![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/10\/rsz_almanahhid_karusell_1920x800px_variant1.jpg\")
<\/a><\/p>\nOn 2024. aasta veebruar. Astun pimedal ja k\u00fclmal reede\u00f5htul sisse muuseumiuksest. Mind on kutsutud \u00fcle-eestilise noorte luulev\u00f5istluse eelvooru \u017e\u00fcriisse. H\u00e4bi tunnistada, aga ega ma t\u00e4pselt ei tea, mis mind ees ootab. \u00dctlesin \u201ejah\u201d ilma s\u00fcvenemata. Olen n\u00f5rk jah-inimene, aga tegelikult huvitab, kuidas on vaib. Milline on publik? Tekstid? Mu sammud on rasked ja trepp nagiseb, kui teisele korrusele t\u00f5usen. Vaikselt hakkab kohale j\u00f5udma. Muuseum ise on lihtsalt haudvaikne, sest see on praktiliselt inimt\u00fchi. Publikut ei olegi kutsutud, see \u00fcritus on ainult v\u00f5istlejatele ja neid on kohale tulnud kaks. \u017d\u00fcriiliikmed leian \u00fchest kabinetist. Vahetame paar s\u00f5na, viskame nalja ning seej\u00e4rel marsime t\u00f5siselt saali ja v\u00f5tame esireas istet. N\u00fc\u00fcd on meid saalis juba viis. M\u00f5lemad noored loevad Koidula tekste, peast ja paraja pingega. Ma ei oska neid hinnata ega ka \u00fchtegi n\u00f5uannet anda. Kui luuletused loetud, suundub \u017e\u00fcrii terrassile otsustama. J\u00e4rgnevast 15 minutist olen suurema osa vait, sest mul ei ole midagi \u00f6elda. R\u00fchime koos tagasi saali, kus v\u00f5istlejad on loodetavasti vahepeal juttu puhunud. \u017d\u00fcrii juht teatab k\u00f5lavalt: \u201eJ\u00f5udsime otsusele, et siit eelvoorust on edasip\u00e4\u00e4s tagatud\u2026 (pinge kasvab\u2026) m\u00f5lemale!\u201d<\/p>\n
Kui keegi k\u00fcsib, kus elab noor eesti kirjandus, siis tean, et kindlasti mitte seal.<\/p>\n
\nSa v\u00f5id kirjutada luuletusi, aga esmalt tuleb kirjutada \u00fcks motivatsioonikiri.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Tegutsevad hulgakaupa<\/p>\n
Viimase aasta jooksul on minu k\u00e4tte j\u00f5udnud kolm v\u00e4rsket noorte kirjandusantoloogiat. T\u00e4iesti erinevad, aga k\u00f5iki \u00fchendab, et raamatute algatajateks, koostajateks ja toimetajateks on noored kirjandusinimesed. See, et hulk noori \u00fchiste kaante vahel oma v\u00e4rskeid tekste avaldab, ei ole enneolematu, aga l\u00e4hiajaloos ka mitte liiga tavap\u00e4rane. \u00dcks antoloogias osalenud luuletaja usub, et pandeemia ja lockdown olid need, mis muutsid noored inimesed n\u00e4ljaseks ja panid nad piirangute l\u00f5ppedes \u00fcksteise poole jooksma. Igatahes on viimaste aastate jooksul ilmunud eri kogumikke v\u00e4hemalt seitse. Ilmselt rohkemgi. Esialgu l\u00f5ppu ei paista ja parem ongi.<\/p>\n
Praegu on minu ees laual \u201eGrafomaania IV. Vaimustus\u201d (2025), mille on avaldanud Eesti Kirjanike Liidu Noored (EKLN), \u201eCirca 7 Celsius\u201d (2025), mis on samanimelise Balti noorte kirjanike v\u00f5rgustiku antoloogia, ning m\u00fcstiline \u201eAprilllaua antoloogia 2024\u201d.<\/p>\n
