{"id":296319,"date":"2026-10-12T22:48:14","date_gmt":"2026-10-12T22:48:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/296319\/"},"modified":"2026-10-12T22:48:14","modified_gmt":"2026-10-12T22:48:14","slug":"kas-tead-millisest-keelest-parineb-uks-tuntumaid-tolkimatuid-sonu-ja-kuidas-tolkida-viitsima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/296319\/","title":{"rendered":"Kas tead, millisest keelest p\u00e4rineb \u00fcks tuntumaid t\u00f5lkimatuid s\u00f5nu ja kuidas t\u00f5lkida \u201eviitsima\u201c?"},"content":{"rendered":"<p>\u201eMa ei viitsi\u201c \u2013 kolm lihtsat s\u00f5na, mida on \u00fcllatavalt raske t\u00f5lkida<\/p>\n<p>Keegi \u00fctleb eesti keeles \u201ema ei viitsi\u201c ja eestlasele on m\u00f5te kohe selge. Teistes keeltes pole seda sugugi sama lihtne \u00fche s\u00f5naga edasi anda. \u201eViitsimine\u201c pole p\u00e4ris sama mis tahtmine, suutmine ega jaksamine. Inimene v\u00f5ib midagi t\u00e4iesti vabalt teha suuta ja isegi tahta, aga ikkagi mitte viitsida.<\/p>\n<p>Inglise keeles tuleb seet\u00f5ttu valida vaste vastavalt olukorrale. I don\u2019t feel like it t\u00e4hendab pigem, et pole tuju v\u00f5i tahtmist. I can\u2019t be bothered annab edasi m\u00f5tet, et asi tundub t\u00fc\u00fctu v\u00f5i pole pingutust v\u00e4\u00e4rt. I don\u2019t have the energy viitab aga juba sellele, et j\u00f5udu napib ehk inimene ei jaksa. \u00dckski neist ei kata k\u00f5iki olukordi, kus eesti keeles piisab \u00fchest tegus\u00f5nast ehk viitsimisest.<\/p>\n<p>Seda n\u00e4itab h\u00e4sti ka k\u00fcsimus \u201eKas sa viitsid korraks vaadata?\u201c. Siin pole jutt sellest, kas teisel inimesel on energiat v\u00f5i tuju, pigem on see viisakas palve midagi teha. Inglise keeles k\u00f5laks loomulikult n\u00e4iteks Could you take a look? v\u00f5i Would you mind taking a look? Nii tundub, et \u201eviitsimisele\u201c endale polegi eraldi vastet vaja, sest t\u00f5lgitakse hoopis kogu olukorda ja selle m\u00f5tet.<\/p>\n<p>Eesti keele p\u00f5his\u00f5navara s\u00f5nastik seletab <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/arhiiv.eki.ee\/dict\/psv\/index.cgi?F=M&amp;Q=viitsima\" data-rel-date-range=\"[]\">\u201eviitsima\u201c<\/a> kui n\u00f5usolekut midagi teha ja selleks oma energiat kulutada. Eesti keele seletav s\u00f5naraamat annab t\u00e4hendusteks muu hulgas \u201etahtmist omama\u201c, \u201evaevaks v\u00f5tma\u201c ja \u201evaevuma\u201c. <\/p>\n<p>Just siin tuleb h\u00e4sti v\u00e4lja, mida niinimetatud t\u00f5lkimatu s\u00f5na tegelikult t\u00e4hendab. See ei t\u00e4henda, et m\u00f5tet pole v\u00f5imalik teises keeles v\u00e4ljendada. Pigem puudub seal \u00fcksainus s\u00f5na, mis kannaks samu t\u00e4hendusvarjundeid ja sobiks kasutamiseks k\u00f5igis samades olukordades. Ka <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/journals.sagepub.com\/doi\/10.1177\/0959354318772914\" data-rel-date-range=\"[]\">t\u00f5lketeaduses<\/a> kasutatakse \u201et\u00f5lkimatu\u201c s\u00f5na m\u00f5istet sageli s\u00f5nade kohta, millel pole teises keeles t\u00e4pset \u00fcks \u00fchele vastet, kuigi nende t\u00e4hendust saab edasi anda teiste vahenditega. <\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/a06af244-5b32-40e8-85f9-7100a41b71b5.