Eestlaste praegused toitumisharjumused, eriti liha- ja piimatoodete lembus, koormavad keskkonda ja suurendavad terviseriske, \u00fcletades mitmeid planeedi \u00f6koloogilisi piire. Tallinna Tehnika\u00fclikooli v\u00e4rske doktor Bashir Bashiri uuris seda keerulist seost ja kasutas nutikat matemaatilist meetodit, et leida vastus k\u00fcsimusele: kuidas saaks Eestis s\u00fc\u00fca tervislikumalt ja keskkonnas\u00f5bralikumalt, ilma et peaks oma harjumusp\u00e4rase toidukultuuri t\u00e4ielikult h\u00fclgama. Tema \u00e4sja kaitstud doktorit\u00f6\u00f6 pakub teostatavaid lahendusi.<\/p>\n
Probleemi ulatus<\/p>\n
Bashir Bashiri s\u00f5nul selgus Eesti toitumisandmeid anal\u00fc\u00fcsides, et keskmine eestlane tarbib p\u00e4evas umbes 3200 kilokalorit, mis on tunduvalt enam kui soovitatav 2200 kilokalorit. “\u00dcletarbimine tuleb eriti tugevalt esile valkude osas, mille tarbimine on \u00fcle kahe korra suurem kui riiklik soovitus,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Eesti toidulaud on struktuurselt j\u00e4tkusuutmatu, tuginedes suuresti loomsetele toodetele nagu punasele lihale ja piimatoodetele, mida s\u00fc\u00fcakse \u00fcle soovituslike normide. Just need toidugrupid tekitavad suurima keskkonnakoormuse, olles esirinnas nii kasvuhoonegaaside heitmete, maakasutuse kui ka nende tootmiseks kuluva magevee poolest. N\u00e4iteks selgus doktorit\u00f6\u00f6st, et eestlaste praegune toitumine \u00fcletab planeedi taluvuspiiri maakasutuse osas 40 protsenti ja kasvuhoonegaaside (KHG) heitmete poolest lausa 200 protsenti.<\/p>\n
“Loomse p\u00e4ritoluga toidud (v.a kala) moodustavad keskmise dieedi maakasutuse jalaj\u00e4ljest umbes 67 protsenti, soodustades maakatte muutusi, nagu metsade muutmist p\u00f5llumaaks. See omakorda muudab s\u00fcsinikku siduvad alad heitmete allikateks,” selgitas Bashiri. Lisaks keskkonnam\u00f5jule on selline toitumine seotud ka suurema riskiga saada k\u00fclge haigusi, mis ei tulene patogeenidest.\u00a0<\/p>\n
“Just nende probleemide p\u00f5imumine oligi peamine p\u00f5hjus, miks otsustasime teemat uurida,” s\u00f5nas Bashiri. V\u00e4rske doktor lisas, et tema eesm\u00e4rk oli pakkuda v\u00e4lja realistlik ja \u00f5iglane tee rohelisema, tervislikuma ja kestlikuma Eesti toidus\u00fcsteemi suunas.<\/p>\n
Uudne meetod<\/p>\n
Traditsioonilised meetodid kestlike dieetide koostamiseks on sageli keskendunud vaid \u00fchele eesm\u00e4rgile, n\u00e4iteks s\u00fcsinikuheitmete v\u00e4hendamisele. See v\u00f5ib aga viia ebapraktiliste soovitusteni, nagu punase liha t\u00e4ieliku v\u00e4listamiseni, mida on raske ellu rakendada.<\/p>\n
Bashiri kasutas oma t\u00f6\u00f6s mitme eesm\u00e4rgiga optimeerimise (MOO – Multi-Objective Optimization) meetodit. “Lihtsalt \u00f6eldes on see matemaatiline meetod, mis aitab leida parima tasakaalu olukorras, kus tuleb korraga arvestada mitme eesm\u00e4rgiga,” selgitas Bashiri. Ta t\u00f5i v\u00f5rdluse reisi planeerimisega: “Kujutage ette, et plaanite reisi \u2013 tahate, et see oleks odav, mugav ja kiire. Paraku t\u00e4hendab \u00fche eelise saavutamine sageli teise kahanemist. See meetod aitabki leida parima v\u00f5imaliku kompromissi erinevate soovide vahel.”<\/p>\n
MOO v\u00f5imaldab korraga arvestada nii toidu toitev\u00e4\u00e4rtust, keskkonnam\u00f5ju (sh mitut eri n\u00e4itajat), hinda kui ka kultuurilist sobivust, pakkudes v\u00e4lja tasakaalustatud ja realistlikke lahendusi. Meetod aitab navigeerida vastakate eesm\u00e4rkide, nagu keskkonnam\u00f5ju v\u00e4hendamise ja kultuurilise vastuv\u00f5etavuse s\u00e4ilitamise, vahel.