Millest siis noored ka kirjutavad?<\/p>\n
Kui V\u00e4rske R\u00f5hu peatoimetaja m\u00f5nda raadiosaatesse satub, siis just seda talt k\u00fcsitakse: millest siis noored ka kirjutavad? Antoloogiaid lapates saab tuvastada, et ainus t\u00e4pne vastus on, et erinevatest asjadest. Noorus ei ole ainult kohutav, vaid ka pikk periood inimese elus. Isegi kui leida 16-aastaste kirjutistest l\u00e4bivaid jooni, siis poole vanemad ehk 32-aastased noored kirjutavad midagi muud. Ka minu laual on l\u00e4bisegi tr\u00fckideb\u00fctante ja auhinnatud noorkirjanikke.<\/p>\n
\u201eGrafomaania\u201d ehk Ametlik algus<\/p>\n
\u201eGrafomaania. Vaimustus\u201d on neljas omataoline Eesti Kirjanike Liidu Noorte aastat kokkuv\u00f5ttev almanahh. EKLN on \u00fcks v\u00e4ga t\u00f5sine koht. Neil on p\u00f5hikiri, \u00fcldkogu, juhatus, tuumik, esiisik ja aseesiisik, aga ka p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused: loovus, avatus ja vabadus. Selleks et liikmeks astuda, tuleb esitada avaldus ja motivatsioonikiri ning saata need esiisikule. Kui esiisik su heaks kiidab, lunastad p\u00e4\u00e4sme ka VIP-\u00fcritustele. Kui aga juhatus leiab \u201em\u00f5juvaid p\u00f5hjuseid\u201d, v\u00f5ivad nad su v\u00e4lja heita. See k\u00f5ik k\u00f5lab ametlikumalt kui Kirjanike Liit ise ning veiderdava ja ennast liiga t\u00f5siselt v\u00f5tva rollim\u00e4ngu eest on neid kultuuriajakirjanduses ka veidi nahutatud<\/a>. J\u00e4\u00e4b mulje, nagu kirjutamishuvilisi noori oleks liiga palju ja vaid institutsionaalsed regulatsioonid suudavad v\u00e4lja s\u00f5eluda need, kes t\u00f5esti v\u00e4\u00e4rivad Eesti Kirjanike Liidu Noortega liitumist.<\/p>\n
\nKeelega ollakse terves kogumikus \u00fcsna m\u00e4ngulised, mis meeldej\u00e4\u00e4vaimalt v\u00e4ljendub selles, et kiRjutaTAKSE uMbES nII.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Samas, raamatut poolitavast fotogaleriist vaatavad vastu v\u00e4rvilised, l\u00f5busad ja lollitavad pildid j\u00f5ululaadast, k\u00f5ne\u00f5petusest, halvima teksti, aga ka lavaluule t\u00f6\u00f6toast ja teistest \u00fchistest \u00fcritustest. Programm on sisukas ja ideid jagub. Eemalt tundubki, et tegu on tugevalt hierarhilise organisatsiooniga \u2013 midagi \u00f5pilasesinduse, kirjandusklubi ja loovkursuse vahepealset. Kui sul veel kirjandushuvilisi s\u00f5pru pole, siis sealt saab. Sa v\u00f5id kirjutada luuletusi, aga esmalt tuleb kirjutada \u00fcks motivatsioonikiri.<\/p>\n
