{"id":300032,"date":"2026-10-18T07:27:08","date_gmt":"2026-10-18T07:27:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/300032\/"},"modified":"2026-10-18T07:27:08","modified_gmt":"2026-10-18T07:27:08","slug":"janno-jakobson-eesti-keeles-raakimine-pole-veel-eesti-keeles-opetamine-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/300032\/","title":{"rendered":"Janno Jakobson: eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine pole veel eesti keeles \u00f5petamine | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>\u00d5pilane ei vali oma vanemaid, kodust keelt ega sotsiaalmajanduslikku tausta, k\u00fcll aga saavad \u00f5petajad valida, kuidas nad \u00f5pilast toetavad ja milliseid \u00f5ppimisv\u00f5imalusi talle pakuvad, kirjutab Janno Jakobson.<\/p>\n<p>Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek on Eesti hariduse \u00fcks olulisemaid muutusi. Selle vajalikkuses ei kahtle enam keegi, aga kas me t\u00e4iskasvanutena oleme valmis selle \u00f5nnestumiseks piisavalt pingutama. N\u00f5uame eesti keelt teise keelena \u00f5ppivatelt \u00f5pilastelt j\u00e4rjest paremat keeleoskust, kuid kas loome neile ka vajalikud tingimused selle saavutamiseks?<\/p>\n<p>Kolleegidega erinevatest koolidest arutades j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama m\u00f5te, et probleem ei seisne alati \u00f5petajate oskuste puudumises, vaid hoopis selles, kuidas olemasolevaid teadmisi ja oskusi igap\u00e4evases \u00f5ppet\u00f6\u00f6s rakendatakse.<\/p>\n<p>Kujutame ette \u00f5pilast, kes istub terve koolip\u00e4eva eestikeelsetes tundides. \u00d5petaja r\u00e4\u00e4gib eesti keeles, \u00f5pikud on eestikeelsed ja t\u00f6\u00f6vihikus t\u00e4idetakse \u00fclesandeid. P\u00e4eva l\u00f5puks on \u00f5pilane ise eesti keeles \u00f6elnud vaid m\u00f5ne \u00fcksiku lause. Kas selline \u00f5ppep\u00e4ev toetab piisavalt tema keelelist arengut?<\/p>\n<p>Keele omandamiseks peab \u00f5pilane saama ise r\u00e4\u00e4kida, k\u00fcsida, kirjeldada, p\u00f5hjendada ja eksida. Eestikeelne aine\u00f5pe eeldab, et \u00f5petaja seab ainealaste eesm\u00e4rkide k\u00f5rval ka keelelisi eesm\u00e4rke ning loob v\u00f5imalusi nende saavutamiseks. Paljudel \u00f5petajatel on selleks vajalikud metoodilised teadmised olemas. Ometi v\u00f5ib keerulisemate m\u00f5istete selgitamisel tunduda lihtsam minna \u00fcle vene keelele. Nii saavad \u00f5pilased kiiremini aru ja tund liigub edasi.<\/p>\n<p>Kuid mis juhtub siis, kui \u00f5petaja selgitab kogu teema \u00f5pilaste emakeeles, ent tunnikontroll v\u00f5i kontrollt\u00f6\u00f6 tuleb sooritada eesti keeles? Kas saame eeldada, et \u00f5pilane saavutab positiivse tulemuse, kui talle pole \u00f5petatud ega antud v\u00f5imalust kasutada vastava teema eestikeelset s\u00f5navara?<\/p>\n<p>Sellisel juhul v\u00f5ib \u00f5pilane ainealasest sisust v\u00e4ga h\u00e4sti aru saada, kuid j\u00e4\u00e4b h\u00e4tta \u00fclesannete m\u00f5istmise v\u00f5i vastuste s\u00f5nastamisega. Nii v\u00f5ib puudulik tulemus n\u00e4idata, et \u00f5petamise ja hindamise keel ei ole olnud koosk\u00f5las.<\/p>\n<p>Kas hindame teadmisi v\u00f5i keeleoskust?<\/p>\n<p>Hiljutised neljanda klassi tasemet\u00f6\u00f6d t\u00f5id esile vastuolu meie hariduss\u00fcsteemis. Eesti keele kui teise keele tasemet\u00f6\u00f6s arvestatakse \u00f5pilaste eeldatava keeletasemega, kuid loodus\u00f5petuse tasemet\u00f6\u00f6s tuli samadel \u00f5pilastel toime tulla m\u00e4rksa keerukama s\u00f5navara, pikkade tekstide ja mitmeosaliste \u00fclesannetega.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/rus.err.ee\/1610165506\/urovnevye-raboty-v-perehodnyh-shkolah-stali-ispytaniem-dlja-chetveroklassnikov\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Haridus- ja noorteamet (Harno) selgitas<\/a> tasemet\u00f6\u00f6de keelelist keerukust kommenteerides, et \u00fclesanded vastavad \u00f5ppekavale ning neis kasutatakse \u00f5ppekavaga sama terminoloogiat. Kui \u00f5pilaste eesti keele oskus ei ole piisav, soovitab amet valida venekeelse tasemet\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>Harno esindaja ei arvesta sellega, et \u00f5pilased, kes loodus\u00f5petuse tasemet\u00f6\u00f6d sooritasid, on \u00f5ppinud kolm aastat \u00f5ppeaineid sh loodus\u00f5petust eesti keeles ja vene keeles v\u00f5ib neil selline terminoloogia \u00fcldse puududa. Pean tunnistama, et selline vastus tekitab \u00f5petajates pettumust. Kas t\u00f5esti on eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku raskuste lahendus soovitus valida venekeelne tasemet\u00f6\u00f6?