Eestis on \u00f5petajate puudus j\u00e4rjest s\u00fcvenev probleem. Enamik osapooli toovad \u00f5petajate puuduse peamise p\u00f5hjusena esile riikliku tasandi pikaajalise strateegia puudumise, selgus uuringust.<\/p>\n
\u00d5petajate puudus on Eestis suur probleem ja seet\u00f5ttu anal\u00fc\u00fcsisid Tartu ja Tallinna \u00dclikooli teadlased tekkinud olukorra p\u00f5hjuseid ning otsisid lahendusi. Eestis on \u00f5petajate puuduse probleemile seni peamise lahendusena v\u00e4lja pakutud \u00f5petajakoolituse mahu suurendamist \u00fclikoolides.\u00a0<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli \u00f5petajahariduse professori \u00c4li Leijeni eestveetud teadust\u00f6\u00f6s uuriti k\u00f5iki peamisi haridusvaldkonna osapooli ja nende arvamusi. Seda alates \u00f5petajakoolituse \u00fcli\u00f5pilastest ja tegev\u00f5petajatest kuni koolijuhtide, koolipidajate ja poliitikakujundajateni.<\/p>\n
“Viisime esiteks l\u00e4bi kirjanduse anal\u00fc\u00fcsi ja tuvastasime mitmeid tegureid, mis \u00f5petajate puudusega seostuvad. Selleks, et paremini m\u00f5ista eri tegurite osat\u00e4htsust ja nendest tulenevaid sekkumismeetmete vajadusi Eesti kontekstis, pidasime oluliseks uurida eri sidusr\u00fchmade arusaamu \u00f5petajate puuduse p\u00f5hjustest ja lahendustest,” s\u00f5nas Leijen.<\/p>\n
\u00d5petajaameti j\u00e4tkusuutmatu olukord<\/p>\n
Eesti \u00f5petajate keskmine vanus on ligikaudu 50 aastat ning 60-aastaste ja vanemate \u00f5petajate osakaal kasvab pidevalt. Probleem on seegi, et \u00f5petajakutse ei ole noortele olnud esimene karj\u00e4\u00e4rivalik. Eestis alustavatest \u00f5petajatest vaid kolmandik on \u00f6elnud, et \u00f5petajaks saamine oli nende esmane eesm\u00e4rk. Samal ajal on Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikides see n\u00e4itaja keskmiselt 58 protsenti.<\/p>\n
K\u00f5ige murettekitavam on aga Leijeni s\u00f5nul see, et kvalifitseeritud \u00f5petajate arv \u00fcldhariduskoolides aina v\u00e4heneb. Rahvusvahelise TALIS uuringu kohaselt kaalub Eestis 46 protsenti 7.\u20139. klassi \u00f5petajatest ja ligi pool alla 30-aastastest j\u00e4rgmise viie aasta jooksul ametist lahkumist. TALIS on rahvusvaheline uuring, millega kogutakse andmeid \u00f5petajate, \u00f5petamise, \u00f5ppekeskkonna ja \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tingimuste kohta OECD riikides.<\/p>\n
\u00c4li Leijen r\u00f5hutas, et \u00f5petajate lahkumiskavatsus ohustab Eesti hariduss\u00fcsteemi j\u00e4tkusuutlikkust. Kui eelmise TALISe uuringu tulemused 2018. aastal n\u00e4itasid, et Eestis on suur probleem noorte \u00f5petajate lahkumise kavatsus, siis n\u00fc\u00fcdseks on see t\u00f5usnud ka vanemates vanuser\u00fchmades.<\/p>\n
“V\u00f5imalik, et k\u00f5ikide lahkumiskavatsus ei realiseeru, kuid s\u00f5num on siiski \u00fclioluline, teatud p\u00f5hjustel ei tunne \u00f5petajad ennast oma ametis h\u00e4sti v\u00f5i ei n\u00e4e pikaajalist perspektiivi. Nii suurt osa \u00f5petajatest ei ole v\u00f5imalik viie aasta jooksul hariduss\u00fcsteemis kvalifikatsioonile vastavate inimestega asendada, seet\u00f5ttu ei oleks v\u00f5imalik ka \u00f5pilaste \u00f5ppimist senisel viisil koolides toetada,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Miks \u00f5petajad lahkuvad?<\/p>\n
\u00d5petajate puudus on maailmas levinud probleem, kuid Eesti olukorra muudab teravaks ametist lahkumise tempo. P\u00f5hjuseid selleks on mitmeid. Leijeni eestveetud uuring sedastab, et m\u00e4\u00e4ravaks v\u00f5ivad saada \u00f5petaja enda isiklike omadustega seotud t\u00f5uketegurid. Olulised on n\u00e4iteks \u00f5petajate heaolu ja tervis. Samuti on l\u00fchema staa\u017eiga \u00f5petajate lahkumine t\u00f5en\u00e4olisem.<\/p>\n
