{"id":299990,"date":"2026-10-18T06:38:14","date_gmt":"2026-10-18T06:38:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/299990\/"},"modified":"2026-10-18T06:38:14","modified_gmt":"2026-10-18T06:38:14","slug":"kadi-polli-kunstiloolastel-on-fuusiliselt-valus-koostada-nimekirju-mis-teoseid-esmajarjekorras-kaitsta-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/299990\/","title":{"rendered":"Kadi Polli: kunstiloolastel on f\u00fc\u00fcsiliselt valus koostada nimekirju, mis teoseid esmaj\u00e4rjekorras kaitsta | Kunst"},"content":{"rendered":"<p>Leppisin selle intervjuu kokku, teadmata, et m\u00f5ni tund hiljem saadate v\u00e4lja teate Kristi Kongi n\u00e4ituse kohta, mis tegi Eesti autori isikun\u00e4ituste k\u00fclastusrekordi Kumus. Kui \u00fcllatunud te ise sellest menust ja numbrist olite?<\/p>\n<p>Ikka olime \u00fcllatunud. \u00dchtpidi l\u00f5puks k\u00f5ik m\u00e4rgid seda n\u00e4itasid, aga meil oli n\u00e4ituse eelsest ajast m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rne hetk, kus kaks Kumu kuraatorit vedasid vahuveini peale kihla, et kas on \u00fcldse v\u00f5imalik, et kaasaegse Eesti kunstniku n\u00e4itus v\u00f5iks olla mingilgi moel sama menukas kui m\u00f5ne olulise klassiku retrospektiiv. N\u00fc\u00fcd on selge, et vahuvein l\u00e4heb sellele, kes arvas, et kaasaegne kunst v\u00f5ib osutuda niisuguseks publikumagnetiks.<\/p>\n<p>Lisaks on Kumu teinud v\u00e4ga v\u00e4he t\u00e4ies mahus uusproduktsiooni: Kristi Kongi t\u00f6\u00f6tas koos kuraator Ann Mirjam Vaiklaga kaks aastat Kumu n\u00e4ituse jaoks ja k\u00f5ik tema teosed olid tehtud just selleks. Olen kokku lugenud, et suures saalis on see alles kolmas uue loomingu n\u00e4itus \u2013 2007. aastal sai sarnase v\u00f5imaluse Jaan Toomik ja 2012. aastal Kaido Ole.\u00a0 Uusproduktsioon on alati v\u00e4ga suur asi, aga kindlasti ka riskifaktor, sest sa ei tea kunagi t\u00e4pselt, mis sealt tuleb.<\/p>\n<p>Kuraatorid vedasid kihla, aga mis tunne sul oli, kas olid ikkagi kindel, et see on hitt?<\/p>\n<p>Ei, ikka nii julge ei olnud. Muidugi me valisime Kristi Kongi, r\u00e4\u00e4kisin ka n\u00e4ituse avamisel sellest, kuidas me temani j\u00f5udsime: vaatasime Yayoi Kusama n\u00e4itust ja m\u00f5tlesime, kas meie Eesti kaasaegses kunstis oleks potentsiaali, et keegi v\u00f5iks anda v\u00e4lja sellise elamusliku ruumikogemuse ja &#8220;n\u00e4oga publiku poole p\u00f6\u00f6ratud&#8221; kunsti n\u00e4ituse. Sealt saigi koos kuraatoritega valitud Kristi Kongi.<\/p>\n<p>\u00dchtpidi oli see valik v\u00e4ga t\u00e4pne, aga teistpidi ei tea sa kunagi ette. N\u00e4iteks me peame alati prognoosima, kui palju n\u00e4ituse kataloogi tr\u00fckime, me tr\u00fckkisime minu \u00f6eldud arvu, v\u00e4hem kui kunstnik ja kuraator lootsid, ja&#8230;<\/p>\n<p>&#8230; teisel n\u00e4dalal olid otsas?<\/p>\n<p>Teisel n\u00e4dalal tr\u00fckkisime uue tiraa\u017ei. Praegu on alles 33 raamatut.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3844366\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3844366hd227t24.jpg\"\/>Kadi Polli Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Me r\u00e4\u00e4kisime Yayoi Kusamast, kelle n\u00e4itused on rahvusvaheliselt menukad. N\u00fc\u00fcd, kui Kristi Kongi produktsioon on loodud ja kontseptsioon valmis, kas hakkate seda ka v\u00e4lismaale m\u00fc\u00fcma?<\/p>\n<p>Praegu seda rolli Kumu kunstimuuseumil ei ole. Muidu me viime k\u00fcll oma n\u00e4itusi v\u00e4lja ja teeme kunstimuuseumi kogudest n\u00e4itusi v\u00e4ljaspool Eestit, aga see produktsioon kuulub hoolimata meie panusest tegelikult Kristi Kongile. Kuna see ei ole seotud Eesti Kunstimuuseumi kogudega, siis seda rolli me enda peale ei v\u00f5ta ja kunstnik ilmselt seda meilt ei oota.<\/p>\n<p>Aga mis sa arvad, mis see v\u00f5ti oli, miks 50 000 inimest tahtis seda n\u00e4itust vaatama tulla?<\/p>\n<p>\u00dchest v\u00f5tit ei ole. \u00dchtpidi Kristi Kongi laad on kindlasti v\u00e4rviline pildi- ja ruumielamus: n\u00e4itus ei ole suurte tekstidega varustatud, vaid igati ise kogetav, n\u00e4htav ja k\u00e4ttesaadav. Samas on Kristi ikkagi v\u00e4ga hea maalikunstnik ja n\u00e4itus hargneb minu meelest v\u00e4ga mitmel tasandil. See ei ole ainult \u00fcheplaaniline ruumielamus ja v\u00e4rvide pillerkaar, vaid inimesed, kes otsivad midagi enamat, leiavad sealt veel palju teisi m\u00e4ngulisi, poeetilisi ja esteetilisi kihistusi.<\/p>\n<p>Mulle meeldib, kuna ma ise tegelen vanema kunstiga, t\u00f5mmata kunstiloos paralleele t\u00e4nap\u00e4evaga. K\u00f6leri 200. juubeliaastal kuulasin \u00d6\u00f6likooli saadet Johann K\u00f6lerist ja nii tore oli kuulda, kuidas k\u00f5ik esinejad tema edu valemina nimetasid, et ta oli hea suhtleja, kunstnikuna v\u00e4ga tundlik ning luges nii oma aega kui ka inimesi enda \u00fcmber. Sama kehtib Kristi Kongi kohta: ta on v\u00e4ga teadlik sellest, mida ta teeb ja millises hetkes ta seda teeb, ta on h\u00e4sti avatud inimene ja kujundab heas m\u00f5ttes v\u00e4ga teadlikult oma br\u00e4ndi. See on ka t\u00e4nases kunstielus kindlasti h\u00e4sti-h\u00e4sti oluline.<\/p>\n<p>Kongi n\u00e4ituse puhul oligi Kumu jaoks eriline see, kui palju kunstnik ise osales, kui hea meelega ta muuseumiga koost\u00f6\u00f6d tegi ja ise tuure l\u00e4bi viis. Paljudele k\u00fclastajatele oli see suur lisav\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n<p>Ta tegi palju tuure?<\/p>\n<p>V\u00e4ga palju. Ta tegi erinevaid ekskursioone, vestlusi ja maalit\u00f6\u00f6tubasid, veetis sageli n\u00e4dalavahetusi oma n\u00e4itusel ja oli k\u00e4ttesaadav. Selline kohtumine kunstnikuga on formaat, mida me oma n\u00e4ituste puhul kahjuks liiga sageli kasutada ei saa.<\/p>\n<p>Ja n\u00fc\u00fcd te sunnite ta Kumust j\u00e4lle v\u00e4lja kolima, kus ta on pool aastat piltlikult \u00f6eldes elanud.<\/p>\n<p>See on kindlasti raske ja valus m\u00f5lemale poolele, ka Kumu hariduskeskusele, aga nii need n\u00e4itused l\u00e4bi saavad.