{"id":29949,"date":"2025-10-29T06:28:07","date_gmt":"2025-10-29T06:28:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29949\/"},"modified":"2025-10-29T06:28:07","modified_gmt":"2025-10-29T06:28:07","slug":"hiina-piiras-drooni-komponentide-eksporti-balti-riikidesse-kuna-teab-et-need-lahevad-ukrainasse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29949\/","title":{"rendered":"Hiina piiras drooni komponentide eksporti Balti riikidesse, kuna teab, et need l\u00e4hevad Ukrainasse"},"content":{"rendered":"<p>Hiina on varustanud Ukrainat madalate hindadega drooni komponentidega. Peking aga v\u00e4hendab j\u00e4rk-j\u00e4rgult nende oluliste komponentide m\u00fc\u00fcki Kiievile ja tema liitlastele. Ukraina ekspert kutsub EL-i \u00fcles sekkuma.<\/p>\n<p>Hiina piirab \u00fcha enam drooni komponentide eksporti Ukrainasse. Peking blokeerib ka Ukraina kaitset\u00f6\u00f6stuse katseid importida Hiina elektroonikakomponente liitlasriikide, n\u00e4iteks Balti riikide ja Poola kaudu. \u201eHiina valitsus keelab n\u00fc\u00fcd isegi komponentide tarnimise nendesse riikidesse, sest ta teab, et need j\u00f5uavad l\u00f5puks Ukrainasse,\u201d \u00fctles Juri Lomikovski Lvivis <a href=\"https:\/\/www.n-tv.de\/politik\/Peking-graebt-Kiews-Drohnenproduktion-das-Wasser-ab-article26125202.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ntv.de-le<\/a> ja teistele Euroopa meediav\u00e4ljaannetele. Lomikovski on Ukraina ja rahvusvaheliste kaitseettev\u00f5tete v\u00f5rgustiku Iron kaasasutaja.<\/p>\n<p>Pekingi valitsus piirab tahtlikult tarneid, et \u00f5\u00f5nestada Ukraina droonide tootmist. Droonidest on saanud Moskva v\u00e4gede vastases v\u00f5itluses oluline relv. Ukraina armee kasutab droone mitte ainult Venemaa oluliste juhtimis- ja logistikapunktide, vaid ka kriitilise energiainfrastruktuuri r\u00fcndamiseks.<\/p>\n<p>Relvad, mis ulatuvad n\u00fc\u00fcd s\u00fcgavale Venemaa sisemaale, avaldavad Moskvale survet mitte ainult s\u00f5jaliselt, vaid ennek\u00f5ike sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt, \u00fctles Bundeswehri m\u00f5ttekoja, Saksa Kaitse- ja Strateegiliste Uuringute Instituudi (GIDS) s\u00f5jaline anal\u00fc\u00fctik Hendrik Remmel. Olukord Venemaal on pingeline. Nii inflatsioon kui ka energiahinnad t\u00f5usevad. Lisaks on Kreml teatanud k\u00e4ibemaksu t\u00f5usust. \u201eOn m\u00e4rke, et t\u00e4ppisrelvadega, eriti droonidega kaugr\u00fcnnakute strateegia on j\u00e4rk-j\u00e4rgult edukaks muutumas,\u201d \u00fctles Remmel.<\/p>\n<p>Hiina ekspordipiirangud l\u00f6\u00f6vad ukrainlasi r\u00e4ngalt ja ohustavad nende edu rindel. Eelk\u00f5ige droonide mootorid, akud ja lennujuhtimisseadmed p\u00e4rinevad peamiselt Hiinast. Lomikovski hindab Ukraina kaitsetehnoloogia mahuks 35\u201340 miljardit USA dollarit, mis v\u00f5rdub 30\u201334 miljardi euroga. Pidevalt kasvaval turul osaleb n\u00fc\u00fcd \u00fcle 800 ettev\u00f5tte. Droonit\u00f6\u00f6stus s\u00f5ltub aga suuresti imporditud Hiina komponentidest, ainult umbes 40 protsenti toodetakse kohapeal.<\/p>\n<p>\u201eMiks me nii palju Hiinast hangime? Sest Hiina saab tarnida suures mahus \u2013 ja odavamalt kui k\u00f5ik, mida me kohapeal toodame v\u00f5i oma L\u00e4\u00e4ne partneritelt osta saame,\u201d \u00fctleb Lomikovski. Praegu p\u00fc\u00fcab Ukraina droonide jaoks vajalikke komponente hankida kaudselt, n\u00e4iteks kaubavahetuse kaudu USA ettev\u00f5tetega, kellel on tootmis\u00fcksused Euroopas. \u201eKuid k\u00f5ige olulisem asi, mille kallal me t\u00f6\u00f6tame, on tarneahelate lokaliseerimise edendamine Ukrainas,\u201d j\u00e4tkas Lomikovski.<\/p>\n<p>Pikaajalise tootmis\u00fcksuse ehitamiseks, mis suudab Hiinaga t\u00f5hususe ja kulude osas konkureerida, on aga vaja rohkem Euroopa investeeringuid ja koost\u00f6\u00f6d Ukrainaga. Lomikovski n\u00f5uab raha suunamist teadusuuringutesse ja idufirmade arendamisse, et Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stus j\u00e4\u00e4ks konkurentsiv\u00f5imeliseks. M\u00f5ne suure kaitseettev\u00f5tte oligopol Euroopas takistab innovatsiooni.