Leijen r\u00f5hutas, et alustavate \u00f5petajate puhul on eriti oluline neile vastava toe pakkumine. “Alustavate \u00f5petajate puhul on vaja koormust v\u00e4hendada ja toetust ning koost\u00f6\u00f6d kolleegidega. Madalam koormus ja kolleegide suurem toetus on eriti oluline nende \u00f5petajate puhul, kellel puudub kvalifikatsioon ja kes peaksid \u00f5petajat\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt p\u00fchenduma ka \u00f5petajaks \u00f5ppimisele. Teaduskirjanduse p\u00f5hjal on \u00f5petajate esimesed kolm t\u00f6\u00f6aastat v\u00f5tmet\u00e4htsusega, selle aja jooksul tehakse sageli ametist lahkumise otsus,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Samuti m\u00f5jutavad \u00f5petaja ametis j\u00e4tkamist ametiga seotud p\u00f5hjused nagu karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused. Seda eelk\u00f5ige kogenud \u00f5petajate puhul. Olulised on ka ameti maine ja palk ning loeb seegi, mis toimub koolikeskkonnas. T\u00e4psemalt puudutavad \u00f5petajaid \u00f5pilastega seotud taustategurid v\u00f5i organisatsioonikultuur.<\/p>\n
Kui koolis on palju erivajadusega v\u00f5i madalama sotsiaalmajandusliku taustaga \u00f5pilasi, soodustab see \u00f5petajaid ametist lahkuma. \u00d5petajad ei taha ametis j\u00e4tkata ka siis, kui nende autonoomiat piiratakse, koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalused ja professionaalne usaldus nende vastu on madal v\u00f5i esineb palju juhtimisvigu.<\/p>\n
V\u00f5imalikud lahendused<\/p>\n
Eestis kuue sihtr\u00fchma (\u00fcli\u00f5pilased, \u00f5petajad, \u00f5petajakoolitajad, koolijuhid, koolipidajad, poliitikakujundajad) hulgas l\u00e4bi viidud uuringu tulemused n\u00e4itasid, et tervikpildis on \u00f5petajate nappuse taga seitse p\u00f5hilist teemat, mis kattuvad suuresti varasemates rahvusvahelistes uuringutes kirjeldatuga.<\/p>\n
Seonduvalt p\u00f5hjustega pakkusid erinevad osapooled v\u00e4lja ka parandusettepanekud:<\/p>\n
Leijen t\u00f5i v\u00e4lja, et enamik v\u00e4ljatoodud probleemidest ja lahendusettepanekutest on seotud \u00f5petajaametiga laiemalt ning nendega on keeruline \u00fcksiku kooli v\u00f5i v\u00e4ikese r\u00fchma indiviidide tasandil tegeleda.<\/p>\n
Sihtr\u00fchmad n\u00e4evad p\u00f5hjuseid erinevalt<\/p>\n
Kui suures pildis kinnitasid tulemused varasemate uuringute tulemusi, siis erinevate sihtr\u00fchmade seisukohti anal\u00fc\u00fcsides tuli v\u00e4lja ka uusi vaatenurki. Eestis on hariduss\u00fcsteem detsentraliseeritud ning erinevatel osapooltel on k\u00f5rge autonoomia. Seet\u00f5ttu on hajunud ka vastutus \u00f5petajate j\u00e4relkasvu, v\u00e4rbamise ja rahastamise korraldamisel erinevate osapoolte vahel.<\/p>\n
Peale sellele t\u00f5lgendadavad eri osapooled probleemi tuuma erinevalt. Kui poliitikakujundajad viitavad pigem koolipidajate ja \u00f5petajakoolituse kitsaskohtadele, siis enamik sidusr\u00fchmi toovad \u00f5petajate puuduse peamise p\u00f5hjusena esile riikliku tasandi pikaajalise strateegia puudumist.<\/p>\n
“Vastandlikke hinnanguid esines uuringus osalejatel ka teistes \u00f5petajate puuduse p\u00f5hjuste ja nende leevendamise teemades. See viitab s\u00fcsteemi killustatusele ning vajadusele parema koordineerimise ja koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rele. Oluline on t\u00e4psustada iga osapoole vastutus ning selgitada, mida neilt oodatakse ja millisel m\u00e4\u00e4ral saavad nad lahendustesse panustada. See protsess vajab Eestis selgemat juhtimist,” m\u00e4rkis Leijen.<\/p>\n