<\/p>\n<p>Ruumikogemuse motiiv on siit korduvalt l\u00e4bi k\u00e4inud. Kristi br\u00e4ndi \u00fcks osa on ka see, et ta on pretensioonitu: temani saab j\u00f5uda ilma kunstipagasi v\u00f5i kunstikraadita inimene. Kas see t\u00f5i kohale teistsuguse publiku, kes muidu ehk pelgab v\u00f5i ei julge Kumusse tulla?<\/p>\n<p>Kindlasti. Selline k\u00fclastajate arv Eesti elanikkonna juures on erakordne, isegi arvestades, et tegu oli suven\u00e4itusega. Suveperiood paneb n\u00e4ituse k\u00fclastajate arvu m\u00f5ttes alati paremasse positsiooni, sest Tallinnas k\u00e4ib siis v\u00e4ga palju turiste.<\/p>\n<p>Kumu jaoks on suvi siis ikkagi k\u00fclastajate m\u00f5ttes t\u00f5usuaeg?<\/p>\n<p>Jah, aga selleks peab tegema \u00f5igeid valikuid. See ei ole antus. Kui Nigulistes ja Kadrioru lossis on turismivoog pigem ootusp\u00e4rane, siis Kumus tuleb teha teadlikke valikuid ja praegune valik l\u00e4ks \u00f5igesse kohta. Selleks, et Kumus sellised k\u00fclastajate arvud kokku tuleksid, peab n\u00e4itus olema v\u00f5imalikult laiadele sihtgruppidele k\u00e4ttesaadav, elamuslik ja huvitav \u00fchtaegu nii Eesti publikule kui ka v\u00e4lismaalastele.<\/p>\n<p>Kristi Kongi, kes suhtles n\u00e4ituse ajal ise inimestega v\u00e4ga palju, \u00fctles, et mitmed k\u00fclastajad on tulnud tema juurde r\u00e4\u00e4kima, et polegi varem Kumus k\u00e4inud, aga n\u00fc\u00fcd tulid ja see oli t\u00e4itsa tore. Teistpidi on tal olnud palju inimesi, kes \u00fctlevad, et olen juba kolm korda n\u00e4itusel k\u00e4inud ja n\u00fc\u00fcd tulin neljandat korda kunstnikutuurile. Oli ka selliseid armsaid seiku, mida meil m\u00f5ne n\u00e4itusega juhtub: k\u00e4ib keegi turist, kes n\u00e4eb, et n\u00e4itus hakkab \u00fcles minema, ja tuleb kasv\u00f5i Helsingist laevaga \u00fcheks p\u00e4evaks tagasi spetsiaalselt seda n\u00e4itust vaatama.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3844384\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3844384h3851t24.jpg\"\/>Kadi Polli Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Kui palju neid inimesi Eestis \u00fcldse on, kes Kumus k\u00e4inud ei ole?<\/p>\n<p>Kui ma siia Kumusse t\u00f6\u00f6le tulin, tundus mulle suureliselt, et v\u00f5taks sihiks, et Eestis ei oleks kedagi, kes pole Kumus k\u00e4inud. Ja siis kohe esimesel p\u00e4eval saabus mind pildistama fotograaf, kes \u00fctles, et n\u00fc\u00fcd tulengi esimest korda Kumusse. See oli v\u00e4ga m\u00e4rgiline.<\/p>\n<p>Muidugi tahaks, et neid inimesi oleks v\u00e4hem, aga selge, et neid inimesi leidub ja kasvab paraku ka peale. Seet\u00f5ttu teeme igal aasta ka selliseid n\u00e4ituseid, millega me teadlikult laiendame oma k\u00fclastajaskonna piiri.<\/p>\n<p>Nagu sa \u00fctled: suured numbrid ei tule iseenesest, tuleb teha \u00f5igeid valikuid, aga ka parimat n\u00e4itust tuleb inimestele meelde tuletada. Kui palju te sellega tegelesite? Kas suven\u00e4ituste puhul tehakse eraldi v\u00e4listurundust? N\u00e4gite Eestis ka vaeva, et see inimestel meeles p\u00fcsiks, v\u00f5i hakkas see suust suhu ise levima?<\/p>\n<p>See on v\u00e4ga erinev. Kunstimuuseumil ja Kumul on tegelikult v\u00e4ga tubli kommunikatsiooni- ja turundusosakond ning sellega tegeletakse, aga kui sul ei ole \u00f5iget n\u00e4itust ega head materjali, siis v\u00f5id sinna energiat panna, aga see ei aita.<\/p>\n<p>Mulle tundub, et Kristi Kongi n\u00e4ituse fenomen ei olnud niiv\u00f5rd meie kuskil Tallinki laevades tehtud reklaam, pigem oli n\u00e4itus \u00e4\u00e4rmiselt sotsiaalmeediasobilik. Ma ei suuda meenutada n\u00e4itust, kus meie muuseumi sotsiaalmeedia oleks olnud sedav\u00f5rd t\u00e4is k\u00fclastajate endi postitusi.<\/p>\n<p>Oli mugav Instagrami pilte teha?<\/p>\n<p>Neid tulid meie sotsiaalmeediasse vasakult ja paremalt, inimesed tahtsid ennast Kristi Kongi kunsti taustal j\u00e4\u00e4dvustada ja n\u00e4idata. Ajakirjandusele meeldis ka, n\u00e4iteks veel oktoobris tuli Helsinkist Yle televisioon, kes veetis siin terve p\u00e4eva ja tegi nii saate kui ka suure loo oma kodulehele.<\/p>\n<p>See oli t\u00e4iesti Soome enda poolne initsiatiiv. Nii et see n\u00e4itus m\u00fc\u00fcs ennast paljuski positiivse k\u00fclastuselamuse kaudu, Kumu roll oli seda fenomeni kujundada ja toita.<\/p>\n<p>Kas n\u00e4ituse instagrammitavus on praegu asi, millega muuseum n\u00e4itust luues praegu arvestama peab?<\/p>\n<p>See ei tee n\u00e4itusele kindlasti midagi halba, aga selle n\u00e4ituse tugevus ei olnud selles, et muuseum oleks vaeva n\u00e4inud ja loonud kuskile atraktiivse seina, kus on mingi eriline soodus v\u00f5imalus selfie tegemiseks. See on lihtsalt Kristi Kongi br\u00e4ndi osa: tema looming pakub kogemuslikku keskkonda, mis toob praegusesse keerulisse ajastusse vajalikku v\u00e4rvi ja valgust, aga ka ehedust ja isiklikkust.<\/p>\n<p>Kui me Kristi Kongi 50 000 k\u00fclastaja juurde tagasi l\u00e4heme: kas see on Kumu jaoks number, millega olete korraks \u00f5nnelikud, v\u00f5i unistate kogu aeg rohkemast? Tahaksite 100 000 k\u00fclastajaga n\u00e4itust?<\/p>\n<p>Peab j\u00e4\u00e4ma realistlikuks. Aastad ei ole vennad ja ka globaalne olukord m\u00f5jutab k\u00fclastajanumbreid igal sammul. Tuleb ka arvestada, kui palju Eestis \u00fcldse inimesi on ja kuidas \u00f5pilaste arv kahaneb. 20 tegutsemisaasta jooksul on Kumu k\u00fclastatavus k\u00f5ikunud kuskil 140 000 ja 200 000 inimese vahel aastas. Selle sees on 50 000 meile ikkagi v\u00e4ga hea number. Rekord on jaapani digitaalse kunsti r\u00fchmituse teamLabi n\u00e4itusega 2022. aastal kogutud 90 000 k\u00fclastajat.