Varasematest \u201eGrafomaaniatest\u201d n\u00e4ib t\u00e4navune m\u00e4ngulisem juba (selgub, et kogumiku \u00fche kujundaja Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri) tu\u0161iillustratsioonide t\u00f5ttu, mis on t\u00f5sistele vahistamisesteetikat meenutavatele autorifotodele juurde maalitud. Autoreid on 20, neist enamik kuskil tr\u00fckis juba deb\u00fcteerinud. M\u00e4rkan alles mitmendal ringil, et k\u00f5ik kirjutavad eranditult eesti keeles. See on huvitav, sest p\u00e4rast Gregor Kulla \u201ePeenra\u201d t\u00e4helendu v\u00f5is arvata, et k\u00f5nekeelne kirjutamine nakkab hoogsamalt. Jaan J\u00fcrim\u00e4e luuletusest leian siiski ingliskeelse fraasi \u201eyours sincerely\u201d. Keelepatu rehabiliteerivad teistes tekstides olevad s\u00f5nad, nagu \u201epaariapolk\u201d, \u201eeebenhingsed\u201d ja \u201eh\u00e4\u00e4lejume\u201d. Oma keel on igatahes au sees. N\u00e4iteks kogumiku avaluuletuses teeb autor heraluule viite Reijo Roosi eesti- ja v\u00f5rokeelsele luulekogule \u201etere kas tohib \/ tere kas v\u00f5is\u00f5\u201d. Hella \u00d5itspuu ja Robin Liiber kirjutavad aga hoopis mulgi murdes.<\/p>\n
Keelega ollakse terves kogumikus \u00fcsna m\u00e4ngulised, mis meeldej\u00e4\u00e4vaimalt v\u00e4ljendub selles, et kiRjutaTAKSE uMbES nII. Iseenesest v\u00f5te t\u00f6\u00f6tab, olgugi et v\u00f5ib m\u00f5juda liiga ootusp\u00e4raselt. Keelem\u00e4ngu k\u00f5rval on ka lihtsalt tabavaid tekste. N\u00e4iteks Katrin K\u00f5utsi luuletus \u201eVanaema n\u00e4gu oli rahulik\u201d haarab esimesest fraasist: \u201eta oli isegi enne haiglasse j\u00f5udmist j\u00f5udnud krampides endale kulmud \/ joonistada & proteesid suhu panna\u201d.<\/p>\n
K\u00f5ige enam loen \u00fcle Marie Ojamaa kahest pildist koosnevat ja raamatu k\u00f5ige s\u00f5gedamat luuletust \u201eSilmarillionikliinikum\u201d, kust leiab muu hulgas fraasid \u201emaatriksmeelemyrgine abstraktabsurdin\u00e4htus\u201d ja \u201ekolekentsakline lihak\u00e4ntsukarussell\u201d. Ojamaa on kirjandus\u00fcritustelt tuttav esineja ning kui elavas ettekandes ei ole tema tekstide j\u00e4lgimine lihtne \u00fclesanne, siis paberil saab tekstiv\u00f5tit rahulikult otsida. Natuke aitab ka see, et olen kuulnud, kuidas autor oma tekste ise loeb. Tekst on elamus.<\/p>\n
\u201eCirca 7 Celsius\u201d ehk Balta h\u00e4ng<\/p>\n
Balti noored kirjanikud nimetavad ennast v\u00f5rgustikuks. Samal ajal kui mina noori muuseumist otsisin, korraldasid nemad hoopis talvekooli. Sisuliselt said circa 18 leedu, l\u00e4ti ja eesti noort kirjandusinimest Eestis kokku, jagasid ja t\u00f5lkisid \u00fcksteise tekste, h\u00e4ngisid siin-seal ja lobisesid t\u00fchjast-t\u00e4hjast. Ilmselt kirjandusest, poliitikast ja rahast. Meie rahulikus kirjanduskalendris on see m\u00e4rgiline algatus ja ilmselt k\u00fcsivad paljud, kus selline asi varem oli.<\/p>\n
\nSisuliselt said circa 18 leedu, l\u00e4ti ja eesti noort kirjandusinimest Eestis kokku, jagasid ja t\u00f5lkisid \u00fcksteise tekste, h\u00e4ngisid siin-seal ja lobisesid t\u00fchjast-t\u00e4hjast. Ilmselt kirjandusest, poliitikast ja rahast.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Igatahes saigi antoloogia alguse tollest talvekoolist. Kvaliteetne k\u00f6ide, tundlikult kujundatud ja k\u00f5vade kaantega. See raamat peab k\u00fcll 500 aastat vastu.<\/p>\n
