![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3068286hc1a6t24.jpg\"\/)
“\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\nNeetud inimesed. \u00c4ra neetud, sest kannavad kaasas vanemate, esivanemate koormat ega suuda seda oma elu jooksul maha j\u00e4tta. Annavad selle oma lastele edasi kanda. K\u00f5ik inimesed kannavad midagi sellest. Kes kui palju?<\/p>\n
Liigume l\u00e4hemale sellele filmile, millest siin p\u00fc\u00fcan kirjutada. See on Andres Puustusmaa m\u00e4ngufilm “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees”. Filmi alguses on \u00e4ra toodud selline kiri:\u00a0Eesti NSV-s nagu ka kogu N\u00f5ukogude liidus hoidis inimesi kontrolli all KGB. Luure- v\u00f5i pealekaebamise struktuuridega v\u00f5is seotud olla iga\u00fcks. Sageli ei teadnud seda isegi l\u00e4hemad pereliikmed. Vanemate j\u00e4lgedes k\u00e4isid sageli ka nende lapsed.\u00a0Kirjaviis muutmata.<\/p>\n
Ja algabki film, mis minu jaoks on film needusest. Kuidas KGB ohvitser Viktor (Mait Malmsten) on kasvatanud\/kasvatab oma pojast Raulist (Juhan Ulfsak, lapsena Leonard Puustusmaa, noorukina Franz Malmsten) endale j\u00e4reltulijat. Kuidas poeg k\u00e4ibki isa j\u00e4lgedes ja kuhu need j\u00e4ljed ta l\u00f5puks viivad.<\/p>\n
Aga k\u00f5igest n\u00fc\u00fcd veidi t\u00e4psemalt.<\/p>\n
Film liigub kolmes ajas. Esimene, n-\u00f6 nullaeg on l\u00e4hedal meie praegusele ajale. Eesti Vabariik on t\u00f6\u00f6le saadud. Mis v\u00f5ib aastanumber olla? 1998\u20132004? T\u00e4pne aeg on arvajale lahtiseks j\u00e4etud. S\u00f5numeid saadetakse veel vanamoodsate nuputelefonidega. Autos t\u00f6\u00f6tab kassettraadio. No j\u00e4\u00e4me umbes selle aja juurde. Teine aeg on aasta 1980. See on filmis endas \u00e4ra nimetatud. Ja kolmas samuti \u2014 aastad 1990 ja 1991. Esimene veel laguneva N\u00f5ukogude Liidu, teine veel mitte toimima saadud Eesti Vabariigi aeg.<\/p>\n
Ajah\u00fcppeid on \u00fcksjagu palju. Kahek\u00fcmne ligi lugesin kokku. Ikka “t\u00e4nasest” ajast erinevatesse minevikuhetkedesse, et “t\u00e4nasesse” naasta. K\u00f5ik need h\u00fcpped viivad meid eelk\u00f5ige v\u00e4ikese v\u00f5i noore Rauli kasvamist ja kujunemist m\u00f5jutavate elus\u00fcndmuste aega, et naasta t\u00e4iskasvanud Rauli heitlemist j\u00e4lgima. Et veel kord ja veel kord osutada, miks elab ta “t\u00e4nases” p\u00e4evas just sellist elu, nagu ta elab.\u00a0<\/p>\n
Raul on kagebiidist isa j\u00e4lgedes end uues ajas ummikusse elanud. J\u00f5udnud noorukina aidata isa agendit\u00f6\u00f6s. K\u00e4inud isa \u00fclesandel n\u00f5ukaaja l\u00f5pus ja uue alguses Moskva vahet. Seal vist ka giidina t\u00f6\u00f6tanud. N\u00fc\u00fcd, “t\u00e4nases” ajas t\u00f6\u00f6tab ta giidina \u00fches Eesti reisib\u00fcroos ja k\u00e4ib vahepeal pakikandjaks. V\u00f5tab kusagilt midagi, seob pakki ja viib kuhugi. N\u00e4iteks pr\u00fcgikasti. Eemal\u00addub tagasi vaatamata. Keegi tuleb ja t\u00f5stab pr\u00fcgikastist musta kilekotiga v\u00e4lja kogu r\u00e4mpsu \u2014 ka toodud paki. Kelle heaks Raul t\u00f6\u00f6tab? Vene v\u00f5i Hiina luure jaoks. M\u00f5lemad variandid j\u00e4\u00e4vad \u00f5hku.<\/p>\n