<\/p>\n<p>Teisest k\u00fcljest, kellele ei meeldiks palju k\u00fclastajaid? Minu silmis teevad k\u00fclastajad Kumu-sugusele suurele muuseumihoonele ainult head. Kui majas on p\u00e4evas 500 inimest, siis hoiab see mootori t\u00f6\u00f6s: keegi ei saa olla passiivne, saaliteenindus ja k\u00fclastusjuhid suhtlevad t\u00e4ie hooga ning k\u00f5ik on oma s\u00f5iduvees. See on tegelikult h\u00e4sti hea tunne, sest selle jaoks on maja tehtud. Ja kui \u00f5htul kell seitse algab auditooriumis veel kino, kontsert v\u00f5i etendus, siis sa tunned, et kasutame seda maja igal sammul. Nii et Kumu v\u00f5imekus k\u00fclastajaid veel rohkem vastu v\u00f5tta on kindlasti olemas.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3844402\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3844402h8925t24.jpg\"\/>Kadi Polli Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Seejuures on oluline ka r\u00f5hutada, et Kumu \u00fchendab kaks poolt: teil on kaasaegse kunsti n\u00e4itusi ja teisalt ka t\u00e4ielikult p\u00e4randi ning muuseumi poole kalduvaid v\u00e4ljapanekuid. Kui palju te nende kahe poole \u00fchendamise v\u00f5i eraldi vaatamisega tegelete?<\/p>\n<p>See on \u00fcks minu lemmikteemasid. Mulle tundub see eriliselt uhke v\u00f5imalus ja vastutus: tegeleda n\u00e4ituseprogrammi ja kogudega, mis ulatuvad 18. sajandist kaasajani. See ongi Kumu tugevus, et siin hoones on korraga justkui rahvusgalerii ja kaasaegse kunsti muuseum \u00fches.<\/p>\n<p>Kui ma Kumusse tulin, olid korrused v\u00e4ga jaotunud, et kes millisel korrusel millist perioodi kureeris. Oli kunst kuni Teise maailmas\u00f5jani, siis n\u00f5ukogude periood ja viiendal korrusel kaasaegse kunsti galerii. Praeguseks tegeleme n\u00e4ituseprogrammi kui tervikuga, m\u00f5eldes pidevalt sellele, et kui n\u00e4idata kunstip\u00e4randit, siis tuleks seda teha aktuaalsel moel ehk k\u00fcsida neid k\u00fcsimusi, mis on meile t\u00e4na olulised. Ja kui teeme suuri kaasaegse kunsti n\u00e4itusi, siis loome ju samuti alati mingil moel kunstiajalugu.<\/p>\n<p>Sageli areneb uus v\u00e4lja vanast, ehk siis muuseumi kogudest. P\u00fcsiekspositsiooni korrustel tegutsevad n\u00fc\u00fcd eraldi projektiruumid, kus n\u00e4itame peamiselt kaasaegset kunsti, aga nii, et see pakuks p\u00fcsiv\u00e4ljapanekule t\u00e4naseid lisakihistusi. N\u00e4iteks praegu on &#8220;Identiteedimaastike&#8221; p\u00fcsin\u00e4ituse projektiruumis v\u00e4ljas K\u00f6ler 200 n\u00e4itus, kus kaasaegsed kunstnikud esitavad t\u00f5lgendusi sellest, mis Johann K\u00f6leri loomingus neid k\u00f5netab.<\/p>\n<p>Edasistest plaanidest r\u00e4\u00e4kides, siis Kristi Kongi positiivsest kogemusest on kasvanud m\u00f5te, et tahaksime teha Edith Karlsoniga n\u00e4ituse 2028. aasta suvel. M\u00f5te on, et ta ei kordaks seda \u00fclevaaten\u00e4itust, mis tal oli Kiasmas, vaid v\u00f5taks\u00a0 ette m\u00e4ngulise sekkumise eesti skulptuuritraditsiooni, otsides oma n\u00e4itusele kaaslasi muuseumi skulptuurikogu teoste seast.\u00a0 Kogud on Eesti Kunstimuuseumi suurim varandus ning saame pakkuda kunstnikele ideid, teadmist ja tuge nendega tegelemisel.<\/p>\n<p>Sa t\u00f5id selle teema ka ise sisse, aga tundsin seda soome-ugri n\u00e4itusel &#8220;Ekspeditsioon&#8221;, aga viimasel ajal on seda olnud teil mitmel n\u00e4itusel, ka antropotseeni ja tehisintellekti n\u00e4itustel: k\u00fcsimused, mis t\u00f5statuvad aktuaalsetest probleemidest, on teil sageli esil. Soome-ugri n\u00e4itusel julgesite minu arust esitada isegi \u00fcsna julgeid h\u00fcpoteese, mida Eesti \u00fchiskonnas sageli ei kuule. Kas te kompate piire, et mitte ainult dialoogis osaleda, vaid ka dialoogi algatada?<\/p>\n<p>Just olin pikemalt koos L\u00e4ti Kunstimuuseumi uue direktori Iveta Derkusovaga, kellele, naljaga pooleks, oli Kristi Kongi &#8220;Kromaatiline triiv&#8221; lausa \u00fcllatus, sest ta ootas &#8220;keerulisi ja \u00fchiskondlikke teemasid nagu ikka Kumu n\u00e4itustel&#8221;\u2026. Nii et selles m\u00f5ttes jah, meie n-\u00f6 \u00fchiskondlik agenda ja aktuaalsed vaatenurgad on Kumu programmis t\u00f5esti n\u00e4htavalt olulisel kohal.<\/p>\n<p>Sellised t\u00e4naseid k\u00fcsimusi esitavad uurimuslikud teeman\u00e4itused ei ole s\u00fcndinud juhuslikult, vaid arenenud sarjana v\u00f5i teatud m\u00f5ttes uurimusliku ahelana. Oleme Linda Kaljundiga teinud j\u00e4rjest mitmeid n\u00e4itusi, kus on vaadatud 19. sajandi teaduspilte, visuaalkultuuri ja \u00fcldse v\u00f5imu kehtestamist piltide kaudu, koloniaalajalugu ning keskkonnateemasid. Need on kaasaegse muuseumi (enese)kriitilised k\u00fcsimused, mis teevad meid teadlikumaks pildi j\u00f5ust ning sellest, kust p\u00e4rinevad meie maailma vaatamise, n\u00e4gemise ja kirjeldamise viisid.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3844381\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3844381h9984t24.jpg\"\/>Kadi Polli Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4evast perspektiivi olete proovinud tuua ka siis, kui uuendasite p\u00fcsin\u00e4itust ja muutsite teoste pealkirju, mis tekitas inimestes v\u00e4ga vastakaid tundeid. Kas tunned, et rahvusgalerii v\u00f5i esindusgaleriina on mingi provokatsiooni v\u00f5i hea maitse piir, mida ei tohiks \u00fcletada?<\/p>\n<p>Mulle tundub, et need on t\u00e4iesti erinevad asjad: provokatsioon ja hea maitse. M\u00f5lemad piirid on kindlasti olemas, aga h\u00e4sti \u00f5ige tundub neid piire pidevalt \u00fcmber ja uuesti defineerida. Hea maitse piirid on samamoodi ajas muutuvad: mis on hea kunst, mis on kit\u0161, mis on halb kunst.<\/p>\n<p>Kas ise m\u00f5testad kunsti hea ja halb skaalal?<\/p>\n<p>Praeguseks tundub see niiv\u00f5rd absurdne. Samas kasutasin Kristi Kongist r\u00e4\u00e4kides m\u00f5istet, et ta on v\u00e4ga hea maalikunstnik, pidades eelk\u00f5ige silmas tema professionaalsust. Hea ja halva, k\u00f5rge v\u00f5i madala, sobiva v\u00f5i ebasobiva kunsti vastandid on t\u00e4naseks ammu \u00fcletatud. Seet\u00f5ttu on kaasaegne kunstiv\u00e4li ka v\u00e4ga palju laiem, pakkudes lausa h\u00f5lmamatut mitmekesisust nii tegijate, esteetika, kunstimeediumide, teemade kui ka v\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5ttes. See v\u00f5ib ajada segadusse ja teha kunstis orienteerumise raskeks.