\u00a0<\/p>\n<p>Loomulikult peab \u00f5pilane omandama ka eestikeelse ainekeele, kuid \u00f5iglane hindamine ei t\u00e4hendab v\u00f5imalust n\u00e4idata oma tegelikke teadmisi ja oskusi. Just seet\u00f5ttu peaksime keele vahetamise soovitamise k\u00f5rval otsima lahendusi, kuidas muuta eestikeelne hindamine \u00f5pilastele keeleliselt j\u00f5ukohaseks.<\/p>\n<p>\u00d5pilane ei saa vastutada t\u00e4iskasvanute valikute eest<\/p>\n<p>Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku toetamiseks on loodud mitmeid v\u00f5imalusi. Haridusasutuste juures tegutsevad LAK-\u00f5ppe metoodikakeskused, Eesti Keele Instituut pakub tuge muu hulgas programmi &#8220;Keelesamm&#8221; kaudu ning Tallinnas toetavad \u00f5petajaid Tallinna \u00d5petajate Maja ja selle juures tegutsev metoodika- ja kompetentsikeskus MEKK. \u00d5petajatel on v\u00f5imalik osaleda koolitustel, saada n\u00f5ustamist, tutvuda \u00f5ppematerjalidega ning \u00f5ppida kolleegide kogemustest.<\/p>\n<p>&#8220;Vajame sisulist j\u00e4relevalvet, mis hindab, kas eestikeelne \u00f5pe ka tegelikult toimib.&#8221;<\/p>\n<p>T\u00e4htis roll on ka kooli juhtkonnal. Koolis peab olema \u00fchine arusaam, mida eestikeelne \u00f5pe t\u00e4hendab ja milliseid p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgitakse. Ei piisa sellest, et osa \u00f5petajaid loob teadlikult eestikeelset \u00f5pikeskkonda, kui teistes tundides minnakse j\u00e4rjepidevalt \u00fcle vene keelele. Samuti ei saa riigi vastutus piirduda n\u00f5uete kehtestamisega. Vajame sisulist j\u00e4relevalvet, mis hindab, kas eestikeelne \u00f5pe ka tegelikult toimib.<\/p>\n<p>Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku aruteludes r\u00e4\u00e4gitakse sageli \u00f5pilaste v\u00e4hesest motivatsioonist, kodusest keelekeskkonnast ja lapsevanemate hoiakutest. Need tegurid m\u00f5jutavad \u00f5ppimist, kuid ei saa olla p\u00f5hjuseks, miks \u00f5pilase v\u00f5imetesse suhtutakse eelarvamusega.<\/p>\n<p>\u00d5pilane ei vali oma vanemaid, kodust keelt ega sotsiaalmajanduslikku tausta, k\u00fcll aga saavad \u00f5petajad valida, kuidas nad \u00f5pilast toetavad ja milliseid \u00f5ppimisv\u00f5imalusi talle pakuvad. Eesti keelt teise keelena \u00f5ppivad \u00f5pilased ei vaja madalamaid ootusi. Nad vajavad kvaliteetset \u00f5pet, j\u00e4rjepidevat keelelist tuge ning \u00f5petajaid, kes usuvad nende v\u00f5imetesse.<\/p>\n<p>Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek ei ole pelgalt \u00f5ppekeele vahetamine. Selle eesm\u00e4rk peab olema anda \u00f5pilastele piisav eesti keele oskus, et nad saaksid j\u00e4tkata \u00f5pinguid, omandada soovitud eriala ja tulevikus teistega v\u00f5rdsetel alustel konkureerida.<\/p>\n<p>Selle saavutamiseks peavad pingutama k\u00f5ik osapooled. \u00d5pilasel on kohustus \u00f5ppida, \u00f5petajal vastutus teadlikult \u00f5petada, kooli juhtkonnal kohustus luua \u00fchised p\u00f5him\u00f5tted ning riigil vastutus tagada realistlikud ootused ja sisuline j\u00e4relevalve.<\/p>\n<p>Janno Jakobson on eesti keele kui teise keele \u00f5petaja ja LAK-\u00f5ppe koordinaator, kes tegeleb eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku ning \u00f5petajate metoodilise toetamisega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5pilane ei vali oma vanemaid, kodust keelt ega sotsiaalmajanduslikku tausta, k\u00fcll aga saavad \u00f5petajad valida, kuidas nad \u00f5pilast&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":300033,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,6062,14262,34,36,31,32,406,21,112514,13547,405,28,29,19,408,7660,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-300032","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-keel-voorkeelena","tag-eestikeelne-ope","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-janno-jakobson","tag-keeleope","tag-kool","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opetajad","tag-opilased","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117460732938505411","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/300032","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=300032"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/300032\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/300033"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=300032"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=300032"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=300032"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}