{"id":301500,"date":"2026-10-20T09:25:13","date_gmt":"2026-10-20T09:25:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/301500\/"},"modified":"2026-10-20T09:25:13","modified_gmt":"2026-10-20T09:25:13","slug":"uuring-taastatud-margala-taimestik-vajab-naasmiseks-tuge-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/301500\/","title":{"rendered":"Uuring: taastatud m\u00e4rgala taimestik vajab naasmiseks tuge | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>M\u00e4rgalasid on maailmas taastatud palju, kuid m\u00e4rksa v\u00e4hem teatakse sellest, kas taastatud alad hakkavad ka p\u00e4riselt uuesti m\u00e4rgalana toimima. Seire kestab sageli vaid l\u00fchikest aega ja paljudes projektides ei ole seatud piisavalt selgeid eesm\u00e4rke, mille j\u00e4rgi taastumise edukust hinnata.<\/p>\n<p>Kuivendatud soos p\u00e4\u00e4seb hapnik turbasse ja sinna talletunud orgaaniline aine hakkab kiiremini lagunema, vabastades atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsihappegaasi. Veetaseme t\u00f5stmine pidurdab seda protsessi ja aitab v\u00e4ltida turba edasist kadu, kuid m\u00e4rg ala ei ole veel tingimata taastunud m\u00e4rgala. Selleks peavad kujunema tingimused, kus m\u00e4rgalale iseloomulik taimestik saab taas arenema hakata.<\/p>\n<p>V\u00f5tsime kolleegidega Tartu \u00dclikoolist ja California Berkeley \u00dclikoolist oma hiljuti avaldatud <a href=\"https:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/full\/10.1111\/rec.70526\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uuringus<\/a> seet\u00f5ttu ette kaks pika kuivendusajalooga m\u00e4rgala, et j\u00e4lgida veetaseme, taimestiku, s\u00fcsihappegaasi ja metaani voogude muutusi nelja aasta jooksul p\u00e4rast taastamist. \u00dcks uuritud m\u00e4rgala, Ess-soo, asub L\u00f5una-Eestis endisel turbakaevandusalal, teine, Hill Slough, California Sacramento\u2013San Joaquini j\u00f5e deltas.<\/p>\n<p>M\u00f5lemad alad taastati 2021. aastal p\u00e4rast aastak\u00fcmneid kestnud kuivendamist ja maakasutust. Neli aastat hiljem oli tulemus ootamatult sarnane: veetaseme taastamisele ei j\u00e4rgnenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset taimestiku arengut.<\/p>\n<p>Kaks v\u00e4ga erinevat m\u00e4rgala, \u00fcks sarnane mure<\/p>\n<p>Turbakaevandusaladel on taimestikul \u00fcldiselt keeruline taastuda. Kaevandamine eemaldab suure osa algsest taimkattest ja taimede levimismaterjalist. Allesj\u00e4\u00e4v paljas turbapind on happeline, toitainevaene ja kuiv. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib ka aastak\u00fcmneid h\u00fcljatuna seisnud j\u00e4\u00e4ksoo p\u00fcsida suuresti taimestikuta.<\/p>\n<p>Ess-soo oli algselt looduslik raba, kuid turba kaevandamine eelmise sajandi teises pooles muutis ala p\u00f5hjalikult. Ligi 30 aastat kasutusena seisnud 58-hektarilisel j\u00e4\u00e4ksool alustati 2021. aastal taastamist\u00f6id. Ala jagati mitmeks osaks, kus rakendati erinevaid taastamismeetodeid.<\/p>\n<p>Meie uuring keskendus 8,3-hektarilisele osale, kus kraavid suleti ja rajati madalad veekogud, et t\u00f5sta veetaset ning soodustada sootaimede looduslikku taastumist. Eesm\u00e4rk oli hoida veetase maapinna l\u00e4hedal ja luua tingimused siirdesoole iseloomuliku taimestiku taastumiseks.<\/p>\n<p>Ess-soos tekkis taastamise j\u00e4rel murekoht, et \u00fchel ja samal alal kujunesid korraga v\u00e4lja nii liiga kuivad kui ka liiga m\u00e4rjad tingimused. Madalamad soo osad j\u00e4id p\u00fcsivalt vee alla ning taimestik taandus, samas kui k\u00f5rgemates kohtades langes veetase liiga s\u00fcgavale.<\/p>\n<p>Tunamullusel kuival suvel p\u00fcsis veetase suurel osal uuringualast rohkem kui kuu aega liiga s\u00fcgaval ega ulatunud maapinnani. Neli aastat p\u00e4rast taastamist kattis taimestik endiselt umbes 30 protsenti kuivemast pinnast. Turbasamblaid, mis on uue turba tekkimise seisukohalt eriti olulised, ei leitud uuringualalt aga ei enne ega p\u00e4rast taastamist.