<\/p>\n<p>Provokatsiooni ja maitsekuse piirid liiguvad ajas: 19. sajandil ei p\u00e4\u00e4senud naised kunstiakadeemiasse, sest ei tohtinud n\u00e4ha alasti modelli; samal ajal laiutas n\u00e4itusesaalides tubade kaupa naisakte. Kunstiloos leidub omajagu seksistlikke, misog\u00fc\u00fcnseid ja rassistlikke stereot\u00fc\u00fcpe, mida me t\u00e4na tajume ja lammutame.\u00a0<\/p>\n<p>Samamoodi nagu on muutunud viisid, kuidas me kunsti vaatame, on muutunud ka keel, milles me r\u00e4\u00e4gime. Kumu uuenenud p\u00fcsin\u00e4itusel &#8220;Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945&#8221; sai t\u00fcli\u00f5unaks ja t\u00e4helepanu keskmeks n-t\u00e4hega s\u00f5na. Konservatiivsele kriitikale tundus provokatiivne seda mitte kasutada \u2013 mulle tundub j\u00e4tkuvalt provokatiivne v\u00f5i lausa skandaalne, kui esindusgalerii selle s\u00f5na s\u00fc\u00fctult oma etikettidele kirjutaks.<\/p>\n<p>Kunstimuuseumi v\u00f5imalus ongi sellistele muudatustele t\u00e4helepanu juhtida, olla avaliku arutleja, mitte tsenseerija ega kohtuniku rollis, \u00f6eldes, kuidas me peaksime v\u00f5i ei peaks k\u00e4ituma v\u00f5i mida peaksime pidama heaks ja halvaks kunstiks. N\u00e4ituste ja publiku\u00fcritustega saab tekitada dialooge ja diskussioone.<\/p>\n<p>Kumu sai 20-aastaseks ning inimese eluea m\u00f5ttes oleks selleks ajaks teismeiga m\u00f6\u00f6das ja n\u00fc\u00fcd tuleb vaikselt hakata tulevikku vaatama, mida eluga edasi teha. Kas Kumu on t\u00e4iskasvanuks saanud?<\/p>\n<p>See on v\u00e4ga raske k\u00fcsimus. Seoses \u00fcmmarguse s\u00fcnnip\u00e4evaga oleme meenutanud 2006. aastat ja \u00fcldse 2000ndaid. Kumu projekt on p\u00e4rit 1990ndatest ja meil on k\u00f5lanud k\u00f5va nostalgia, et see justkui oli Eesti kunstielu null-punkt: k\u00f5ik alles l\u00f5id ennast, mitte ainult kaasaegne kunst, vaid ka kaasaegne muuseum ja n\u00e4ituseformaat oma turunduse, kommunikatsiooni ja haridust\u00f6\u00f6ga. Sellega v\u00f5rreldes on Kumu t\u00e4naseks kindlasti h\u00e4sti palju professionaalsem, teadlikum ja rahvusvahelisem, aga seda on kogu Eesti riik, seda oleme meie k\u00f5ik siin inimestena, oleme sellest ajast palju edasi liikunud.<\/p>\n<p>Teistpidi loodaks, et oleme j\u00e4tkuvalt otsingulised, ehkki targemalt ja teadlikumalt kui enne. Nii nagu kunst ise tahab puudutada ajan\u00e4rvi, tahaks ka kunstimuuseumina seda puudutada. Viimased aastad ehk minu aeg Kumus on olnud erakordselt d\u00fcnaamiline: \u00fcks kriis annab teisele k\u00e4e ja sa pead pidevalt reageerima globaalsetele muutujatele, mitte ainult kunstielu sisemistele arengutele.<\/p>\n<p>Kui ma olen rahvusvaheliste &#8220;t\u00e4iskasvanud&#8221; muuseumide, n\u00e4iteks Saksamaal Ostpreu\u00dfisches Landesmuseumi kuratooriumis ja annan aeg-ajalt nende aasta tegevusele hinnangut, siis tundub mulle, et Kumu ja Eesti tervikuna on ikka v\u00e4ga noor ja v\u00e4ga hakkaja.<\/p>\n<p>Ehk selles valguses ei saa \u00f6elda, et Kumu on valmis? Kui muuseum saab valmis, t\u00e4hendab see vist pigem, et asjad on halvasti.<\/p>\n<p>Jah, seda ei taha Kumu 20. s\u00fcnnip\u00e4eval kuidagi \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd tegime Kristi Kongi n\u00e4ituse ja oleme valmis.<\/p>\n<p>Kumu t\u00e4histab kahek\u00fcmnendat, sina aga direktorina k\u00fcmnendat s\u00fcnnip\u00e4eva. Kas t\u00f6\u00f6 pakub sulle endiselt v\u00e4ljakutseid v\u00f5i oled n\u00fc\u00fcd k\u00e4ppa saanud ja k\u00f5ik selge?<\/p>\n<p>V\u00e4ga pakub v\u00e4ljakutseid. Ma ei saa \u00fcldse aru, kuhu see k\u00fcmme aastat on kadunud. Ma s\u00fcdamest jagan seda m\u00f5tet, et institutsioonide juhid peaksid vahetuma: tood oma kontseptsiooni ja teed mingid asjad \u00e4ra&#8230;<\/p>\n<p>Kas sul on k\u00f5ik need asjad tehtud, millega direktoriks kandideerisid?<\/p>\n<p>V\u00f5ib-olla see, millega ma kandideerisin \u2013 tahtsin teha uut vanema kunstiperioodi p\u00fcsin\u00e4itust, identiteedimaastikke \u2013, see on tehtud.<\/p>\n<p>Seda k\u00fcsimust ei esita ma selleks, et sind tuleks direktori kohalt v\u00e4lja vahetada.<\/p>\n<p>Muuseumides, ka rahvusvaheliselt, ongi juhid tegelikult kauem ametis kui m\u00f5ne \u00e4riettev\u00f5tte eesotsas. P\u00e4randivaldkonnas sa k\u00fcpsed aeglaselt, saad rahvusvahelistesse erialav\u00f5rgustikesse sisse, kogud kaalu.<\/p>\n<p>Kumu igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 raskus ja v\u00f5lu on, et see on t\u00e4iesti projektip\u00f5hine: sa alustad iga n\u00e4itusega t\u00e4iesti uut teekonda. Ja seda ei alusta ainult n\u00e4ituse kuraator, sest isegi kui sa juhina ei ole konkreetse n\u00e4ituse kuraator, alustad sa seda protsessi koos iga n\u00e4itusega. Sa lood v\u00f5imaluse selle n\u00e4ituse jaoks, alustad rahvusvahelist suhtlust, leiad partnerid ja kunstnikud, l\u00e4hed uute inimestega isiklikku kontakti. Kui n\u00e4itus p\u00e4riselt valmima hakkab, siis vastutad selle eest omas majas, tegeled ka turunduse ja kommunikatsiooniga, et n\u00e4itus oleks k\u00fclastajatele loetav ja vastaks Kumu agendale.<\/p>\n<p>Juhina ei tegele sa \u00fche n\u00e4itusega, vaid korraga v\u00e4hemalt k\u00fcmne projektiga ja alustad uuesti iga aastaga. Sellep\u00e4rast on selle t\u00f6\u00f6 sisse nii kerge uppuda ja raske v\u00e4ljuda, sest elan m\u00f5tetes juba 2028. ja 2029. aastas. 