{"id":297251,"date":"2026-10-14T07:05:11","date_gmt":"2026-10-14T07:05:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/297251\/"},"modified":"2026-10-14T07:05:11","modified_gmt":"2026-10-14T07:05:11","slug":"evelin-poolamets-kui-murest-saab-oppemeetod-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/297251\/","title":{"rendered":"Evelin Poolamets: kui murest saab \u00f5ppemeetod | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti noorte vaimse tervise n\u00e4itajad on murettekitavad, ometi kirjeldatakse \u00f5petajatele kliimahariduse metoodikat, mille l\u00e4htekohaks on eeldus, et noored ei muretse kliimamuutuste p\u00e4rast piisavalt. Kas laste vaimse tervise seisukohalt on selline l\u00e4henemine p\u00f5hjendatud, k\u00fcsib Evelin Poolamets.<\/p>\n<p>Laste ja noorte vaimsest tervisest r\u00e4\u00e4gitakse Eestis palju ja t\u00e4ie \u00f5igusega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud Eesti koolinoorte uimastitarvitamise ja vaimse tervise uuringu (ESPAD 2024)1 tulemused on jahmatavad: 15\u201316-aastaste koolinoorte seas esines madal vaimne heaolu tervelt 55 protsendil t\u00fcdrukutest ja 35 protsendil poistest. Depressiooniriskile viitav eriti madal heaoluindeks oli 18 protsendil t\u00fcdrukutest ning 14 protsendil poistest.<\/p>\n<p>Veelgi k\u00f5nekam on asjaolu, et 37 protsendil uuritud \u00f5pilastest v\u00f5is esineda emotsionaalseid ja k\u00e4itumisprobleeme ning enam kui poolel (51 protsendil) tuvastati k\u00f5rgenenud internaliseeritud probleemide skoor. T\u00f5lgituna t\u00e4hendab see kalduvust suuremale \u00e4revusele, depressioonis\u00fcmptomitele, kohanemisraskustele ja sotsiaalsele t\u00f5rjutusele.<\/p>\n<p>Selle kurva tausts\u00fcsteemi valguses tasub hoolikalt otsa vaadata sellele, mida me samal ajal koolides lastega teeme ja milliseid pedagoogilisi v\u00f5tteid kasutame.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli kliimatarkuste projektis2 r\u00f5hutatakse, et \u00f5ppetegevused peaksid aitama kaasa \u00f5ppijates &#8220;\u00f6koloogilise maailmavaate kujunemisele ja keskkonnahoidlike k\u00e4itumismustrite tekkimisele&#8221;.<\/p>\n<p>Siin tekib aga oluline p\u00f5him\u00f5tteline eristus. \u00dcks asi on \u00f5petada lapsele loodusteadusi, kliimat ja keskkonnaprotsesse ehk anda talle faktip\u00f5hised teadmised, mille p\u00f5hjal saab noor inimene ise j\u00e4reldusi teha, t\u00e4iesti teine asi on aga seada hariduse eesm\u00e4rgiks tema maailmavaate, emotsioonide ja k\u00e4itumismustrite sihip\u00e4rane kujundamine.<\/p>\n<p>Eriti teravalt tuleb see esile \u00d5petajate Lehes avaldatud artiklis &#8220;Kliimatarkusi \u00fcksk\u00f5iksetele&#8221;3. Artiklis tuuakse keskse murena v\u00e4lja, et Eesti noored tunnevad kliimamuutuste p\u00e4rast v\u00f5rreldes teiste riikide eakaaslastega liiga v\u00e4he muret, ning r\u00f5hutatakse, et olukorra muutmisel on &#8220;v\u00f5tmeroll \u00f5petajal&#8221;.<\/p>\n<p>Mida sellest eeldusest l\u00e4htuvalt \u00f5petajale soovitatakse? Kliimamuutuste v\u00f5imalikud tagaj\u00e4rjed tuleks muuta lapse jaoks v\u00f5imalikult vahetuks ja isiklikuks. Laps tuleks panna m\u00f5tlema sellele, millal kuumalained hakkavad kahjustama tema enda v\u00f5i vanavanemate tervist, v\u00f5i kas tema kodu v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da \u00fcleujutuse alla. Samuti tuuakse n\u00e4iteid ekstreemsest ilmast, s\u00f5dadest ja isegi v\u00f5imalusest, et koolid v\u00f5ivad tulevikus seet\u00f5ttu tegevuse l\u00f5petada. Miks on \u00fcldse pedagoogiliseks probleemiks see, et laps ei muretse piisavalt?<\/p>\n<p>Kool peab m\u00f5istagi \u00f5petama ka ebameeldivaid ja keerulisi teemasid ning teadusp\u00f5hine info peab muidugi kooli mahtuma, asi on eelk\u00f5ige kasutatavas meetodis.<\/p>\n<p>&#8220;Lapsele ei esitata lihtsalt infot, et kuumalained v\u00f5ivad tulevikus sageneda, teda suunatakse kujutlema oma vanavanemate tervise halvenemist.&#8221;<\/p>\n<p>Kui l\u00e4htealuseks v\u00f5etakse eeldus, et noored ei muretse piisavalt, ja &#8220;ravimina&#8221; pakutakse v\u00f5imalike katastroofide muutmist lapsele isiklikuks elumuutvaks ohuks, siis r\u00e4\u00e4gime teadlikust lapse emotsionaalse seisundi m\u00f5jutamisest. Mis t\u00e4hendab, et lapsele ei esitata lihtsalt infot, et kuumalained v\u00f5ivad tulevikus sageneda, teda suunatakse kujutlema oma vanavanemate tervise halvenemist. \u00dcleujutus pole enam loodusteaduslik n\u00e4htus, vaid lapselt oodatakse pilti oma kodu vee alla j\u00e4\u00e4misest.