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Eesti keeles otsitud t\u00f5lkimatud s\u00f5nad\"\/><\/p>\n<p>\u201eViitsima\u201c pole ainult eesti keele s\u00f5na<\/p>\n<p>\u201eViitsima\u201c pole eesti keelde laenatud soome ega vadja keelest. Eesti et\u00fcmoloogias\u00f5naraamatu j\u00e4rgi on tegemist l\u00e4\u00e4nemeresoome t\u00fcvega, mille sugulased on s\u00e4ilinud mitmes meie sugulaskeeles. Soome keeles viitsi\u00e4, vadja keeles viittsi\u00e4 ja isuri keeles samuti viitsi\u00e4. S\u00f5naraamat nimetab v\u00f5imaliku kaugema vastena ka liivi s\u00f5na v\u012bt\u0161, mille t\u00e4hendus on \u201el\u00f5bu, r\u00f5\u00f5m\u201c. <\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et eesti, soome, vadja ja isuri s\u00f5na ei ole \u00fcksteiselt hiljem laenatud, vaid p\u00e4rinevad \u00fchest vanemast l\u00e4\u00e4nemeresoome t\u00fcvest. Keeled kujunesid aja jooksul eraldi ning s\u00f5na h\u00e4\u00e4likuline kuju muutus neis veidi erinevaks, kuid t\u00e4hendus j\u00e4i l\u00e4hedaseks.<\/p>\n<p>Seega on \u201eviitsima\u201c pigem vana l\u00e4\u00e4nemeresoome keelep\u00e4rand kui \u00fcksnes eestlastele omane keeleline leiutis.<\/p>\n<p>\u201eJaksama\u201c pole sama mis \u201esuutma\u201c<\/p>\n<p>Sarnane lugu on s\u00f5naga \u201ejaksama\u201c. Eesti keeles v\u00f5ime \u00f6elda nii \u201ema ei jaksa enam k\u00f5ndida\u201c kui ka \u201ema ei jaksa nii kallist autot osta\u201c.<\/p>\n<p>Esimesel juhul r\u00e4\u00e4gime j\u00f5ust ja energiast. Inglise keeles v\u00f5iks \u00f6elda I can\u2019t walk any further v\u00f5i I don\u2019t have the energy to keep walking. Teisel juhul on jutt rahalistest v\u00f5imalustest ja loomulik vaste oleks I can\u2019t afford such an expensive car.<\/p>\n<p>Eesti keel saab seega \u00fche tegus\u00f5naga hakkama v\u00e4ga erinevates olukordades, samal ajal kui inglise keel peab vastavalt t\u00e4hendusele valima erineva v\u00e4ljendi.<\/p>\n<p>\u201eParas\u201c v\u00f5ib t\u00e4hendada peaaegu k\u00f5ike, peaasi et see oleks paras<\/p>\n<p>Veel huvitavam s\u00f5na on \u201eparas\u201c. P\u00fcksid v\u00f5ivad olla parajad, toit parajalt soe ja praegu v\u00f5ib olla paras aeg koju minna. M\u00f5te on k\u00f5igil juhtudel sarnane: midagi on just selline v\u00f5i sellises koguses, nagu vaja.<\/p>\n<p>Inglise keeles tuleb vastavalt olukorrale valida n\u00e4iteks the right size, just right v\u00f5i the right time.<\/p>\n<p>Ja siis on olemas veel hoopis omamoodi kasutus: \u201eParas sulle!\u201c Siin ei r\u00e4\u00e4gita enam sobivast suurusest ega \u00f5igest hetkest, vaid v\u00e4ljendatakse m\u00f5tet, et inimene sai selle, mille oli \u00e4ra teeninud. Seega ei saa ka s\u00f5na \u201eparas\u201c \u00fche ingliskeelse s\u00f5naga k\u00f5igis olukordades asendada.