{"id":302215,"date":"2026-10-21T07:17:10","date_gmt":"2026-10-21T07:17:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/302215\/"},"modified":"2026-10-21T07:17:10","modified_gmt":"2026-10-21T07:17:10","slug":"ti-hiiud-lubavad-heausksetele-kodanikele-miljardite-jagu-tulevikuraha-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/302215\/","title":{"rendered":"TI-hiiud lubavad heausksetele kodanikele miljardite jagu tulevikuraha | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>USA kodanike pahameelega kimpus olevad suured tehnoloogiaettev\u00f5tted lubavad \u00fcksteise v\u00f5idu miljardite dollariteni ulatuvaid toetusi, mis s\u00f5ltuvad otseselt ettev\u00f5tete kasvust ja suurtest taristuprojektidest. \u00dchtlasi on vara \u00f6elda, kui suured on need v\u00f5rreldes v\u00e4\u00e4rtusega, mida avalikkus vastu loovutab, nendib <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n<p>Tuleviku ennustamine v\u00f5ib olla siiras katse v\u00e4hendada ebakindlust. Samas v\u00f5ib see toimida ka ps\u00fchholoogilise t\u00f6\u00f6riistana teiste m\u00f5jutamiseks. Nii suunab ennustaja inimesi langetama otsuseid, mis tagavad soovitud tuleviku v\u00f5i aitavad v\u00e4ltida halba alternatiivi. N\u00e4iteks v\u00f5ib lapsevanem r\u00e4\u00e4kida kuritegelikust ja \u00f5nnetust tulevikust, mis saabub neile, kes korralikult ei \u00f5pi.<\/p>\n<p>Teine kavalus on anda vaid tulevikus realiseeruvaid lubadusi. USA esindajate koja ja senati vahevalimiste eel kasutab sealne riigipea m\u00f5lemat meetodit. Ta ennustab jubedat tulevikku, kui ta peaks kaotama ning j\u00e4rgmises lauses lubab igale kodanikule, aga vaid nende v\u00f5idu puhul, 5000 dollarit.<\/p>\n<p>\u00dcllatavalt proovivad sama teha USA-s tehisintellekti arendamisega seotud ettev\u00f5tted. Lubadusi andvate poliitikute valimise k\u00f5rval seatakse kodanikud valikute ette, mida neil varem polnud. Sisuliselt sunnitakse neid m\u00f5tlema, kas TI eeldatav v\u00e4\u00e4rtus \u00f5igustab sellesse ressursside suunamist. Osa ressursist kuulub kodanikele ja see seletab, miks tekkis kogukondadele ootamatu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisj\u00f5ud.<\/p>\n<p>Samaaegselt juttudega helgest tulevikust, kus tehisintellekt lahendab k\u00f5ik mured, r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha valjemalt t\u00f6\u00f6kohtade kaost, suuremast elektriarvetest ja kasvavast keskkonnakoormusest. Kodanikel on v\u00f5imalus otsustada, kas uue ajastu majandusmootori ehk andmekeskuse v\u00f5ib rajada nende omavalitsuse maa-alale. Lisaks loodetakse rahva vabale rahale, et nad investeeriksid s\u00e4\u00e4stud b\u00f6rsile minevatesse TI-ettev\u00f5tetesse.<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcsifirma Gartner nimetas tehisintellekti andmekeskuste ja elektriv\u00f5rkude ehitamist inimkonna ajaloo suurimaks taristuprojektiks. Praeguseks s\u00f5lmitud kokkulepete ja prognooside kohaselt ulatuvad j\u00e4rgmisel viiel aastal iga-aastased kulutused tehisintellektile mitme triljoni dollarini. TI-sektor imeb endasse maailma kapitali, energia, k\u00f5rgtehnoloogilise t\u00f6\u00f6stuse, ehitusv\u00f5imekuse ja oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u. Neile k\u00f5igile oleks ka muid olulisi kasutusviise ja see sunnibki valima, isegi kui seda kohe ei hoomata.