{"id":29634,"date":"2025-10-28T16:32:17","date_gmt":"2025-10-28T16:32:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29634\/"},"modified":"2025-10-28T16:32:17","modified_gmt":"2025-10-28T16:32:17","slug":"napoleoni-vage-laastasid-venemaal-kulma-korval-kaks-ootamatut-vaenlast-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29634\/","title":{"rendered":"Napoleoni v\u00e4ge laastasid Venemaal k\u00fclma k\u00f5rval kaks ootamatut vaenlast | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Napoleoni katastroofilisel taganemisel Moskvast 1812. aastal hukkus hinnanguliselt 300 000 s\u00f5durit. Ajaloolased on pikka aega pidanud nende surma peap\u00f5hjusteks karmi Vene talve, n\u00e4lga ja erinevaid haigusi. V\u00e4rske paleogeneetiline uuring<\/a> osutab n\u00fc\u00fcd, et taganeva armee kaotusi kasvatasid parat\u00fc\u00fcfset ja taastuvat palavikku tekitavad bakterid.<\/p>\n

Ajaloolased on Napoleoni armee kokkuvarisemise t\u00e4psete p\u00f5hjuste \u00fcle vaielnud juba pikka aega. Selgus n\u00e4is saabuvat 2006. aastal, kui teadlased leidsid uuringute k\u00e4igus tagasiteel maetud s\u00f5durite s\u00e4ilmetest kahe haigustekitaja DNA-d: t\u00fc\u00fcfust p\u00f5hjustava Rickettsia prowazekii ja kaevikupalavikku tekitava Bartonella quintana p\u00e4rilikkusainet. Leid sobis h\u00e4sti ajaloo\u00fcrikutest leitud s\u00fcmptomite kirjeldustega ning s\u00f5durite s\u00e4ilmetelt leitud t\u00e4ij\u00e4\u00e4nustega. Kuuejalgsed vereimejad levitavad teadaolevalt ka t\u00fc\u00fcfust.<\/p>\n

Bakterite DNA tuvastamiseks kasutati toona pol\u00fcmeraasi ahelreaktsiooni ehk PCR-tehnikat. Meetod on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5hus ja tundlik, kuid ainult siis, kui teadlane teab t\u00e4pselt, millise patogeeni DNA-d ta otsib. PCR-anal\u00fc\u00fcs kinnitaski toona m\u00f5lema kahtlustatud haiguse olemasolu. Samas ei sobi meetod kuigi h\u00e4sti t\u00e4iesti ootamatute haigustekitajate tuvastamiseks.<\/p>\n

Pariisi asuva Pasteuri Instituudi teadlane Nicol\u00e1s Rascova otsustas n\u00fc\u00fcd uurida Vilniuses asuvat Napoleoni s\u00f5durite massihauda n\u00fc\u00fcdisaegsete meetoditega. Ta v\u00f5ttis kolleegidega appi uue p\u00f5lvkonna nn shotgun-sekveneerimistehnikat (nn shotgun sequencing), mis v\u00f5imaldab otsida proovist korraga k\u00f5iki teadusele teadaolevaid haigustekitajaid ehk samaegselt j\u00e4rjestatakse kogu selles leiduv DNA.<\/p>\n

Teadlased eraldasid uuringu raames p\u00e4rilikkusainet 13 langenud s\u00f5duri hammastest, keda polnud varem uuritud. Seej\u00e4rel v\u00f5rdlesid teadlased saadud andmebaasi 185 teadaoleva inimesele patogeense bakteri genoomidega.<\/p>\n

Tulemused tulid t\u00f6\u00f6r\u00fchmale \u00fcllatusena. Rascova leidis nelja s\u00f5duri s\u00e4ilmetest Salmonella enterica bakteri DNA-d. T\u00e4psemalt selle Paratyphi C t\u00fcve, mis p\u00f5hjustab parat\u00fc\u00fcfset palavikku. Haigus levib saastunud toidu v\u00f5i veega ja seda iseloomustab isutus, palavik ning m\u00f5nikord roosakad laigud. S\u00fcmptomid langevad kokku m\u00f5nede ajalooliste kirjeldustega armeeriismeid kimbutanud palavikust ja k\u00f5hulahtisusest.<\/p>\n