Kui algatus paneb k\u00e4si plaksutama, siis koostajate sissejuhatus kukalt kratsima. \u201eSee antoloogia pole mingi j\u00e4rjekordne Baltimaade kultuuri populariseeriv v\u00e4ljaanne Euroopa Liidu rahastusega.\u201d Tunnen, et ma olen midagi maha maganud \u2013 v\u00f5i vastandubki raamat Balti kirjanduse almanahhi \u201eNo More Amber\u201d esimesele ja seni viimasele numbrile, mis avaldati neli aastat tagasi? V\u00f5ib-olla t\u00f5esti, sest j\u00e4rgmisena \u00f6eldakse, et tegemist on punkteosega, sest see m\u00e4ssab m\u00e4ratsemise, \u00fcksk\u00f5iksuse ja \u00fclbuse vastu. Selle vastu tasub m\u00e4ssata k\u00fcll, aga keeran lehek\u00fclje tagasi ja loen: \u201eRaamatu on v\u00e4lja andnud SA Kultuurileht\u201d ja \u201eRaamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital\u201d. Seega riiklik m\u00e4ss? \u201eNiisiis j\u00e4\u00e4b radikaalne headus meie ainsaks v\u00f5imalikuks filosoofiaks,\u201d k\u00f5lab manifestis. Ning kohe seej\u00e4rel: \u201eV\u00e4risege, kortsus revolutsion\u00e4\u00e4rid ja amortiseerunud ridade-vahelt-lugejad.\u201d Ma ei ole p\u00e4ris kindel, kas see on punk v\u00f5i radikaalne headus. Ka ridade vahelt tuleb raamatus \u00fcsna palju lugeda, sest p\u00e4ris laiatarbekirjandus see ka ei ole. Kuiv\u00f5rd raamisin ennast Eesti noortega, siis keskendun ka rohkem neile. Kindlasti tasub aga ka l\u00e4ti ja leedu autorite tekste lugeda \u2013 juba m\u00e4rkamaks, kui erinevalt meist paarsada kilomeetrit eemal kirjutatakse.<\/p>\n
Paul Raua kaks hoogsat miniatuuri r\u00e4\u00e4givad perekonna varjuk\u00fclgedest, aga viisil, kus varju tekitajat otses\u00f5nu ei nimetata. Helena Aadli laastud maadlevad v\u00e4ikekodanluse, misog\u00fc\u00fcnia ning loome- ja eluraskustega. Susanna Mett segab erinevalt \u201eGrafomaania\u201d autoritest oma luuletustes eesti, saksa, araabia ja inglise keelt, aga ka kirjavahem\u00e4rke. Tema \u201enad tulevad pikas rodus\u201d kasutab fraase II maailmas\u00f5ja natside seas populaarsest laulust \u201eErika\u201d ja on vastupanu s\u00f5duritele, kelle \u201eh\u00e4dised n\u00e4od on t\u00e4is paska\u201d ja kelle \u201ev\u00e4ikesed villis varbad k\u00f5verduvad saapa sees\u201d. Tekst j\u00e4\u00e4b pikaks ajaks kummitama. Mett ja heraluule on ka kolme antoloogia peale ainsad, kelle tekstid suhestuvad otseselt praeguste poliitiliste pingetega.<\/p>\n
Kui teised Balti autorid keskenduvad \u00fchele \u017eanrile, siis Kristel Zimmerilt on tekste siit ja sealt. On totaalset s\u00fcrri: \u201eKorraldasin nii, et vaibale visati roosasid ja kollaseid lapsepuhkuse programmist \u00fcle j\u00e4\u00e4nud v\u00f5\u00f5rasemasid.\u201d Aga ka pilapilaluulet: \u201eOh, Armin Viru Valge Buuren, \/ uneleda n\u00fc\u00fcd mind lubage, \/ seal Rimi-poolses toas mu s\u00fcdames, \/ sa v\u00f5itsid minu mini-s\u00fcdame\u201d.\u00a0<\/p>\n