<\/p>\n<p>Katastroofistsenaariumid ei ole enam abstraktne risk, vaid laps peab juurdlema, kas ta ise p\u00e4\u00e4seb veel koolist koju v\u00f5i kas tema kool pannakse \u00fcldse kinni. Just siin jookseb selge piir informeerimise ja hirmu tekitamise vahel.<\/p>\n<p>Mure laste emotsionaalse koormamise p\u00e4rast on t\u00e4iesti p\u00f5hjendatud. Ajakirjas European Child &amp; Adolescent Psychiatry avaldatud mahukas teadus\u00fclevaates4 koondati 51 uuringu andmed enam kui 251 000 noore kohta. Tulemused n\u00e4itavad selget seost kliimaga seotud \u00e4revuse ning halvenenud vaimse heaolu, depressiooni- ja \u00fcld\u00e4revuse s\u00fcmptomite vahel. \u00dclevaates tuuakse eraldi v\u00e4lja hoiatus, et hirmup\u00f5hine v\u00f5i ebakvaliteetselt \u00fcles ehitatud kliimaharidus koolis v\u00f5ib \u00e4revust ja muret tegelikult veelgi s\u00fcvendada. See teadmine peaks panema meid olema erakordselt ettevaatlikud.<\/p>\n<p>Kui \u00fcle poole t\u00fcdrukutest kogeb madalat vaimse heaolu taset ja igal teisel \u00f5pilasel esineb internaliseeritud probleemide skooris t\u00f5usu, siis ei reageeri lapsed klassiruumis hirmu\u00e4ratavatele tulevikustsenaariumidele \u00fchtemoodi. Kui \u00fchel noorel v\u00f5ib see tekitada aktiivset huvi, siis teine, kes juba v\u00f5itleb \u00e4revuse, unetuse v\u00f5i lootusetuse tundega, saab sellest t\u00e4iendava emotsionaalse hoobi.<\/p>\n<p>Kliimahariduses peaksid kehtima samad terved p\u00f5him\u00f5tted, mis iga muu keerulise teema k\u00e4sitlemisel. Tuleb anda faktip\u00f5hiseid teadmisi, \u00f5petada kriitilist m\u00f5tlemist ja allikate hindamist. Laps ei pea j\u00f5udma kliimaideoloogia v\u00f5i \u00f5petaja poolt ette kirjutatud emotsionaalse seisundini.<\/p>\n<p>Veel v\u00e4hem peaks kooli \u00fclesanne olema hinnata, et \u00f5pilane tunneb m\u00f5ne \u00fchiskondlikult olulise teema p\u00e4rast &#8220;liiga v\u00e4he muret&#8221; ning hakata seda muret pedagoogiliste v\u00f5tetega kunstlikult kasvatama.<\/p>\n<p>\u00d5petaja on koolikeskkonnas suur autoriteet ja koolil on lapse \u00fcle tohutu m\u00f5ju. Koolipingis istuval lapsel puudub v\u00f5imupositsioon \u00f5petaja s\u00f5numile samaga vastata. Just seep\u00e4rast peab kool emotsionaalse m\u00f5jutamise ja hirmutamise suhtes olema eriti vastutustundlik. Kui riik k\u00e4sitleb noorte \u00e4revust ja depressiooni t\u00f5sise rahvatervise probleemina, siis kuidas sobitub sellesse pilti \u00f5ppemetoodika, mis n\u00e4eb noore emotsionaalses staatuses &#8220;\u00fcksk\u00f5iksust&#8221; ja p\u00fc\u00fcab seda ravida ohtude isiklikuks muutmise ehk mure suurendamise kaudu?<\/p>\n<p>Enne kui anname \u00f5petajale \u00fclesande panna laps rohkem muretsema, peaksime olema t\u00e4iesti kindlad, mida see meetod noore vaimse tervisega teeb. Lapsele tuleb anda teadmised maailma m\u00f5istmiseks ja tema hirmu suurendamine ei tohiks aga kunagi olla hariduse eesm\u00e4rk ega t\u00f6\u00f6riist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti noorte vaimse tervise n\u00e4itajad on murettekitavad, ometi kirjeldatakse \u00f5petajatele kliimahariduse metoodikat, mille l\u00e4htekohaks on eeldus, et noored&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":297252,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,18146,31,32,406,21,111823,2354,7440,3704,28,29,19,1218,2913,25,23,24,22,20,4213,30],"class_list":["post-297251","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-evelin-poolamets","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-kliimaarevus","tag-kliimamuutused","tag-koolielu","tag-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noored","tag-oppimine","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117437997182546675","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/297251","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=297251"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/297251\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/297252"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=297251"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=297251"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=297251"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}