Lisaks leidis t\u00f6\u00f6r\u00fchm \u00fche s\u00f5duri hammastest bakteri Borrelia recurrentis p\u00e4rilikkusainet. Patogeeni levitavad t\u00e4id ja see tekitab nakatunutel taastuvat palavikku. Haigusega kaasnevad korduvad k\u00f5rge palaviku episoodid, liigesevalu ja \u00e4\u00e4rmuslik kurnatus. Teadlaste s\u00f5nul v\u00f5is sama haigust p\u00f5deda teinegi s\u00f5dur.<\/p>\n

K\u00f5ige ootamatumana ei leidnud Rascovani t\u00f6\u00f6r\u00fchm uue meetodiga aga neist 13 proovist j\u00e4lgi t\u00fc\u00fcfuse ega kaevikupalaviku tekitajatest. Uurijad pakkusid v\u00e4lja, et sellel s\u00f5durite r\u00fchmal \u00f5nnestus nende patogeenidega nakatumist v\u00e4ltida. Teise v\u00f5imaliku seletusena oli uue sekveneerimistehnika tundlikkus PCR-meetodist v\u00e4iksem ja haigustekitajate p\u00e4rilikkusaine hulk proovides j\u00e4i alla avastamisl\u00e4ve.<\/p>\n

Nii v\u00f5i teisiti n\u00e4itavad leiud, et Napoleoni armee allak\u00e4iku ei p\u00f5hjustanud Venemaal \u00fcksainus epideemia. Eksperdid, sealhulgas uuringu autorid ise hoiatavad sensatsiooniliste j\u00e4relduste tegemise eest ja n\u00fc\u00fcd tuvastatud haigused polnud ilmselt s\u00f5durite huku ainus p\u00f5hjus. Nicol\u00e1s Rascova peab v\u00f5imalikumaks, et sedav\u00f5rd k\u00f5rge suremuse taga oli kombinatsioon kurnatusest, k\u00fclmast ja mitmest erinevast haigusest, sh n\u00fc\u00fcd tuvastatud parat\u00fc\u00fcfsest palavikust ja taastuvast palavikust.<\/p>\n

Oklahoma \u00fclikooli ajaloolane Kyle Harper m\u00e4rkis tulemusi kommenteerides, et 20. sajandile eelnenud s\u00f5jad olid peamiselt meditsiinilised s\u00fcndmused. Seda illustreeris ilmekalt ka Napoleoni armee saatus: \u00e4\u00e4rmuslikud tingimused muutsid haigused, mis muidu v\u00f5inuksid olla ravitavad, massilisteks tapjateks. Uus uuring lisas sellele traagilisele pildile kaks uut, seni tundmatut detaili.<\/p>\n

Maalitud pilti toetavad ka ajaloolised kirjeldused. \u00dcks kampaanias osalenud prantsuse arst, J.R.L. de Kirckhoff, kirjeldas oma m\u00e4lestustes laialt levinud k\u00f5hulahtisust Leedus. Ta m\u00e4rkis, et s\u00f5durid s\u00f5id majadest leitud soolpeete ja j\u00f5id nende mahla, mis \u00e4rritas tugevalt meeste soolestikku. Kirjeldus sobib h\u00e4sti toidu kaudu leviva haigusega nagu parat\u00fc\u00fcfne palavik.<\/p>\n

Rascova ja ta kolleegide t\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas Current Biology<\/a>. Eestis tegutsevatest teadlastest panustas t\u00f6\u00f6sse Tartu \u00dclikooli genoomika instituudi vana-DNA ja paleoproteoomika teadur R\u00e9mi Philippe Barbier, vana DNA labori peaspetsialist Helja Kabral ja iidsete biomolekulide kaasprofessor Christiana Lyn Scheib.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Napoleoni katastroofilisel taganemisel Moskvast 1812. aastal hukkus hinnanguliselt 300 000 s\u00f5durit. Ajaloolased on pikka aega pidanud nende surma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":29635,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[15678,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,15676,15677,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-29634","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-bakteriaalsed-haigused","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-napoleon","23":"tag-napoleon-venemaal","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115452755505540055","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29634","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29634"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29634\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/29635"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29634"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29634"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29634"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}