\nTundub, et \u201eCirca 7 Celsiuse\u201d suurimaks tugevuseks ei ole ei \u00fcksikud tekstid ega ka raamat tervikuna, vaid Balti kirjanike v\u00f5rgustik ise ja see t\u00f5epoolest ei ole v\u00e4ike asi.<\/p>\n<\/blockquote>\n
N\u00e4iteid oleks justkui veel, aga kogu raamatu puhul tekib k\u00fcsimus, et kas need on valmis teosed lugejatele v\u00f5i autorite visandlikud k\u00e4ekirjan\u00e4ited. Sissejuhatus sellest ei r\u00e4\u00e4gi. Ka raamatu \u00fcks autor Gustav Nikopensius nendib suvises Loomingus<\/a>: \u201eProjekti kaasava filosoofia kohaselt ei \u00f6eldud \u00fchelegi autorile \u00e4ra ja enamik saadetud tekste p\u00e4\u00e4ses tr\u00fckki.\u201d<\/p>\n
Mis tekstid ainult kaasava filosoofia t\u00f5ttu raamatusse p\u00e4\u00e4sesid, on raske \u00f6elda, kuid tundub, et antoloogia suurimaks tugevuseks ei ole ei \u00fcksikud tekstid ega ka raamat tervikuna, vaid Balti kirjanike v\u00f5rgustik ise ja see t\u00f5epoolest ei ole v\u00e4ike asi. Ka v\u00f5rgustiku teine talvekool on toimunud ja osakest sellest n\u00e4eb YouTube\u2019i kontol VEEL PUTRU<\/a>.<\/p>\n
\u201eAprilllaud\u201d ehk Kirjanduse metsik pool<\/p>\n
Selle grupeeringu m\u00e4\u00e4ratlemisega olen k\u00f5ige suuremas kimbatuses, kuna pean seda ise tegema. Autorid ei ole nimetanud end ei v\u00f5rgustikuks, kogukonnaks ega ka r\u00fchmituseks. Erinevalt teistest on antoloogias esindatud ainult kuus autorit: Ellen Laaksonen, Riste Sofie K\u00e4\u00e4r, Mia Mai Seppel, Elo Valner, Ekke Valner ja Mari Laaksonen. Paljudele on need nimed tuttavad ka kunsti- ja muusikaringkonnast.<\/p>\n
Antoloogia aluseks on Bloggeri<\/a> ja Insta konto<\/a> Vesiklosett, kuhu autorid kirjutasid 2024. aasta aprillis iga p\u00e4ev \u00fche teksti etteantud teemal. Teemadeks olid n\u00e4iteks \u201ehomme on niisama\u201d, \u201enijunjiunju (h\u00e4\u00e4litsus)\u201d, \u201eelu rokib mune\u201d, \u201elenini naine\u201d, \u201eilus ja tsiviliseeritud\u201d jm. Veebi lisati tekstid anon\u00fc\u00fcmselt ja m\u00f5ni kuu hiljem avaldati valik v\u00e4iketr\u00fckise ehk zine\u2019ina. Poest seda ei saa, aga Vesiklosetis on tekstid alles ja zine\u2019i peaks saama tellida n\u00e4iteks aadressilt yyberkeskminemees@gmail.com.<\/p>\n
Antoloogia meenutab vihikut ja on kujundatud tervikuks kollaa\u017eide ja m\u00e4ngulise kirjat\u00fc\u00fcbi kasutusega. P\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00e4eb teos v\u00e4lja t\u00e4pselt selline, et Asko K\u00fcnnap tahaks kindlasti diskussiooni algatada. Zine\u2019i esitleti Pirita metsa vigvami juures, kus k\u00f5las lisaks antoloogia tekstidele ka n\u00e4iteks a cappella versioon Meie Mehe hitist \u201eValge mersu\u201d, mille saatel osalised \u00fcksteise otsa ronisid ja sinimustvalge lipu moodustasid. Samasugust m\u00e4ngu ja irooniat kannab ka antoloogia ise.<\/p>\n
