimusega midagi p\u00f5nevat ette, peaosat\u00e4itja Kim Min-ha eksleb lihtsalt t\u00fchja pilguga t\u00e4navatel, mingit arengukaart tema karakter ei l\u00e4bi ning l\u00f5pptulemus on lihtsalt erakordselt \u00fche\u00fclbaline ja kiirelt ununev arthouse-draama. Kirge nii kaamera eest kui tagant ei paista k\u00fcll \u00fchestki kaadrist.<\/p>\n

Netflix n\u00e4itab end “East of Edeniga” heast k\u00fcljest<\/p>\n

M\u00f5istan k\u00f5iki neid, kes on Netflixi r\u00e4mpsulaviinide vahel orienteerumisest v\u00e4sinud ning ehk isegi voogedastusmammutile k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud. Korraks tasub aga k\u00f5rvu kikitada, sest hiljuti avaldatud l\u00fchisari John Steinbecki kirjandusklassiku “East of Eden” p\u00f5hjal on ambitsioonikam, rafineeritum ning parimas m\u00f5ttes teravam kui suurem osa sealsest suvatoodangust. Usaldust tekitab juba t\u00e4iesti ootamatu loominguline sild: projekti l\u00fckkas k\u00e4ima peamiselt n\u00e4itlejana tuntud Zoe Kazan, kelle vanaisa on \u2013 \u00fcllatus-\u00fcllatus \u2013 re\u017eiss\u00f6\u00f6r Elia Kazan, kelle \u00fcks tuntumaid lavastajat\u00f6id on 1955. aastal valminud “East of Eden” James Deaniga peaosas. Aga kui \u00fcle 70 aasta tagasi valminud filmis v\u00f5eti aluseks vaid viimane kolmandik mahukast romaanist, siis lapselaps \u00fcritab seitsmesse episoodi mahutada kogu 750-lehek\u00fcljelise teose. Ja teeb seda igati \u00f5nnestunult.<\/p>\n

“East of Eden” Autor\/allikas: Netflix<\/p>\n

Kultuurilooline koorem, mida v\u00e4rske sari peab kandma, on muidugi erakordselt raske. \u00dchelt poolt on raamat ennast s\u00f6\u00f6nud mitmete generatsioonide m\u00e4llu \u2013 lugu Ameeria \u00fchiskonna arengust 19. sajandi l\u00f5pus ning 20. sajandi alguses, iga inimese \u00f5igusest valida oma tulevik, tabudest ning hirmudest, headusest ja kurjusest \u2013, teisalt on ka James Deani judinaidtekitavalt v\u00f5imas roll midagi sellist, millega keegi naljalt konkureerima ei julge ilmselt hakata. \u00d5nneks aga pole Zoe Kazan selle k\u00f5ige ees heitunud, vaid avab mahlakalt seda l\u00e4bi p\u00f5lvkondade kulgeva narratiivi, kohati ehk liialt n\u00e4mmutades, aga samas rehabiliteerivad tugevad n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d m\u00f5ned sisulised puudused. Florence Pugh on ootusp\u00e4raselt v\u00f5imas, tema k\u00f5rval on suurimad \u00fcllatajad aga Hoon Lee, kelle karj\u00e4\u00e4rile v\u00f5ib sari k\u00fcll uue t\u00f5uke anda, ning t\u00f5en\u00e4oliselt tulevane superstaar Joseph Zada, kes p\u00fc\u00fcdis astuda Deani kingadesse Cali rollis ning ei j\u00e4\u00e4nud sugugi alla.<\/p>\n

Kui 1955. aasta filmiversioon oli selgelt moraalsete dilemmadega tegelev ajastudraama, siis v\u00e4rske l\u00fchisari liigub isegi rohkem ps\u00fchholoogilise trilleri m\u00e4ngumaale, j\u00e4ttes kohati vaatajale raskete paradokside ja vastuolude \u00fcksinda. S\u00fcgisesse hingedeaega sobiv ebamugav, aga rikastav vaatamine.<\/p>\n

Kiire ekskurss l\u00e4bi Magnus Kirdi karj\u00e4\u00e4ri<\/p>\n

Elup\u00f5lise spordiv\u00f5hikuna jooksen ma enamasti teise tuppa, kui keegi m\u00f5nd kogu p\u00e4eva kestvat tele\u00fclekannet soovib vaadata, aga veidral kombel ahmin suurima r\u00f5\u00f5muga endasse head, t\u00f5husad ja ammendavad spordidokumentaalid, mis annavad v\u00f5imaluse kiirelt tuhiseda l\u00e4bi teemast, mille jaoks teised on pidanud v\u00e4simatult tundide viisi ekraani ees passima. Sinna kategooriasse l\u00e4heb ka Steiv Silma v\u00e4rske “Magnus Kirt. Tagasitulek”, mille \u00fche kahe tunnise kestuse p\u00f5hjendatuse \u00fcle v\u00f5ib vaielda, kuid peen \u00f5mblust\u00f6\u00f6, mida on koduvideote, arhiivi ja v\u00e4rske materjali p\u00f5hjal montaa\u017eis kokku pandud, on sellele vaatmata p\u00f5hjalik, t\u00e4pne ning t\u00fchja lobisemist ekraanil ei toimu.<\/p>\n

M\u00f5neti ongi sedalaadi dokfilmilt raske oodata suurt kunstilist ambitsiooni, sest materjal ise tingib m\u00f5neti ka selle vormi, milliseks l\u00f5pptulemus kujuneb. Antud juhul tuli aga hakata ratast nullist leiutama, sest v\u00e4idetavalt pole maailmas varem \u00fchtki t\u00e4ispikka odaviskaja-dokki tehtudki. Lugu jookseb seejuures ammendavalt, r\u00e4\u00e4kivad pead ei ole mitte ballast, vaid pigem toovad tervikpilti vajalikku v\u00e4rvi juurde, samuti pole Kirt siin lihtsalt n\u00e4otu toigast lendu paiskav masin, vaid oma kahklust-k\u00f5hklustega inimene.<\/p>\n