2027. aasta plaan on juba \u00e4ra tr\u00fckitud, me teame, mis tuleb, aga igap\u00e4evaselt tegeled ka sellega, mis tuleb p\u00e4rast: lood ette v\u00f5imalusi, innustud teemadest ja projektidest ning pead hoidma ja innustama inimesi enda \u00fcmber, kes neid teostama hakkavad. Selles m\u00f5ttes on see v\u00e4ga rutiinivaba ja perspektiiviga t\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>Kumu juhtimine on \u00fcks valdkonna tippameteid, siis siit edasi on raske v\u00e4ljakutseid leida. Alar Karis sai sai samas Eesti presidendiks p\u00e4rast ERMi juhtimist&#8230;<\/p>\n<p>\u00d5nneks on meil nooruslik, v\u00e4rske naispresident, nii et see amet tundub praegu v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00e4idetud. (naerdes)<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3844408\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3844408hc4f9t24.jpg\"\/>Kadi Polli Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Lisaks Kristi Kongi n\u00e4ituse l\u00f5pule oli eelmisel n\u00e4dalal veel \u00fcks oluline kunstivaldkonna s\u00fcndmus: kunstnike liidu toetusoksjon. Mulle tundus, et Eesti \u00fchiskonnas ei ole nii suure elevusega kunsti j\u00e4lgitud juba ammu. Kas Eesti Kunstimuuseum ostis ka m\u00f5ne teose sealt oksjonilt oma kogusse?<\/p>\n<p>Ei ostnud. Oksjon ei ole formaat, kus Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum v\u00f5i Tarbekunsti- ja Disainimuuseum peaksid ilmtingimata osalema. Hea oli vaadata, et t\u00e4nasel Eesti kunstielul on toetajaid, kes on valmis sellise v\u00e4ga rumala olukorra puhul valdkonnale appi tulema. Usun, et nendes hindades on justkui heategevusloterii element: sa ei otsi kasumlikkust, ei maksa ainult konkreetse teose, \u00fche pildi v\u00f5i skulptuuri eest, vaid sa tegelikult toetad kunstnike liitu ja Eesti kunsti.<\/p>\n<p>Aga kas Kadi Polli ostis endale sealt m\u00f5ne t\u00f6\u00f6?<\/p>\n<p>Ei, aga mul oli oma lemmikt\u00f6\u00f6, tegelikult mitu, ja vaatasin suure elevusega, kuidas nende hind t\u00f5usis.<\/p>\n<p>L\u00e4ks sinu hinnaskaalast v\u00e4lja?<\/p>\n<p>Kahjuks l\u00e4ks minu skaalast v\u00e4lja jah. (naerdes)<\/p>\n<p>Sa mainisid, et \u00fche suure muuseumi plaane tehakse v\u00e4ga pikalt ette. \u00dchelt poolt annab see v\u00f5imaluse rahulikumalt hingata: mina ei tea, mis toob 2027. aasta, sina juba tead. Aga kui palju j\u00e4\u00e4b selle pika planeerimise k\u00f5rval aega reaktiivsuseks? Kui \u00fchiskonnas toimub midagi plahvatuslikku, kas teil on ruumi asju \u00fcmber m\u00e4ngida v\u00f5i on 2027. aasta kava juba lamineeritud ja paika pandud?<\/p>\n<p>Nii ja naa. Suure muuseumina on see nii, et kui vaadata Eesti kunstiv\u00e4lja laiemalt, siis Kumu ei saa ega pea olema k\u00f5ige m\u00e4ngulisem, k\u00f5ige eksperimenteerivam ega k\u00f5ige \u00e4kilisem. Meie tugevused on mujal: meil on suured pinnad, suured vastutused ja samas ka kaalukas roll.<\/p>\n<p>Samas, Kumu p\u00fcsin\u00e4ituste korrustele on teadlikult tehtud projektiruumid, mis on v\u00e4iksed ja saavad kiiremini reageerida.<\/p>\n<p>Nende plaanid ei ole kindlasti nii pikalt ette tehtud?<\/p>\n<p>Need ei ole jah nii pikalt tehtud. Aga eks koroona-aeg n\u00e4itas j\u00e4llegi, et h\u00e4dakorral oleme v\u00f5imelised mingeid asju \u00e4ra j\u00e4tma, midagi muutma ja otsima, milliste heade l\u00e4hinaabritega on v\u00f5imalik projekte teha, kui pead planeeritud asjadest loobuma. Aga rahvusvaheliste plaanide ja laenude puhul ei k\u00e4i see lihtsalt: praegu r\u00e4\u00e4gime 2030. aasta laenudest, sa ei saa minna \u00fchegi tuntud tegija v\u00f5i maailma suure kunstimuuseumi juurde ja \u00f6elda, et mul tuleb 2027. aasta s\u00fcgisel n\u00e4itus ja n\u00fc\u00fcd ma tahaksin kolmk\u00fcmmend t\u00f6\u00f6d teie kogudest. Nii see ei toimi.<\/p>\n<p>Kui vaadata kasv\u00f5i kodumaist Kristi Kongi n\u00e4itust, siis teadsime ka temaga kaks aastat enne, et n\u00e4itus Kumu suures saalis tuleb, ja ta alustas selle nimel t\u00f6\u00f6d juba siis.<\/p>\n<p>\u00dcks asi on olulistele k\u00fcsimustele reageerimine, ka Kongi n\u00e4ituse puhul on siin mitu korda l\u00e4bi k\u00e4inud s\u00f5na &#8220;risk&#8221;. Kuidas on riskide v\u00f5tmisega sellisel suurel muuseumil?<\/p>\n<p>Riske on mitut sorti. Minu kui juhi vastutus on see, et riigi sihtasutusena, millel on v\u00e4ga suur omatulu teenimise kohustus, ei saa me kuidagi suhtuda k\u00fclastajanumbritesse \u00fcksk\u00f5iksel, need on meile ikkagi v\u00e4ga olulised. N\u00e4ituseprogrammi tehes tuleb arvestada, et s\u00fcnniksid ka need maja k\u00e4ima panevad n\u00e4itused.<\/p>\n<p>Samas, olles ise erialav\u00e4ljalt, on mulle v\u00e4ga oluline, et teeksime ka n\u00e4itusi, mis k\u00fclastaja m\u00f5ttes on v\u00f5ib-olla pigem subkultuursed, aga sisu m\u00f5ttes seda kaalukamad. Igal n\u00e4itusel peab olema kindel p\u00f5hjus, miks ja kellele me seda teeme ja miks just Kumus. Antropotseeni, koloniaalajaloo ja teiste keerulise p\u00e4randi teemadega tegelevad n\u00e4itused on kindlasti pigem muutujad: sa ei tea, millist diskussiooni nad kaasa toovad, nad v\u00f5ivad tuua ka v\u00e4ga negatiivset kriitikat, nendega poolt- ja vastuh\u00e4\u00e4ltega toimetada on v\u00e4ga energiamahukas, aga see tundub mulle riski v\u00e4\u00e4rt ja pean n-\u00f6 Kumu agendaks nende teemade eest seista. Nagu ka naiskunstnike esiletoomise eest.<\/p>\n<p>Suurim v\u00e4ljakutse Kumu tegevuses ongi pidev tasakaalu otsimine, sest me ei saa minna oma programmiga v\u00e4ga \u00fchte v\u00e4ravasse. Kui vaadata t\u00e4navust Kumu s\u00fcnnip\u00e4eva-aastat, siis alustasime \u00fcsna tagasivaatava tehisintellekti n\u00e4itusega, mis tegi komplimendi Kumu algusaastatele, kui uue meedia ja tehnoloogia teemad olid v\u00e4ga olulised ja uued. See sidus tehnilise arengu, tehisintellekti ja kunsti\u00a0ning oli, v\u00e4ga stereot\u00fc\u00fcpselt \u00f6eldes, teadlikult ka meesk\u00fclastajaid k\u00f5netav. Siis tuli Kristi Kongi, mis tegi rohkem kui ootasime ja oli v\u00e4ga laiale publikule.<\/p>\n<p>See oli siis naistele m\u00f5eldud n\u00e4itus?<\/p>\n<p>Kindlasti ei olnud see ainult naistele, vaid just v\u00f5imalikult avarale publikule.<\/p>\n<p>Praegu on lisaks soome-ugri v\u00e4ljapanekule \u00fcleval ka saamide n\u00e4itus, mis on uurimusliku n\u00e4ituseformaadi j\u00e4tk, ja kohe avaneb suures saalis Eda Tuulbergi kureeritud &#8220;Kes kardab emadust?&#8221;, mis tegeleb k\u00fcll v\u00e4ga laia ja meid k\u00f5iki puudutava emaduse teemaga, aga ei ole kindlasti mingi neitsi Maarja piltide n\u00e4itus. Igas projektis on omad v\u00e4ljakutsed ja riskid.