<\/p>\n<p>\u201eLeil\u201c on t\u00f5lgitav, aga kogu t\u00e4hendus ei pruugi kaasa tulla<\/p>\n<p>K\u00f5iki selliseid s\u00f5nu ei saa rangelt v\u00f5ttes siiski t\u00f5lkimatuks nimetada. Leil on n\u00e4iteks inglise keeles t\u00f5lgitav s\u00f5naga steam. Ent \u201ehea leil\u201c, \u201eh\u00fcva leili\u201c, \u201eleili v\u00f5tma\u201c ja \u201eleili viskama\u201c sisaldavad eestlase jaoks rohkem infot kui lihtsalt teadmist, et \u00f5hus on veeauru.<\/p>\n<p>Sel juhul pole probleem mitte niiv\u00f5rd s\u00f5na otseses t\u00e4henduses, vaid selle \u00fcmber kujunenud kultuurilises taustas. S\u00f5nastikuvaste v\u00f5ib olla olemas, kuid k\u00f5iki seoseid ja varjundeid see endaga automaatselt kaasa ei too.<\/p>\n<p>Samasse r\u00fchma v\u00f5ib paigutada talgud. Eesti keeles piisab \u00fchest s\u00f5nast, et kirjeldada \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel korraldatud vabatahtlikku \u00fchist\u00f6\u00f6d. M\u00f5tte saab teises keeles loomulikult \u00e4ra seletada, kuid sama loomulikku ja sama laia kasutusega \u00fches\u00f5nalist vastet pole alati v\u00f5tta.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/5894afa1-e322-4593-aafd-41370186b894.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Google Trendsi j\u00e4rgi tuntakse otsingutermini \u201euntranslatable words\u201c vastu maailmas j\u00e4tkuvalt huvi, kuigi viimase viie aasta otsinguhuvi on olnud eelnenud viie aastaga v\u00f5rreldes madalam.\"\/><\/p>\n<p>T\u00f5lkimatuid s\u00f5nu otsitakse endiselt<\/p>\n<p>T\u00f5lkimatute s\u00f5nade vastu tuntakse huvi ka Google\u2019is. Google Trendsi \u00fclemaailmsed andmed n\u00e4itavad, et otsinguterminit \u201euntranslatable words\u201c on otsitud kogu aeg, ehkki otsinguhuvi on periooditi m\u00e4rgatavalt k\u00f5ikunud. Viimasel viiel aastal oli t\u00f5lkimatute s\u00f5nade otsinguhuvi Google Trendsi v\u00f5rdluse j\u00e4rgi umbes 30 protsenti v\u00e4iksem kui sellele eelnenud viiel aastal.<\/p>\n<p>Google Trendsi numbreid ei saa t\u00f5lgendada otsingute absoluutarvuna. Andmed normaliseeritakse valitud aja ja piirkonna k\u00f5igi otsingute suhtes ning skaalal 0\u2013100 t\u00e4histab 100 vaadeldava perioodi suurimat suhtelist otsinguhuvi. <\/p>\n<p>Samuti on oluline, et antud juhul on kasutatud otsingutermineid, mitte Google Trendsi teemasid. Otsingutermini puhul m\u00f5\u00f5dab Trends konkreetse s\u00f5na v\u00f5i v\u00e4ljendi kasutamist ega liida sellele automaatselt juurde k\u00f5iki s\u00fcnon\u00fc\u00fcme v\u00f5i teistes keeltes sama m\u00f5tet v\u00e4ljendavaid s\u00f5nu. Neljast s\u00f5nast otsitakse k\u00f5ige enam s\u00f5na saudade.<\/p>\n<p>Veel huvitavam pilt tekib siis, kui panna Google Trendsis k\u00f5rvuti neli s\u00f5na, mida sageli tuuakse n\u00e4iteks siis, kui r\u00e4\u00e4gitakse raskesti t\u00f5lgitavatest m\u00f5istetest.<\/p>\n<p>Viimase viie aasta \u00fclemaailmses v\u00f5rdluses oli neljast otsinguterminist suurima keskmise otsinguhuviga portugali saudade \u2013 65 punkti. Sellele j\u00e4rgnesid meraki 49, ikigai 32 ja hygge 18 punktiga.<\/p>\n<p>See ei t\u00e4henda, et saudade oleks t\u00f5estatult maailma k\u00f5ige kuulsam v\u00f5i k\u00f5ige rohkem otsitud \u201et\u00f5lkimatu\u201c s\u00f5na. Google Trends v\u00f5imaldab siin \u00f6elda \u00fcksnes seda, et neljast v\u00f5rreldud terminist oli just saudade viimase viie aasta jooksul suurima keskmise otsinguhuviga.