<\/p>\n<p>Hill Slough&#8217;s oli probleem teistsugune, kuid tulemus sarnane. Vahemerelises kliimas asuvat m\u00e4rgala hakati ulatuslikult tammitama ja kuivendama alates 19. sajandi keskpaigast p\u00f5llumajanduse ja karjakasvatuse tarbeks. Aastal 2021 taastati 100-hektarilise uuringuala veere\u017eiim tammide avamisega: eesm\u00e4rk oli tuua tagasi t\u00f5usu ja m\u00f5\u00f5naga seotud veeliikumine ning parandada m\u00e4rgalale iseloomuliku loomastiku elupaiku.<\/p>\n<p>Hill Slough&#8217;s, mis oli olnud looduslikust veere\u017eiimist eraldatud enam kui sajandi, oli aga algne m\u00e4rgalataimestik suuresti muutunud. Kui ala hakkas taas alluma igap\u00e4evasele t\u00f5usu ja m\u00f5\u00f5na vaheldumisele ning suur osa sellest j\u00e4i sageli vee alla, taandus taastamiseelne taimestik kiiresti.<\/p>\n<p>Veetase k\u00f5ikus \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul \u00fcle meetri ning pehme sette liikumine ja ebastabiilne pinnas raskendasid t\u00f5en\u00e4oliselt taimede kinnitumist veelgi. See muutis Hill Slough peaaegu t\u00e4ielikult mudav\u00e4ljaks, kus \u00fcksikud taimed olid suutnud kasvama hakata vaid \u00fclej\u00e4nud alast k\u00f5rgemates servades.<\/p>\n<p>Taimestiku puudumine pidurdas ka kliimakasu<\/p>\n<p>V\u00e4ga aeglane taimestiku areng t\u00e4hendab, et m\u00e4rgala elustik taastub vaevaliselt ja m\u00f5jutab otseselt ala s\u00fcsinikuringet. Taimed seovad fotos\u00fcnteesi k\u00e4igus atmosf\u00e4\u00e4rist s\u00fcsihappegaasi. Kui taimkatet napib, j\u00e4\u00e4b n\u00f5rgaks ka s\u00fcsiniku sidumine.<\/p>\n<p>Samas on vee tagasitoomisel omaette oluline m\u00f5ju. M\u00e4rgades tingimustes p\u00e4\u00e4seb turbasse v\u00e4hem hapnikku ja turba lagunemine aeglustub, mist\u00f5ttu v\u00f5ib v\u00e4heneda s\u00fcsihappegaasi eraldumine. Samal ajal v\u00f5ivad hapnikuvaesed tingimused aga suurendada metaani teket. Seet\u00f5ttu tuleb taastatud m\u00e4rgala kliimam\u00f5ju hinnates vaadata korraga nii s\u00fcsihappegaasi kui ka metaani.<\/p>\n<p>M\u00f5lemad uurimisalad j\u00e4id kogu m\u00f5\u00f5tmisperioodi v\u00e4ltel s\u00fcsiniku netoallikateks ehk need paiskasid atmosf\u00e4\u00e4ri enam kasvuhoonegaase, kui sidusid. Ess-soos oli p\u00f5uasel 2024. aastal s\u00fcsihappegaasi netoheide umbes 158 grammi s\u00fcsinikku ruutmeetri kohta aastas, m\u00e4rjemal 2025. aastal aga umbes 42 grammi. Samal ajal suurenes metaani heide umbes kuuelt grammilt \u00fcheksale grammile. V\u00e4iksem s\u00fcsihappegaasi heide oli koosk\u00f5las jahedamate ja m\u00e4rjemate tingimustega, mis v\u00f5isid aeglustada turba lagunemist.<\/p>\n<p>Hill Slough&#8217;s olid heited \u00fcldiselt suuremad: s\u00fcsihappegaasi netoheide v\u00e4henes nelja aasta jooksul umbes 334 grammilt 270 grammini s\u00fcsinikku ruutmeetri kohta aastas. Metaani heide suurenes samas p\u00e4rast esimest aastat ja p\u00fcsis seej\u00e4rel k\u00f5rgel, ulatudes umbes 22 grammini.<\/p>\n<p>Kahe ala erinevused on t\u00f5en\u00e4oliselt seotud nii kliima, taimestiku kui ka veere\u017eiimiga. N\u00e4iteks piirab Eesti jahedam kliima talvisel ajal mikroobide aktiivsust ja orgaanilise aine lagunemist. Teisis\u00f5nu v\u00f5is vee tagasitoomine v\u00e4hendada osa orgaanilise aine lagunemisest, kuid v\u00e4hese taimkatte t\u00f5ttu ei olnud kumbki ala veel j\u00f5udnud olukorda, kus taimede s\u00fcsiniku sidumine heiteid tasakaalustaks.<\/p>\n<p>Aeglane taastumine ei ole paratamatu<\/p>\n<p>Sellised s\u00fcsinikuvood ei ole ebatavalised taastatud m\u00e4rgaladel, kus on v\u00e4he taimestikku. Hill Slough s\u00fcsihappegaasi heide oli sarnane teiste taastatud California delta m\u00e4rgaladega, kuhu taimestik polnud naasnud. Sarnaste tingimustega, ent h\u00e4sti taimestunud taastatud m\u00e4rgaladel on samas m\u00f5\u00f5detud tugevat s\u00fcsihappegaasi sidumist.