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3844420\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3844420hff7at24.jpg\"\/>Kadi Polli Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Kas v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida ka Kumust kui muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonist? Kas see on staatus, mida te kannate?<\/p>\n<p>Jah, muidugi. Kumu on korraga mitmes \u00fclesandes, mida n\u00e4itab ka see, et oleme kultuuriministeeriumis kahe n\u00f5uniku haldusalas. \u00dchelt poolt oleme kunsti- ja n\u00e4itusteasutus ning kuulume sisu ja teemade poolest kunstin\u00f5uniku kompetentsi. Teisalt oleme p\u00e4randiasutus kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste osakonna all, kus l\u00e4heme kokku k\u00f5igi teiste Eesti muuseumidega.<\/p>\n<p>Eesti Kunstimuuseum on organisatsioon, kuhu kuulub viis erinevat muuseumi: Mikkeli, Niguliste, Kadriorg, Adamson-Eric ja Kumu. Kumu on neist ainus, kes kannab eraldi ka kaasaegse kunsti n\u00e4itamise ja sellega tegelemise rolli. Oleme v\u00e4ga tugevalt kunsti- ja n\u00e4ituseasutus. Kogu Eesti Kunstimuuseumi vahetuvate n\u00e4ituste arv, ambitsioonikus ja rahvusvahelisus on Eesti muuseumivaldkonna l\u00f5ikes eriline.<\/p>\n<p>N\u00e4ituse, just rahvusvahelise kunstin\u00e4ituse formaat koos sinna juurde kuuluva kataloogi, \u00fcritusteprogrammi ja haridust\u00f6\u00f6ga on meie superv\u00f5ime, v\u00f5rreldes Eesti laiema muuseumivaldkonna pigem museoloogiliste teadmiste ja p\u00fcsiekspositsioonide loomise oskustega. Kumu kunstimuuseum teeb aastas 10 vahetuvat n\u00e4itust, Eesti Kunstimuuseum kokku ligi 20. Seda on raske v\u00f5rrelda \u00fchegi teise Eesti muuseumiga.<\/p>\n<p>Kas ERM on seejuures teie konkurent?<\/p>\n<p>Ikkagi partner, Kumu soome-ugri n\u00e4ituse ja saami n\u00e4ituse puhul on ERM otsene koost\u00f6\u00f6partner. Loomulikult on ERM-iga palju teemasid, mida arutada: kuidas on teadus, kogud ja kureerimine seotud, kas teadurid kureerivad n\u00e4itusi, kas kuraatorid on teadurid ning teisi selliseid sisulisi arendusvestlusi. Laura Kipper on ERMi suurep\u00e4rane juht ja nende teemade \u00fcle temaga on v\u00e4ga vajalik ja oluline r\u00e4\u00e4kida. Samamoodi k\u00fclastuskogemusest, \u00fcritustest ja haldusest, sest majad on v\u00f5rreldavalt suured.<\/p>\n<p>Sinu ametiaja jooksul on kriise olnud rohkem kui k\u00fcll. \u00dcks kriis, \u00f5igemini s\u00f5da, k\u00e4ib meil idapiiri taga. Kas tunned sellel otsest m\u00f5ju turismile? See m\u00f5jutas turismisektorit igas m\u00f5ttes, aga kas ka muuseumik\u00fclastuste vaates?<\/p>\n<p>S\u00f5da on niiv\u00f5rd t\u00f5sine ja kestvat \u00e4revust tekitav teema. Hirmud esimese suve suhtes olid eriti suured, aga n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib \u00f6elda, et turism ju ei katkenud ja sel t\u00e4navusel suvel oli meie jaoks v\u00e4lisk\u00fclalisi taas natuke rohkem kui eelmisel aastal. Turist ikkagi julgeb tulla, kasv\u00f5i k\u00fclmemat suve otsima. Aga kogu olukord Ukrainas ja meie piiri taga on mitmes aspektis t\u00e4iesti s\u00f5nadega kirjeldamatu.<\/p>\n<p>M\u00f5ju tuleb ka teisest k\u00fcljest. N\u00e4iteks minu enda kui uurija vaatest, kes ma tegelen 18. ja 19. sajandi kunstiga, on mitmed projektid pausil. Meie v\u00f5imalus kunstiteaduses on olnud see, et \u00fchendame piirialana L\u00e4\u00e4ne-Euroopa ja endise Vene keisririigi p\u00e4randit, kus paljud baltisakslased ja ka eestlased, seesama Johann K\u00f6ler, oma kunsti l\u00f5id. Saame teadmist vahendada ja kunstiajalugu kirjutada nende keeleruumide ja m\u00f5juv\u00e4ljade vahel. Praegu ei taha aga suhtlust Venemaaga isegi teaduse tasemel. Kui me \u00fctleme, et sel aastal t\u00e4histasime K\u00f6leri 200. juubelit ja k\u00fcsitakse, miks Kumu ei teinud suurt K\u00f6leri n\u00e4itust, siis see p\u00f5hjus on v\u00e4ga palju selles, et laene K\u00f6leri n\u00e4ituse jaoks ei saa praeguses olukorras korraldada, isegi fotode k\u00fcsimine ei tule k\u00f5ne alla.<\/p>\n<p>Loomulikult on olemas ka pidev ohufoon. Planeerime praegu \u00fchte suurt n\u00e4ituseprojekti kolme Balti riigi ja Saksamaaga aastateks 2027-2029. See l\u00e4heb v\u00e4ga spetsiifiliseks, aga rahvusvaheliste n\u00e4ituste jaoks tuleb kunstiteosed alati kindlustada: Eestis on tegelikult v\u00e4ga hea riikliku kindlustuse s\u00fcsteem, aga s\u00f5jaoht ei ole selles kindlustuslepingus sees ja see on midagi, mida t\u00e4na k\u00f5ik v\u00e4lispartnerid ootavad v\u00f5i k\u00fcsivad.<\/p>\n<p>Oleme mingis t\u00e4iesti teises ajas, kus senised lepped ja garantiid ei ole enam piisavad, kuigi meie oleme j\u00e4tkuvalt toredad partnerid.<\/p>\n<p>Seni, kuni kindlustuslepingus ei ole s\u00f5na &#8220;s\u00f5da&#8221;, on keeruline?<\/p>\n<p>Seal v\u00f5iks olla ennek\u00f5ike s\u00f5na &#8220;droon&#8221;, aga tegelikult k\u00fcsitakse ka s\u00f5na &#8220;s\u00f5da&#8221;.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3844423\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3844423h4498t24.jpg\"\/>Kadi Polli Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Tegite hiljuti kriisi\u00f5ppuse ja testisite stsenaariume, kuidas oma p\u00e4randit ja teoseid pakkida ning mida raskes olukorras teha. Mis te teada saite? Kas tulid v\u00e4lja kitsaskohad v\u00f5i k\u00f5ik \u00f5nnestus?<\/p>\n<p>Muidugi tuli v\u00e4lja k\u00f5ikv\u00f5imalikke praktilisi kitsaskohti. Selles m\u00f5ttes on v\u00e4ga hea reaalselt proovida ja aru saada, palju miski kaalub ning m\u00f5tled t\u00f5esti selle peale, et kui elektrit ei ole, siis ka telefoniaku saab t\u00fchjaks ja kuidas see k\u00f5ik kulgeda saab. Kogemusena on see kindlasti v\u00e4ga huvitav ja tajud, et \u00fcksk\u00f5ik kui t\u00e4psed stsenaariumid ette m\u00f5eldud ei ole, saavad s\u00fcndmused hargneda v\u00e4ga ootamatutes suundades ja elu ise on kindlasti veel palju p\u00f5nevam.