<\/p>\n<p>Graafikult ilmneb veel \u00fcks huvitav muutus. Viie aasta eest oli saudade \u00fclekaal m\u00e4rgatav, kuid hiljem on selle otsinguhuvi v\u00e4henenud ning meraki on sellele j\u00e4rele j\u00f5udnud ja m\u00f5nel perioodil ka ette l\u00e4inud.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/36ed18ea-3e6d-4f98-b39a-3945b68f2c58.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Google Trendsi j\u00e4rgi oli viimase viie aasta jooksul neljast v\u00f5rreldud otsinguterminist suurima keskmise otsinguhuviga portugali saudade. Sellele j\u00e4rgnesid meraki, ikigai ja hygge.\"\/><\/p>\n<p>Mis on saudade?<\/p>\n<p>Saudade on portugalikeelne s\u00f5na, mille seletamisel kasutatakse sageli korraga mitut eestikeelset s\u00f5na.<\/p>\n<p><a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.infopedia.pt\/dicionarios\/lingua-portuguesa\/Saudade?\" data-rel-date-range=\"[]\">Portugali s\u00f5naraamat Infop\u00e9dia<\/a> kirjeldab seda kui kurbuse, nostalgia ja puuduse tunnet, mille p\u00f5hjustab inimese, koha, aja v\u00f5i millegi muu eemalolek v\u00f5i kadumine, kui sellega on oldud emotsionaalselt seotud ja seda soovitakse taas l\u00e4hedale. S\u00f5na v\u00f5ib t\u00e4hendada ka hellalt hoitud m\u00e4lestust kellestki v\u00f5i millestki, mida kohal pole. <\/p>\n<p>Eesti keeles j\u00f5uame \u00fcsna l\u00e4hedale s\u00f5nadega igatsus ja nostalgia, kuid s\u00f5ltuvalt lausest ei pruugi kumbki \u00fcksinda kogu t\u00e4hendusv\u00e4lja edasi anda.<\/p>\n<p>Samas pole ka <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.infopedia.pt\/dicionarios\/portugues-ingles\/saudade?\" data-rel-date-range=\"[]\">saudade<\/a> s\u00f5na, mida poleks v\u00f5imalik t\u00f5lkida. Infop\u00e9dia portugali-inglise s\u00f5nastik annab sellele vasteteks n\u00e4iteks yearning ning eri v\u00e4ljendites kasutatakse muu hulgas s\u00f5nu miss ja homesickness. See n\u00e4itab taas, et k\u00fcsimus pole t\u00f5lkimise v\u00f5imatuses, vaid \u00fche universaalse vaste puudumises. <\/p>\n<p>Hygge ja ikigai vajavad samuti rohkem kui \u00fcht eestikeelset s\u00f5na<\/p>\n<p>Taanikeelne hygge on praeguseks j\u00f5udnud ka inglise s\u00f5naraamatutesse. <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/dictionary.cambridge.org\/us\/dictionary\/english\/hygge?\" data-rel-date-range=\"[]\">Cambridge Dictionary<\/a> kirjeldab seda kui sooja, mugava ja turvalise olemise tunnet, mida v\u00f5ivad luua n\u00e4iteks k\u00fc\u00fcnalde s\u00fc\u00fctamine, k\u00fcpsetamine v\u00f5i perega kodus aja veetmine. <\/p>\n<p>Eesti keeles v\u00f5iks s\u00f5ltuvalt olukorrast r\u00e4\u00e4kida hubasusest, m\u00f5nususest v\u00f5i \u00f5dusast olemisest, kuid \u00fckski neist pole k\u00f5igis olukordades hygge\u2019ga t\u00e4iesti kattuv.