\nP\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00e4eb \u201eAprilllaua antoloogia 2024\u201d v\u00e4lja t\u00e4pselt selline, et Asko K\u00fcnnap tahaks kindlasti diskussiooni algatada.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Teiste antoloogiatega v\u00f5rreldes on see terviklikum lihtsal p\u00f5hjusel: autorid on s\u00f5brad ja s\u00f5prade loomingus ongi t\u00f5en\u00e4olisemalt rohkem \u00fchiseid jooni kui n\u00e4iteks m\u00f5ne juhusliku andeka eestlase ja juhusliku andeka l\u00e4tlase vahel. Nii tekib raamatusse omamoodi unen\u00e4oline parauniversum, kus kohtuvad Jugoslaavia, Trotski, k\u00fclalapsed, joodikud, eterniit ja uputamist ootavad kassipojad. Sealjuures puudub selge poliitiline suund. Tundub, et kolikambrist leitud motiivid on pigem rekvisiidid, mille abiga r\u00e4\u00e4kida \u00fcksteisele sellest, millest noored inimesed ikka r\u00e4\u00e4givad \u2013 erinevatest asjadest.<\/p>\n
K\u00f5ikide antoloogiate k\u00f5ikidest tekstidest olen k\u00f5ige rohkem lugenud just selle raamatu K\u00e4\u00e4ri luuletust, mis muu hulgas k\u00fcsib: \u201ekas sa oled kade et su hing kunagi nii k\u00f5rgele ei t\u00f5use \/ et hirm saaks peale tulla\u201d. Loen seda korduvalt, sest ma t\u00f5epoolest olen kade. See luuletus viib tuju alati \u00e4ra, mis on luuletuse puhul hea m\u00e4rk. J\u00f5uan arusaamiseni, et selle antoloogia autorid on huligaanid. V\u00f5ib-olla isegi radikaalselt head.<\/p>\n
V\u00f5tke ennast kokku<\/p>\n
Kui peaks tingimata midagi kokkuv\u00f5tvat \u00fctlema, siis seda, et noorel kirjandusel on p\u00e4ris hea aeg. Nad saavad kokku ajakirja toimetuses, kirjanike maja p\u00f6\u00f6ningul, Pirita metsas, teevad riigi rahaga punki v\u00f5i laenavad raha s\u00f5pradelt ja teevad ikkagi. Ainult lugejaid v\u00f5iks rohkem olla. Kuu aja jooksul inimesi k\u00fcsitledes kohtan ainult \u00fchte, kes on m\u00f5nda neist raamatutest lugenud. Seega, lugejad, v\u00f5tke ennast kokku ja muretsemise asemel lugege mainitud antoloogiaid, lugege Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri v\u00e4rsket luulekogu \u201eAps!\u201d, minge kirjandus\u00f5htule \u201eViimane neljap\u00e4ev\u201d ja liituge Kirjanike Liidu Noortega. Minge vaadake YouTube\u2019i kanalit VEEL PUTRU ja Vesikloseti blogiarhiivi. Muidugi tellige endale koju V\u00e4rske R\u00f5hk, mille iga number on sisuliselt noore kirjanduse antoloogia. Noor kirjandus ei ela ainult h\u00e4sti, vaid ta elab ka ainult praegu. Lisaks on L\u00e4tis ja Leedus seis palju halvem. Hurraa!<\/p>\n
Joonas Veelmaa on luuletaja ja hobilugeja.<\/p>\n