“\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Raul salvestab kogu aeg oma elu \u2014 r\u00e4\u00e4gib seda kaasaskantavale kassett\u00adsalvestajale. Isa oli \u00f6elnud, et salvesta kogu aeg. Ja poeg salvestab. Aastatega on kohvrit\u00e4ied kassette kogunenud. \u00dchel heal \u00f5htul kutsub kontakt\u00adisik (Andres Puustusmaa) Rauli v\u00e4lja ja \u00fctleb talle, et tema teeneid ei vajata enam. Miks? Ma ei ole ju midagi halba teinud, ehmub Raul. Kas te likvideerite mu? Ei likvideeri. V\u00f5rgustik on vahele j\u00e4\u00e4nud, kokku kukkunud. Kuhu ma l\u00e4hen, k\u00fcsib Raul. Siia ma ei saa ju j\u00e4\u00e4da. Venemaale? Ise tead. Kao lihtsalt \u00e4ra. Raha sul on, vastab kontakt\u00adisik. Raul saab viimase rahanutsaka ja on “vaba” mees. K\u00e4ib hooldekodus seniilseks j\u00e4\u00e4nud, ratastoolis isa vaatamas. T\u00f5mbab isal proteesid suust, loputab kraani all \u00e4ra, topib tagasi.<\/p>\n
Vaba mees Raul muidugi ei ole. Ta on oma elu nurka elanud. Filmi s\u00fcndmustikku hakkab edasi vedama episood, kus Raul leiab jalak\u00e4ijate tunneli otsast veriseks pussitatud noore hiinlanna. Tema nimeks pakub film Yu Xiao (Yang Ge). Raul leiab endas j\u00f5udu ja inimlikkust naine oma agendikorterisse lohistada.<\/p>\n
Seikluslikkust lisandub. Iseasi, kui palju see kaasa veab. Raadiouudised r\u00e4\u00e4givad tapetud mehest\u00a0 ja sellest, et vaenlase luuretegevus ei ole kuhugi kadunud. Paljastatud on spioonist ministeeriumit\u00f6\u00f6taja. Uudiseid kuulab oma kabinetis uurija (Elmo N\u00fcganen). R\u00e4situd, vist maha j\u00e4etud, alkoholi k\u00fc\u00fcsi j\u00e4\u00e4nud mees.<\/p>\n
Ajah\u00fcpe. Aasta 1980. Isa Viktor s\u00f5idutab v\u00e4ikese poja Ajakirjandusmaja juurde. Kohtumine emaga. Viktor s\u00f5imab naist, kes oli \u00f6\u00f6sel \u00e4ra olnud.<\/p>\n
Tagasi nullajas. Hiinlannaga toas\u2026 Selle j\u00e4rel ajah\u00fcpe. Taas aasta 1980\u2026<\/p>\n
N\u00f5nda h\u00fcppab aeg filmis veel palju kordi ja film muutub \u00fchel hetkel “t\u00e4nasesse” naastes juba teekonnafilmiks. Eesti politsei j\u00e4litab Rauli ja Yu Xiaod. Kuhu nad p\u00fc\u00fcavad j\u00f5uda? Sellele filmis ei viidata.<\/p>\n
“Luure- v\u00f5i pealekaebamise struktuuridega v\u00f5is seotud olla iga\u00fcks,”kirjutab Puustusmaa filmi algustekstis. V\u00f5is, aga ei olnud. Kuid on selge, et need, kes olid, sageli ka nende j\u00e4reltulijad, on midagi v\u00f5i isegi palju oma nuhi- ja koputajaenergiast uude aega kaasa toonud. See energia toimetab ka meie praeguses \u00fchiskonnas. P\u00e4ris p\u00f5nev oleks teada, kui paljud nendest, kes s\u00fcstemaatiliselt ala- ja naeruv\u00e4\u00e4ristavad praegu Eesti Vabariiki, on kunagiste koputajate j\u00e4reltulijad. Aga me ei saa seda teada. Kadunud see energia ei ole, oma t\u00f6\u00f6d teeb see edasi. Needus, olgu ta neetud.<\/p>\n