<\/p>\n<p>Tervikuna tekitavad kriisiplaanid omakorda v\u00e4ga palju k\u00fcsimusi: kunstiloolastel on f\u00fc\u00fcsiliselt valus koostada nimekirju sellest, millised on 10 v\u00f5i 30 k\u00f5ige olulisemat kunstiteost, mida esmaj\u00e4rjekorras kaitsta. Selge, et need nimekirjad peavad olema, aga kuidas sa neid koostad? Siis tekivad kohe k\u00fcsimused: kas see on rahvusvaheline kunst, mida me peame k\u00f5ige olulisemaks, aga seda on maailmas veel. V\u00f5i peaks see olema Eesti kunst, sest selles oleme k\u00f5ige t\u00e4htsam p\u00e4randihoidja.<\/p>\n<p>Muuseas, nimekirju koostavad v\u00e4rske hooga ka Saksamaa muuseumid ja sealgi arutatakse samade k\u00fcsimuste \u00fcle: kas n\u00e4iteks Chemnitzi muuseumi jaoks peaks olema prioriteediks kuulus Otto Dix v\u00f5i m\u00f5ni oma piirkonna kunstnik, kelle t\u00f6id leidub vaid nende muuseumis.<\/p>\n<p>Teil on need nimekirjad olemas?<\/p>\n<p>Need nimekirjad on loomulikult olemas. Aga mida rohkem sellele m\u00f5tled, seda raskem see on.<\/p>\n<p>Ma k\u00fcsisin, kas ERM on teie konkurent, ja sellest me natuke r\u00e4\u00e4kisime. Aga kes on praegu laiemalt Kumu k\u00f5ige suuremad konkurendid? Eks me r\u00e4\u00e4gime, et k\u00f5ik v\u00f5itlevad aja ja t\u00e4helepanu nimel.<\/p>\n<p>\u00dcldse konkurentsi kategooria on selline&#8230;<\/p>\n<p>Te ei taha \u00fcldse m\u00f5elda, et kellegagi konkureerite?<\/p>\n<p>Ei taha jah. Inimeste aja ja t\u00e4helepanu p\u00e4rast konkureerib \u00fchtpidi kogu maailma meelelahutus ja kultuurit\u00f6\u00f6stus. Aga siin Eesti muuseumide seas ja kunstiv\u00e4ljal\u2026. kui kunstin\u00e4itust teha, siis \u00f5nnestunud n\u00e4itus v\u00f5ib s\u00fcndida ka v\u00e4ga v\u00e4ikeses galeriis ja seda saab kadedusega vaadata, et oh, miks see ei v\u00f5iks olla Kumus.<\/p>\n<p>Kas sa vaatad kadedusega mingit projekti ja m\u00f5tled, miks see ei olnud Kumus?<\/p>\n<p>Teinekord m\u00f5nda n\u00e4itust olen ehk t\u00f5esti nii vaadanud, n\u00e4iteks kunagi Lisa Reihana teost &#8220;In Pursuit of Venus&#8221; Uus-Meremaa paviljonis Veneetsias v\u00f5i Edith Karlsoni n\u00e4itust &#8220;S\u00fc\u00fctuse tagasitulek&#8221; EKKM-is, aga samal ajal olen m\u00f5elnud ka sedapidi, et see on asi, mida Kumu v\u00f5iks arendada v\u00f5i edasi teha, et see v\u00f5iks saada meie formaadiks.<\/p>\n<p>See n\u00e4itab, et Kumul on olemas oma visioon ja v\u00e4\u00e4rtused: kui n\u00e4ed midagi, mis sobiks t\u00e4pselt sellega, mida me tahame teha, siis vaatad seda ehk mitte niiv\u00f5rd kadedusega, vaid \u00e4ratundmisega, et milline inspireeriv m\u00f5te v\u00f5i oluline teos.<\/p>\n<p>Eesti-sisest konkurentsi ma k\u00fcll ei taha. Kuulun Kumu ja Eesti Kunstimuuseumi nimel KAEL-i, mis on kunsti- ja n\u00e4itusteasutuste esindusorganisatsioon Eestis. Seal on eriti selge, et oleme oma suuruse ja v\u00f5imalustega privilegeeritud. Kuigi ka Kumul on pidevalt k\u00f5ike puudu, raha on puudu, inimesi on puudu, ja oled oma hakkamasaamise suhtes enesekriitiline, siis meil on Eesti mastaabis ikka k\u00f5ike rohkem kui teistel. See ei anna \u00f5igust eputada, veel v\u00e4hem kedagi kadestada.<\/p>\n<p>Teistel on veel raskem?<\/p>\n<p>Jah, kunstivaldkonnas on teistel veel raskem. V\u00f5imalused on erinevad ja kellegagi konkureerima tulla ei ole kohane.<\/p>\n<p>V\u00f5rdlevalt vaatan alati Soome poole, kus meil on v\u00e4ga head suhted erinevate kunstiasutustega. Helsinki s\u00fcdalinnas saab ehk r\u00e4\u00e4kida elutervest konkurentsist: mitmed v\u00e4ga sarnase kaaluga kunstimuuseumid asuvad seal linnaruumis v\u00e4ga l\u00e4hestikku ja v\u00f5rdlevad oma n\u00e4ituseprogramme, et kes millise n\u00e4ituse v\u00f5i kunstniku kohale toob. Ateneum tegeleb klassikaga, Kiasma meelsasti mitte-Euroopa kunstnikega, Amos Rex eelistab noort, aga ka tehisintellektip\u00f5histe kunsti ja uusi tehnoloogiad jne.\u00a0<\/p>\n<p>Nende programme peame ka Kumus silmas ja arvestame teinekord, et kui m\u00f5ni kunstnik v\u00f5i projekt juba Helsinkisse tuleb, siis pole Kumul m\u00f5tet sama asja teha \u2013 v\u00f5i vastupidi, teeme algusest peale koost\u00f6\u00f6d. Sama on kindlasti L\u00e4ti ja Leedu riiklike kunstimuuseumidega, mis on v\u00e4ga v\u00f5rreldavad organisatsioonid ja mille raskusi ning perspektiive on hea tunda ja m\u00f5ista.<\/p>\n<p>Sa t\u00f5id KAEL-i juba sisse, aga ma tahtsingi j\u00f5uda selleni, et kui on Kumul kunstiasutusena v\u00f5imalus v\u00f5tta s\u00f5na \u00fchiskondlikel v\u00f5i kasv\u00f5i poliitilistel teemadel? Kas see on positsioon, mida te tahate omada?<\/p>\n<p>Nii ja naa. Meil on teatud valdkondades loomulikult kohustused, aga ma arvan, et KAEL-i kuuluvaid organisatsioone vaadates tuleb arvestada, et Kumu k\u00e4ib riikliku sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum alla ja nagu \u00f6eldud, oleme Eesti mastaabis h\u00e4sti suured. Teiseks oleme korraga nii muuseum kui n\u00e4itusteasutus. Kogu kunstivaldkonna seas on tegelikult ainult \u00fcks otse kunstile loodud sihtasutus, see on SA Kunstihoone. Siis juba j\u00e4rgmised ongi kas mittetulunduslikud n\u00e4itusekeskused, kus riiklike toetuste osa on v\u00e4ike ja ebakindel, v\u00f5i eragaleriid.<\/p>\n<p>Mulle tundub, et meie prioriteet on ikkagi hoida riiklikku kogu. See on esimene p\u00f5hjus, miks riik meile sihtasutusena riigipoolset toetust maksab. See ei v\u00e4henda meie teaduse, n\u00e4ituste ja publiku\u00fcrituste v\u00f5imalust r\u00e4\u00e4kida kaasa \u00fchiskondlikult olulistel ja vajadusel ka poliitilistel teemadel, vastupidi, nagu ennegi \u00fctlesin, pean seda Kumu programmis h\u00e4sti oluliseks. Samas igat kunstivaldkonna lahingut me muuseumina ei vea, n\u00e4iteks kunstnike t\u00f6\u00f6tasude teemaga oleme Kumus k\u00fcll igati solidaarsed, aga t\u00f6\u00f6andjana pole meie ise selle eest v\u00f5itlejad. KAEL ongi loodud selleks, et igale teemale oleks \u00f5ige eestk\u00f5neleja v\u00f5tta.