<\/p>\n<p>Jaapanikeelne ikigai t\u00e4hendab aga midagi, mis muudab elu elamisv\u00e4\u00e4rseks v\u00f5i annab inimesele p\u00f5hjuse elada. <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/academic.oup.com\/edited-volume\/62482\/chapter-abstract\/557445348?utm\" data-rel-date-range=\"[]\">S\u00f5naraamat<\/a> kirjeldab seda kui midagi, mis paneb elu tunduma elamist v\u00e4\u00e4rt. <\/p>\n<p>See v\u00f5ib olla t\u00f6\u00f6 v\u00f5i suurem elueesm\u00e4rk, kuid ei pea olema. Seet\u00f5ttu tasub olla ettevaatlik internetis laialt levinud seletusega, mille j\u00e4rgi on ikigai tingimata nelja asja \u2013 selle, mida armastad, milles oled hea, mida maailm vajab ja mille eest makstakse \u2013 kokkupuutepunkt. S\u00f5na ise on sellest m\u00e4rksa avaram.<\/p>\n<p>Meraki t\u00e4hendab enamat kui millegi tegemist \u201ehingega\u201c<\/p>\n<p>Kreekakeelne meraki on internetis ja ingliskeelsetes elustiililugudes saanud sageli \u00fcsna poeetilise seletuse: teha midagi \u201ehinge, armastuse ja loomingulisusega\u201c. See pole p\u00e4ris vale, kuid j\u00e4tab s\u00f5na tegeliku t\u00e4hendusv\u00e4lja kitsamaks, kui see kreeka keeles on.<\/p>\n<p><a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.greek-language.gr\/greekLang\/modern_greek\/tools\/lexica\/triantafyllides\/search.html?lq=%CE%BC%CE%B5%CF%81%CE%AC%CE%BA%CE%B9&amp;utm\" data-rel-date-range=\"[]\">Kreeka Keele Keskuse<\/a> t\u00e4nap\u00e4eva kreeka keele s\u00f5naraamatu j\u00e4rgi v\u00f5ib meraki t\u00e4hendada esiteks v\u00e4ga tugevat soovi v\u00f5i igatsust millegi j\u00e4rele. Teiseks t\u00e4hendab see suurt armastust ja hoolt, millega midagi tehakse, eriti m\u00f5ne tegevuse v\u00f5i t\u00f6\u00f6 puhul. N\u00e4iteks kasutatakse s\u00f5na inimese kohta, kes teeb oma t\u00f6\u00f6d p\u00fchendumise ja hoolega. Kolmandas t\u00e4henduses v\u00f5ib meraki kirjeldada ka tugevat meeldivat emotsiooni v\u00f5i head tuju, mis tekib n\u00e4iteks pidutsemisel v\u00f5i koosviibimisel. <\/p>\n<p>Seega on ingliskeelne seletus \u201eteha midagi hingega\u201c k\u00f5ige l\u00e4hemal vaid s\u00f5na \u00fchele kasutusviisile. Meraki v\u00f5ib t\u00e4hendada nii kirge ja p\u00fchendumist kui ka tugevat soovi v\u00f5i erilist vaimustust.<\/p>\n<p>Ka s\u00f5na p\u00e4ritolu on huvitav. <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.greek-language.gr\/greekLang\/modern_greek\/tools\/lexica\/triantafyllides\/search.html?lq=%CE%BC%CE%B5%CF%81%CE%AC%CE%BA%CE%B9&amp;utm\" data-rel-date-range=\"[]\">Kreeka s\u00f5naraamatu<\/a> j\u00e4rgi on meraki tulnud kreeka keelde t\u00fcrgi s\u00f5nast merak, mille kaugem p\u00e4ritolu on araabia keeles. <\/p>\n<p>See on \u00fchtlasi hea n\u00e4ide sellest, miks niinimetatud t\u00f5lkimatute s\u00f5nade internetis levinud seletustega tasub ettevaatlik olla. \u00dcks ilus ja h\u00e4sti leviv definitsioon v\u00f5ib muutuda tuntumaks kui s\u00f5na tegelik, igap\u00e4evases keeles m\u00e4rksa laiem t\u00e4hendus.<\/p>\n<p>M\u00f5nikord tuleb s\u00f5na asemel t\u00f5lkida kogu olukord<\/p>\n<p>\u201eViitsima\u201c n\u00e4itab h\u00e4sti, miks t\u00f5lkimine pole lihtsalt \u00fche keele s\u00f5nade asendamine teise keele s\u00f5nadega. \u201eMa ei viitsi\u201c v\u00f5ib \u00fches olukorras t\u00e4hendada, et inimesel pole tahtmist. Teises, et tegevus tundub liiga t\u00fc\u00fctu. Kolmandas v\u00f5ib m\u00e4ngus olla v\u00e4simus v\u00f5i soov mitte vaeva n\u00e4ha. K\u00fcsimuses \u201ekas sa viitsid aidata?