Mis filmis on ja mida pole<\/p>\n
Dokumentaalfilmide tegemine pakub sageli inimeste eredaid, kordumatuid hetki, reaktsioone. Sageli s\u00fcnnivad need vahetus suhtluses, peegelduses minuga, kes ma kaamera taga olen. Need v\u00f5ivad olla \u00fcliv\u00e4ikesed n\u00fcansid, vaevum\u00e4rgatavad, ent siiski m\u00f5jusad asjad, mida filmi kokku pannes saab\u00a0 suuremaks m\u00e4ngida. Sageli ambivalentsed, \u00fcheselt t\u00f5lgendamatud. Valu ja r\u00f5\u00f5m, kibedus ja leppimine, lootus ja pettumus, ehe ja v\u00f5lts l\u00e4bi p\u00f5imunud \u00fches hetkes. Dokumentalistina on mul m\u00e4ngufilmi n\u00e4itlejate t\u00f6\u00f6d raske arvustada. Eelk\u00f5ige p\u00fc\u00fcab mu taju\u00adaparaat kinni kli\u0161eed. Ma ei r\u00e4\u00e4gi ainult Eesti m\u00e4ngufilmidest. Olen m\u00f5ttes koostanud Hollywoodi filmide kli\u0161eekogumiku. V\u00e4liselt on need vaevum\u00e4rgatavalt eristatavad ehedast, originaalsest. Ometigi registreerib sisemine baromeeter, et tegemist on millegi v\u00f5ltsiga. V\u00f5ltsist eemaldumiseks v\u00f5iks olla abiks selle v\u00f5imendamine, m\u00e4ngu nihestamine, sellest ebaehedusest v\u00e4\u00e4rtuse loomine, loobumine “ps\u00fchholoogilisest realismist”, taotlusest olla ja m\u00e4ngida “loomulikult”. Umbes sellest olen kunagi siinsamas Teater. Muusika. Kinos kirjutanud teatriga seoses (“Nagu p\u00e4ris. Aususe l\u00f5ks”, 2019, nr 12). M\u00e4ng on m\u00e4ng, m\u00e4ngi sa kinos v\u00f5i teatris.<\/p>\n
Siinkirjutatu ei puuduta eraldi ja eriliselt “\u00dchem\u00f5\u00f5tmelise mehe” n\u00e4itlejat\u00f6id. Tegelikult on need peaaegu k\u00f5ik head sooritused, veenvad selles eesti filmin\u00e4itleja ajas v\u00e4lja kujunenud m\u00e4ngukonventsioonis, mida me ikka filmist filmi n\u00e4eme ja mille omaks oleme v\u00f5tnud. S\u00fcgavam\u00f5ttelised, depressioonile ja v\u00e4simusele viitavad pilgud. Emotsioonide virvendused n\u00e4ol, mille all “p\u00e4ris” emotsiooni vaataja sageli ei taju. Ei peakski tajuma, kui lavastaja ja n\u00e4itleja ei eeldaks vaatajalt selle uskumist, kaasa tundmist. Aga \u2014 nad eeldavad seda. Veel kord \u2014 kirjutan siin filmin\u00e4itleja rolliloome alustest \u00fcldiselt, mitte konkreetsest filmist. Kui p\u00fc\u00fcan meenutada eesti m\u00e4ngufilmist m\u00f5nd n\u00e4idet rollisooritusest, mis ei pretendeerinud ps\u00fchholoogilisele identsusele p\u00e4riseluga, kuid l\u00e4bistas minu kui vaataja, meenub Arvo Kukum\u00e4gi Peeter Simmi “Ideaalmaastikus”. Veenvalt nihestatud k\u00fclvivoliniku roll. K\u00fcllap neid n\u00e4iteid on veel palju.<\/p>\n
Mait M\u00e4ekivi on operaatorina olnud aus ja ehe, nagu tal kombeks. Ei midagi liigset, ei midagi puudu. Priit Pajusaare kujundusmuusika veab ja kannab emotsiooni nii palju ja nii h\u00e4sti, kui muusika kanda saab j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