<\/p>\n<p>KAEL-iga seob meid ka \u00fchine eesm\u00e4rk seista kunstivaldkonna eest ja teha Eesti kunst n\u00e4htavaks. Praegu, kui seda intervjuud teeme, on seda s\u00f5numit hea omavahel korrata, sest kunstimuuseumil on olnud v\u00e4ga hea rahvusvaheline aasta: tegime Saksamaal &#8220;Spiegel im Spiegel&#8221; n\u00e4ituse, viisime Konrad M\u00e4gi ja Kristina \u00d5lleki Londonisse, Olga Terri, Anu P\u00f5dra ja Kris Lemsalu Pariisi Moodsa Kunsti Muuseumisse. Samal ajal hiilgas Merike Estna Veneetsia biennaalil ja Edith Karlson isikun\u00e4itusel Kiasmas, EKLi oksjon \u00fcletas ootusi, Kristi Kongi isikun\u00e4itus Kumus l\u00f5i rekordeid\u2026<\/p>\n<p>Lugesin \u00e4sja kuskilt ajalehest pealkirja, et eestlased ei ole ainult teatrirahvas, eestlased on ka kunstirahvas \u2013 ja seda kuvandit tasukski n\u00fc\u00fcd hoida. Kuigi, me k\u00f5ik teame, mis hinnaga see on tulnud ja et nii kunstivaldkonna kui ka muuseumide t\u00f6\u00f6tasude ja rahastuse juures ei ole see kahjuks kuskilt otsast j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3844363\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3844363h27c6t24.jpg\"\/>Kadi Polli Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Kumu \u00fcmmarguse s\u00fcnnip\u00e4eva valguses v\u00f5iksime l\u00f5petuseks r\u00e4\u00e4kida hoopis kogu valdkonna tulevikust: kas Kumu t\u00e4histab 40. s\u00fcnnip\u00e4eva ja inimesed tulevad siis endiselt muuseumi, v\u00f5i on selleks ajaks asjad nii muutunud, et k\u00f5ik on digitaalne ja inimestel ei ole enam vaja Kadrioru pargi veerele kohale tulla? Millisena sa n\u00e4ed muuseumide tulevikku laiemalt?<\/p>\n<p>See on taas v\u00e4ga raske ja suur k\u00fcsimus. Meie siin teeme pidevalt oma t\u00f6\u00f6d ja mulle endale tundub, et selle vanas traditsioonilises m\u00f5ttes muuseumik\u00fclastuse ja muuseumikogemuse v\u00e4ljasuremise m\u00e4rke ei ole. Mina v\u00e4hemalt Kumus v\u00e4ga ei m\u00e4rka, ja ei tahaks seda ka laiemalt \u00fchiskonnas tunnistada.<\/p>\n<p>Linnar Viik l\u00e4heb praegu kurjaks, aga ma ei teagi, kas usk sellesse, kuidas tehisaru kunsti muudab, on praeguseks veel vision\u00e4\u00e4rne v\u00f5i pigem juba vanamoodne. See, kuhu kunst n\u00e4htavalt liigub, on pigem materiaalsuse, keskkondlikkuse ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskuste taasv\u00e4\u00e4rtustamise juurde. Kunstnikud on mingis m\u00f5ttes v\u00e4ga p\u00e4randis\u00f5bralikud ja sekkuvad meelsasti kunsti ja visuaalkultuuri ajalukku, toovad sealt v\u00e4lja traditsioone ja praktikaid, nihestavad ja hindavad neid \u00fcmber.<\/p>\n<p>Kui koroona-ajal tundus, et k\u00f5igele on olemas virtuaalne alternatiiv ja n\u00e4itusemajad tormasid tegema virtuaaltuure, kus sa saad arvuti kaudu kunstisaalis ringi vaadata, kui sa n\u00e4itusele ei p\u00e4\u00e4se, aga praegu ma ei n\u00e4e, et globaalselt \u2013v\u00e4hemalt kunstiringkondades \u2013o leks sellesse palju uskujaid.<\/p>\n<p>Sina ka ei usu?<\/p>\n<p>Ei usu v\u00f5i ei oska uskuda. Eks maailm muutub nii ruttu ja pakub nii palju \u00fcllatusi, et kahe aasta p\u00e4rast v\u00f5ivad juhtuda olukorrad ja asjad, kus hindad t\u00e4ielikult \u00fcmber oma senised t\u00f5ekspidamised, seda on ajad n\u00e4idanud.<\/p>\n<p>\u00dcldiselt ei ole see praegu stsenaarium, mille suunas liikuda. Mulle endale tundub, et kui rahvusvaheliselt vaadata, siis millalgi olid just sellised suured digitaalse elamusruumi pakkumise projektid v\u00e4ga n\u00e4htavad ja massid l\u00e4ksid sinna. Kumus esindas seda sama asja TeamLab, aga ma praegu ma ei n\u00e4e, et oleks liikumine selles suunas, v\u00e4hemalt mitte kunstnike ja muuseumide jaoks oluline liikumine. Loomulikult on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga head installatsioonikunsti, mis kasutab ruumi, heli ja videot.<\/p>\n<p>Arvad, et pigem astutakse isegi samm tagasi?<\/p>\n<p>Praegu tundub, et kui j\u00e4lgida viimaseid Veneetsia biennaale ja kaasaegse kunsti trende, siis tegeletakse t\u00f5esti pigem oma juurte ja identiteedi otsimisega, m\u00fctoloogiate, esoteerika ja kogukondlikkusega. Seega jah, vaadatakse pigem tagasi.<\/p>\n<p>V\u00f5ib-olla on see arvamus t\u00e4iesti vale ja kogu see tehisintellekt, mida me korraga igatseme ja kardame, muudabki t\u00e4ielikult maailma, sealhulgas kunstiloomet ja muuseumikogemust. Aga praegu seda m\u00e4rki v\u00e4ga selgelt ei loe. N\u00e4is, kuhu me k\u00f5ik liigume: elame\u00a0 ju huvitaval ajastul, nagu \u00fctles juba 2019. aasta Veneetsia biennaali pealkiri.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"2163436\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/1792305494_492_2163436h6948t24.png\"\/><\/p>\n<p>Kultuuriportaali intervjuusari &#8220;ID&#8221; v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Leppisin selle intervjuu kokku, teadmata, et m\u00f5ni tund hiljem saadate v\u00e4lja teate Kristi Kongi n\u00e4ituse kohta, mis tegi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":299991,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,1790,173,34,36,16894,3980,47047,140,3449],"class_list":["post-299990","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kunstimuuseum","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kadi-polli","tag-kumu","tag-kumu-kunstimuuseum","tag-meelelahutus","tag-polli"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117460540437339014","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/299990","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=299990"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/299990\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/299991"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=299990"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=299990"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=299990"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}