\u201c muutub sama s\u00f5na hoopis viisakaks palveks.<\/p>\n<p>Eesti keeles saab k\u00f5igi nende t\u00e4hendusvarjunditega hakkama \u00fcks tegus\u00f5na. Teistes keeltes tuleb sageli iga olukorra jaoks valida erinev lahendus.<\/p>\n<p>Niinimetatud t\u00f5lkimatute s\u00f5nade puhul polegi k\u00f5ige huvitavam see, et neid ei saa t\u00f5lkida. Huvitav on hoopis see, kuidas \u00fcks keel mahutab \u00fchte s\u00f5nasse t\u00e4henduse, mille jaoks teine vajab tervet lauset.<\/p>\n<p>Google Trendsis ei tasu eesti s\u00f5nu \u00fcle maailma niisama v\u00f5rrelda<\/p>\n<p>Esmapilgul v\u00f5iks tunduda ahvatlev panna Google Trendsis k\u00f5rvuti ka \u201eviitsima\u201c, \u201ejaksama\u201c, \u201eparas\u201c ja \u201eleil\u201c ning vaadata, milline neist on k\u00f5ige populaarsem. Selline v\u00f5rdlus oleks aga eksitav.<\/p>\n<p>Kui Trendsis kasutatakse otsinguterminit, m\u00f5\u00f5detakse sisestatud t\u00e4hejada ning Google ei tea automaatselt, millises t\u00e4henduses inimene seda otsis.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks \u201eparas\u201c esineb ka teistes keeltes ja v\u00f5ib t\u00e4hendada hoopis midagi muud kui eesti omaduss\u00f5na \u201eparas\u201c. Seet\u00f5ttu ei saa \u00fclemaailmsest graafikust j\u00e4reldada, kui palju inimesed just eestikeelset s\u00f5na otsivad. Sama probleem v\u00f5ib tekkida teistegi l\u00fchikeste v\u00f5i mitmes keeles esinevate s\u00f5nadega. Seet\u00f5ttu sobib eesti n\u00e4idete puhul paremini keeleline anal\u00fc\u00fcs ning Google Trendsi jaoks s\u00f5nade v\u00f5rdlus, mille kirjapilt ja rahvusvaheline kasutus on selgemini eristatavad.<\/p>\n<p>Artikkel on valminud rakenduse <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/trends.google.com\/trends\/?utm_source=chatgpt.com\" data-rel-date-range=\"[]\">Google Trends<\/a> tutvustamiseks Google\u2019i toetusel.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eMa ei viitsi\u201c \u2013 kolm lihtsat s\u00f5na, mida on \u00fcllatavalt raske t\u00f5lkida Keegi \u00fctleb eesti keeles \u201ema ei&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":296320,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[62181,131,130,37,33,35,34,36,3024,111622,111623,111621],"class_list":["post-296319","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-3-rasvhapped","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-google","tag-tolkima","tag-tolkimatu-sona","tag-viitsima"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117430380705973144","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/296319","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=296319"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/296319\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/296320"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=296319"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=296319"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=296319"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}