“\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” on (aja-)h\u00fcplik. Mitte et h\u00fcpete ajal toimuv segaseks j\u00e4\u00e4ks. Episoodid ei sulandu, ei sobitu alati \u00fcksteisega, mitmed neist m\u00f5juvad ebaorgaaniliselt. Hiinlanna, kellest me ehk ei peagi palju teada saama, m\u00f5jub kunstliku p\u00e4\u00e4stikuna, kelle peamine funktsioon on tuua filmi peitmist, p\u00f5genemist, seikluslikkust. Aga ei usu, nagu \u00fctles Stanislavski. Ei peakski uskuma, kui film oleks algusest l\u00f5puni \u00fcles ehitatud seiklusfilmina. Seda ta siiski ei ole. Ei usu ka episoodi oma naise, lapse ema v\u00e4gistamisest Viktori poolt ja ema \u00e4raviimisest, kadumisest. Traagelniidid paistavad stsenaariumist v\u00e4lja paljudes kohtades. L\u00f5putu salvestamine, mida Raul harrastab. Mis t\u00e4hendust see on m\u00f5eldud kandma? Viitab see salvestaja v\u00f5imalikule autismispektris olemisele? Sundk\u00e4itumisele, mille juured on noorena alustatud agendit\u00f6\u00f6s? Selle teraapilisele funktsioonile?<\/p>\n
M\u00f5ne kuu eest arvustasin Sirbis Andres Puustusmaa suvelavastust “Vihmana ma sajan” vendade Urbide elust. See oli hea, elus lavastus, sellest oli hea kirjutada. Sellegi s\u00fc\u017eee oli erinevaid aegu pidi r\u00e4ndav, aga l\u00f5i minu kui vaataja jaoks toimiva terviku. See oli TUNNE, tundesse peidetud ajastu vaim, mis m\u00f5jus. Seda filmi l\u00e4bivat k\u00f6itvat tunnet “\u00dcheplaaniline mees” ei tekitanud, ajastu vaimu, milles olen kasvanud ja elanud, \u00fcles ei \u00e4ratanud. Viga v\u00f5ib olla minu tundeelus, mitte filmis. Aga ainult enda tunnetest saangi kirjutada. Kellegi teise omi ma tunda ei saa ja m\u00f5tteid, mis ei ole tunnetest kantud, nendega seotud, ma kirja panna ei taha ega oska.\u00a0\u00a0<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neetud inimesed. \u00c4ra neetud, sest kannavad kaasas vanemate, esivanemate koormat ega suuda seda oma elu jooksul maha j\u00e4tta.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":30061,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[213,37,33,35,173,34,36,208,140,6635,214],"class_list":{"0":"post-30060","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-andres-puustusmaa","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-teater-muusika-kino","18":"tag-uhemootmeline-mees"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115456679888176406","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30060","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30060"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30060\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/30061"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30060"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30060"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30060"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}