Keskkonnam\u00f5jud<\/p>\n
Uuring kinnitas, et j\u00e4tkusuutlikkuse hindamisel ei saa keskenduda vaid \u00fchele keskkonnan\u00e4itajale, kuna erinevate m\u00f5jude vahel esineb konflikte. “Erinevate keskkonnam\u00f5jude vahel tekivad tihti konfliktid v\u00f5i kompromissid. \u00dche koormuse v\u00e4hendamine v\u00f5ib tahtmatult s\u00fcvendada m\u00f5nda teist probleemi,” nentis Bashir Bashiri.<\/p>\n
Ta t\u00f5i n\u00e4iteks maismaap\u00f5hise kalakasvatuse. Kuigi kala s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg v\u00f5ib olla v\u00e4iksem kui punasel lihal, p\u00f5hjustab selle tootmine suurt eutrofeerumist ehk veekogude liigset toitainetega rikastumist. Eesti v\u00f5rdlusdieedis moodustas kala lausa 23,3 protsenti kogu eutrofeerumism\u00f5just. “See n\u00e4itab, et kuigi kalakasvatus v\u00f5ib olla kliimas\u00f5bralik, kaasnevad sellega suured l\u00e4mmastiku- ja fosforiheitmed,” selgitas Bashiri.<\/p>\n
Et selliseid konflikte arvesse v\u00f5tta ja v\u00e4ltida optimeerimisprotsessi liigset keerukust, kasutas Bashiri mitme kriteeriumi otsustusanal\u00fc\u00fcsi (MCDM) meetodit nimega SURE. Selle abil koondas ta viis erinevat keskkonnajalaj\u00e4lge (maakasutus, KHG heitmed, veekasutus, hapestumine, eutrofeerumine) enne optimeerimist \u00fcheks koondhindeks. See lihtsustas keeruliste kompromisside haldamist ja v\u00f5imaldas kasutada kahem\u00f5\u00f5tmelist optimeerimist.<\/p>\n
Milline n\u00e4eb v\u00e4lja kestlikum Eesti dieet?<\/p>\n
Bashiri t\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et kestlikum Eesti dieet ei n\u00f5ua \u00fchegi toidugrupi t\u00e4ielikku v\u00e4listamist, vaid pigem tasakaalustatud v\u00e4hendamisi ja asendamisi.
K\u00f5ige olulisemad sammud on:<\/p>\n
Lisaks on oluline kultuurilne sobivus. Muudatused ei pea olema drastilised. Optimeerimisel seati eesm\u00e4rgiks minimeerida k\u00f5rvalekallet praegusest keskmisest dieedist. “T\u00f6\u00f6 r\u00f5hutab j\u00e4rkj\u00e4rgulist ja teostatavat l\u00e4henemist \u2013 v\u00e4ikeste, aga realistlike sammude astumine v\u00f5ib aja jooksul tuua kaasa suuri ja p\u00fcsivaid tulemusi,” s\u00f5nas Bashiri. Ka m\u00f5\u00f5dukad muutused, nagu maakasutuse jalaj\u00e4lje v\u00e4hendamine 15 protsenti, on saavutatavad ilma harjumusi radikaalselt muutmata.<\/p>\n
Takistused ja lahendused<\/p>\n
Kuigi optimaalne dieet on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud, seisavad selle rakendamisel ees mitmed takistused. Bashiri s\u00f5nul selgus kirjanduse \u00fclevaatest, et suuemad takistused on madal toiduteadlikkus (teadmised kestlikest valikutest), toidu hind, saadavus, mugavus ning oskuste ja suutlikkuse puudumine oma toitumist juhtida.<\/p>\n
Nende takistuste \u00fcletamiseks on vaja terviklikku ja mitmetasandilist l\u00e4henemist. Bashiri hinnangul oleks Eesti kontekstis k\u00f5ige t\u00f5husam kombinatsioon avaliku sektori toitlustuse reformist ja toiduteadlikkuse suurendamisest.<\/p>\n
“Avalik toitlustus t\u00e4hendab kestlikkuse kriteeriumide tugevdamist koolides, haiglates ja teistes avalikes asutustes,” selgitas Bashiri. Need asutused saavad oma ostuj\u00f5uga suurendada kestlike toitude k\u00e4ttesaadavust ja muuta need vaikimisi valikuks, aidates kujundada uusi harjumusi.<\/p>\n
Toiduteadlikkuse suurendamine h\u00f5lmab teadmiste ja oskuste arendamist, n\u00e4iteks taimetoidu kokkamise programmide kaudu koolides. “See suurendab inimeste teadlikkust ja enesekindlust, aidates \u00fchtlasi hajutada v\u00e4\u00e4rarusaamu, et kestlik toitumine on kallis, vaene v\u00f5i keeruline,” lisas Bashiri.<\/p>\n
T\u00e4iendavate meetmetena t\u00f5i ta v\u00e4lja parema toidum\u00e4rgistuse ning rahalised stiimulid, nagu toetused kestlikele toodetele v\u00f5i maksud ebatervislikele toitudele.<\/p>\n
Eesti tee<\/p>\n