<\/p>\n<p>Ess-soo s\u00fcsinikubilanss sarnanes osaliselt taimestunud taastatud turbakaevandusaladega, kuid paremini taimestunud turbaaladel on saavutatud ka neto s\u00fcsihappegaasi sidumine. Samas ei taga isegi h\u00e4sti taastunud taimkate hoobilt, et m\u00e4rgalast saab igal aastal s\u00fcsiniku netosiduja.<\/p>\n<p>Ess-soo ja Hill Slough&#8217; aeglane taastumine ei t\u00e4henda, et sellise tulemusega peaks leppima. T\u00f5usu-m\u00f5\u00f5na m\u00e4rgaladel kujuneb taimkate tavaliselt kolme kuni viie aastaga ja parimatel juhtudel isegi \u00fche aastaga. J\u00e4\u00e4ksoodes, kus taastumine on \u00fcldiselt aeglasem, leidub samuti n\u00e4iteid, kus taimkate on taastunud kogu alal umbes viie aastaga.<\/p>\n<p>Kiire taastumine eeldab sageli enamat kui vee tagasitoomist. S\u00f5ltuvalt alast saab parandada veere\u017eiimi, ette valmistada pinnast, kohandada maapinna k\u00f5rgust ja aidata taimestikul aktiivselt taastuda, n\u00e4iteks istutamise v\u00f5i turbasammalde siirdamisega. Ess-soo ja Hill Slough&#8217; selles t\u00f6\u00f6s uuritud aladel selliseid aktiivseid taimestiku taastamise v\u00f5tteid ei kasutatud.<\/p>\n<p>Kui seire n\u00e4itab, et taimestik ei taastu v\u00f5i veere\u017eiim ei vasta kavandatule, tasub taastamist kohandada, mitte lihtsalt oodata. Selleks tuleb juba projekti alguses seada selged ja m\u00f5\u00f5detavad eesm\u00e4rgid ning tulemusi pikema aja jooksul j\u00e4lgida. Sama oluline on jagada nii \u00f5nnestumisi kui ka kitsakohti, sest eri alade v\u00f5rdlemine aitab j\u00e4rgmisi taastamisprojekte paremini kavandada.<\/p>\n<p>Just seda n\u00e4itab ka Ess-soo ja Hill Slough&#8217; v\u00f5rdlus: v\u00e4ga erinevates m\u00e4rgalades v\u00f5ivad korduda sarnased takistused. M\u00e4rgalade taastamise vajadust need tulemused ei v\u00e4henda, vaid n\u00e4itavad, et edukas taastamine t\u00e4hendab enamat kui vee tagasitoomist \u2013 \u00f6kos\u00fcsteemi arengut tuleb j\u00e4lgida ja vajadusel suunata.<\/p>\n<p>Uuring ilmus ajakirjas <a href=\"https:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/full\/10.1111\/rec.70526\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Restoration Ecology<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4rgalasid on maailmas taastatud palju, kuid m\u00e4rksa v\u00e4hem teatakse sellest, kas taastatud alad hakkavad ka p\u00e4riselt uuesti m\u00e4rgalana&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":301501,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,112847,34,36,31,32,21,112846,28,29,10710,34274,19,25,37500,12119,72717,10974,39357,2424,23,24,22,20,15513,30],"class_list":["post-301500","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ess-soo","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ilona-tamm","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-margala","tag-margalade-taastamine","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-soo","tag-soode-taastamine","tag-susinikubilanss","tag-taimed","tag-taimestik","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vesi","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117472521668254068","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/301500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=301500"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/301500\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/301501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=301500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=301500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=301500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}