<\/p>\n<p>Eelmise 2024. aasta l\u00f5pus hakkasid meedias levima teated, et Hiina drooni komponentide tootjad on hakanud oma m\u00fc\u00fcki USA-sse ja Euroopasse v\u00e4hendama. See t\u00e4histas Pekingi ja Washingtoni vahelise kaubandusvaidluse edasist eskaleerumist, mis p\u00fchap\u00e4eval ajutiselt l\u00f5ppes. T\u00f5en\u00e4oliselt soovis Peking selle sammuga ka l\u00e4\u00e4neriikide sanktsioonidele Ukraina s\u00f5jas vastu astuda. EL ja USA v\u00f5tsid sihikule ka Hiina ettev\u00f5tted, keda kahtlustatakse Venemaa abistamises energiaembargodest m\u00f6\u00f6dahiilimisel.<\/p>\n<p>Peking seevastu tegutseb Ukraina s\u00f5jas neutraalse vahendajana ja eitab Moskva relvat\u00f6\u00f6stuse ulatuslikku varustamist. 2024. aasta juulis piiras Hiina isegi ametlikult oma tarneid Venemaale. See m\u00f5jutas peamiselt kahesuguse kasutusega kaupu, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka s\u00f5jalistel eesm\u00e4rkidel. EL on aga veendunud, et Hiina j\u00e4tkab Venemaa kaitset\u00f6\u00f6stusele tohutu toetuse pakkumist. Hiina komponente leidub mitmetes Venemaa relvades \u2013 mitte ainult droonides.<\/p>\n<p>\u201eVenelaste uutel liugpommidel on Hiina mootorid ja neid saab v\u00e4lja lasta isegi 200 kilomeetri kauguselt,\u201d \u00fctles Austria kolonel Markus Reisner. \u201eSee on Hiina tootja Telefly turboreaktiivmootor. Seda saab kasutada v\u00e4ga erinevatel eesm\u00e4rkidel, kuid minu arvates teenib see peamiselt s\u00f5jalisi eesm\u00e4rke,\u201d s\u00f5nas ta. Reisner lisas, et Hiina kasutab Venemaad \u00fclemaailmses malem\u00e4ngus, m\u00f5nikord kuningannana, m\u00f5nikord r\u00fc\u00fctlina ja m\u00f5nikord vankrina. Niikaua kui see on Pekingi huvides, varustatakse Venemaad s\u00f5ja j\u00e4tkamiseks vajalikuga.<\/p>\n<p>Lomikovski on samuti veendunud, et Peking j\u00e4tkab s\u00f5javarustuse m\u00fc\u00fcmist m\u00f5lemale s\u00f5divale poolele. \u201eHiina \u00f5pib sellest s\u00f5jast kiiresti ja teenib sellest palju raha, sest ta varustab m\u00f5lemat riiki k\u00f5ige jaoks komponentidega,\u201d \u00fctles Ukraina drooniekspert. Geopoliitilises plaanis v\u00f5iks Hiina oma v\u00f5imu laiendada, kuna nii Euroopa kui ka Venemaa kaotavad s\u00f5ja t\u00f5ttu raha.<\/p>\n<p>Meedia teatel on Pekingi valitsus juba tunnistanud oma kasu s\u00f5ja j\u00e4tkumisest. Br\u00fcsselis toimunud konfidentsiaalse kohtumise \u00fcksikasjad lekitati Hongkongi v\u00e4ljaandele South China Morning Post. Aruande kohaselt \u00fctles Hiina v\u00e4lisminister Wang Yi EL-i v\u00e4lispoliitika juhile Kaja Kallasele, et tema riigil pole huvi Venemaa l\u00fc\u00fcasaamine Ukrainas \u2013 sest sellisel juhul keskenduks USA veelgi enam rivaalile Hiinale ja Taiwani konfliktile.<\/p>\n<p>Neid arenguid silmas pidades kutsub Lomikovski EL-i \u00fcles kiirendama j\u00f5upingutusi \u00fchise droonide tootmise edendamiseks Ukrainaga. Br\u00fcssel peab kiiresti valmistuma v\u00f5imalikuks Venemaa sissetungiks NATO territooriumile. \u201eKui algab Kolmas maailmas\u00f5da, l\u00f5petab Hiina t\u00f5en\u00e4oliselt meie varustamise,\u201d \u00fctles Lomikovski.<\/p>\n<p>\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n<p>\tDiscover more from eestinen<\/p>\n<p class=\"has-text-align-center\" style=\"margin-top:10px;margin-bottom:10px;font-size:15px\">Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiina on varustanud Ukrainat madalate hindadega drooni komponentidega. Peking aga v\u00e4hendab j\u00e4rk-j\u00e4rgult nende oluliste komponentide m\u00fc\u00fcki Kiievile ja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":23057,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-29949","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115456042808227246","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29949","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29949"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29949\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29949"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29949"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29949"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}