“Magnus Kirt. Tagasitulek” Autor\/allikas: kaader filmist<\/p>\n

Just seda inimlikkust ning sellelt pinnalt tekkinud k\u00fcsimusi \u2013 alates sellest, et kas sport on elus k\u00f5ige olulisem l\u00f5petades sellega, et kes on sportlane p\u00e4rast profikarj\u00e4\u00e4ri l\u00f5ppu \u2013 saanuks ilmselt veelgi enam laiendada ning neile rohkem r\u00f5hku panna. Praegu need niidiotsad koorusid materjalist aeg-ajalt k\u00fcll iseenesest v\u00e4lja, neist aga liiga palju kinni ei haaratud. Seet\u00f5ttu j\u00e4i l\u00f5pus dokfilmil ka j\u00e4rgmine k\u00e4ik sisse panemata: \u00fcks kodumaine edulugu l\u00e4bi higi, vere ja pisarate on korralikult pakendatud, laiemat \u00fcldistust, millega ka rahvusvahelise publiku ette minna, siit paraku ei tule.<\/p>\n

Peot\u00e4is p\u00f5nevamat \u00e4\u00e4realade poppi<\/p>\n

Ootamatult on kuskil avatud veidrama otsa popmuusika varasalv, sest l\u00fchikese ajaga on sealt v\u00e4lja pudenenud rohkem kulda, kui j\u00f5uaks kokku koguda. Ilma pikema jututa tuhisen viimasel paaril n\u00e4dalal enim k\u00f5rvu liikuma pannud albumitest l\u00e4bi.<\/p>\n

Kanada juurtega, aga praegu Londonis tegutsev produtsent Eden Samara lubab meil piiluda enda UK garage’i unen\u00e4kku nimega “Odyssey”, mis vaatab t\u00e4pselt parajas koguses nii minevikku kui ka tulevikku. \u00d5huline ja pretensioonitu tantsu-RnB.<\/p>\n

Tantsumuusikast hoopis s\u00fcntpoppi \u00fcle h\u00fcpanud Logic1000 on plaadil “Confirmation!” ehk liigagi naiivne, aga v\u00f5ib-olla on see taotluslik? K\u00f5ik on pehme ja \u00fcmar, kergelt siirupine, aga p\u00e4ikese k\u00e4es muretult sillerdav.<\/p>\n

Kaitlyn Aurelia Smith laob oma uue albumi “Ruin: It’s Not Just Music” vundamendiks eklektilise trummi ja bassi: kord s\u00fcgava ja kurjakuulutavana, j\u00e4rgmine hetk aga k\u00f5igest tantsumustritest lahti murtud skeemina. Lihaks luudel on steroididel popir\u00e4gastik, mis muundub vahetpidamata.<\/p>\n

Kas mitte ei \u00fctle Londoni produtsendi DJ_Dave’i deb\u00fc\u00fctalbumi pealkiri “Hardcore Software” \u00e4ra k\u00f5ik, mis vaja \u00f6elda? Siin on reivi ja tehnoloogiat: kirev h\u00fcperpop otse kuskilt “Troni” universumist, mis on ka tugev anti-tehisaru projekt, kuna muusika aluseks on k\u00e4sitsi kirjutatud kood.<\/p>\n

Iga kord, kui kuuleb kuulajaga h\u00e4bitult flirtivat, pisut uimast ning hiilivat dream pop’i, saan aru, et on raske leida sobivamat taustamuusikat eesootavaks s\u00fcgiseks. Harmony Index tabab plaadil “Lights On” selles osas k\u00fcmnesse, sidudes lipsuks peale lisadoosi trip-hop’i.<\/p>\n

K\u00fcmmekond aastat tagasi \u00e4raspidise klubipopi mosaiikide poolest tuntud Jam City on uuel plaadil “My World” magusam kui kunagi varem, aga tema julgelt isikup\u00e4rane unelm RnB ja dubstep’i j\u00e4rellainetustest on t\u00e4iesti vastupandamatu.<\/p>\n

Zora Jones r\u00e4ndab oma v\u00e4rskel albumil “50 Bullets to the Heart” Arca ja Sophie m\u00e4ngumaal: l\u00f5hutud pop-karkassid, veiderdavad bassid, orkestraalsed s\u00fcndid ja nullidest ja \u00fchtedest koosnevad digivokaalid.<\/p>\n

Produtsent HAAi loomingu kandev telg on alati olnud ekstaatilisus: \u00f5hku t\u00e4is s\u00fcndid, m\u00fcrisevad \u00fcleelusuurused bassid ja pealtn\u00e4ha funktsionaalsed, kuid samal ajal v\u00e4simatult muteeruvad konstruktsioonid. Uus album “Digitise” on k\u00f5ike seda, aga veel lihvitumalt ja terviklikumalt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tom Cruise julges l\u00f5puks oma vanusele otsa vaadata Praeguseks juba \u00fcheks k\u00f5igi aegade suurimaks kassatulu \u00e4bikukkumiseks nimetatud “Digger”…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":295703,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[111462,111461,37,33,35,173,34,36,1067,103369,140,110270],"class_list":["post-295702","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-digger","tag-east-of-eden","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-magnus-kirt","tag-magnus-kirt-tagasitulek","tag-meelelahutus","tag-verity"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117426405529237738","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/295702","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=295702"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/295702\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/295703"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=295702"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=295702"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=295702"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}