<\/p>\n<p>K\u00fcll aga v\u00f5iks muutuda t\u00e4helepanelikuks kasvavate ilusate lubaduste suhtes. Esialgu veel Ameerika \u00dchendriikides, kuna juhtivad TI-arendajad asuvad ja koondavad v\u00f5imekust just seal. On vaid aja k\u00fcsimus, kuni lahkete lubadustega silitatakse ka eurooplaste valutavat hinge.<\/p>\n<p>Enne b\u00f6rsile minekut lubas Anthropic eraldada viis protsenti aktsiatest heategevusele. See on v\u00e4ga suur ja peibutav lubadus. Hiljutistes hinnangutes oleks see viis protsenti paberil v\u00e4\u00e4rt umbes 48 miljardit dollarit. Aktsiad lubatakse paigutada avalike h\u00fcvede fondi. Seda aga vaid juhul kui aktsion\u00e4rid sellega n\u00f5ustuvad. Lisaks on juhtkonnal \u00f5igus lisada veel kaks protsenti iga kord, kui aktsia v\u00e4\u00e4rtus t\u00f5useb 50 protsenti.<\/p>\n<p>Mitmek\u00fcmne miljardi dollarine lubadus paistab praegu helde. Ent esialgu jagatakse omandi\u00f5igust vaid tuleviku rikkusele, mitte kohe saadavale rahale. \u00dchtlasi on veel vara \u00f6elda, kui suur on see v\u00f5rreldes v\u00e4\u00e4rtusega, mida avalikkus vastu loovutab. Siia on hea lisada, et b\u00f6rsile esitatud aruandes hinnatakse, kuidas: &#8220;meie \u00e4ri kogu potentsiaalne turg on 30 triljonit dollarit&#8221;. See \u00fcletab n\u00e4iteks USA SKT-d. Riskikapitali ettev\u00f5te Andreessen Horowitz lisas, et: &#8220;Meie potentsiaalne koguturg on sisuliselt k\u00f5igi inimeste palgad&#8221;.<\/p>\n<p>M\u00f5ni majandusteadlane v\u00f5iks vastata, kas on hea omada aktsiaid, kui kellelgi pole raha, milles aktsiav\u00e4\u00e4rtust kajastatakse. Majanduses on palk mehhanismiks, millega jagatakse inimestele \u00f5igusi toodetud h\u00fcvedele. Kui palgast kaob inimt\u00f6\u00f6 osa, t\u00f5statub k\u00fcsimus, kellele ja mille eest seda jagatakse.<\/p>\n<p>Anthropicu avaldusest vaid p\u00e4ev hiljem lubas Elon Musk, et soovitab SpaceX-i aktsiad &#8220;anda otse avalikkusele&#8221;. Seej\u00e4rel tegi ta kohe otsuse: &#8220;Just seda ma kavatsen teha&#8221; ning lubas, et annab j\u00e4rgmisel aastal igale Ameerika lapsele \u00fche oma SpaceX-i aktsia. V\u00f5ib-olla isegi &#8220;esimese paljudest&#8221;, j\u00e4i \u00f5hku t\u00e4iendav vihje. Arvestades, et USA-s on umbes 72\u201373 miljonit alla 18-aastast last, oleks tema panuse suurusj\u00e4rk umbes 10\u201311 miljardit dollarit. Lapse kohta teeb see \u00fche aktsia hinnaks ligikaudu 146 dollarit. V\u00f5rdlemisi madal hind vaba kodaniku h\u00e4\u00e4le eest.<\/p>\n<p>OpenAI-l on juba aastaid mittetulundus\u00fching OpenAI Foundation, mille v\u00e4\u00e4rtuseks hinnatakse 100\u2013130 miljardit dollarit. Sellegi mahtu lubatakse kasvatada, kui saavutatakse firma hindamise erinevad verstapostid. Kaalumisel on olnud ka idee annetada viis protsenti omakapitalist riiklikku varahaldusfondi, mille tootlus jagataks seej\u00e4rel kodanikele. Kevadine poliitikadokument pakub tehisintellekti loodud majanduskasvu jagamiseks v\u00e4lja teisigi lahendusi, n\u00e4iteks robotimaksu ja neljap\u00e4evase t\u00f6\u00f6n\u00e4dala toetamise.<\/p>\n<p>Amazon lubas p\u00e4rast kohalike vastuseisu uutele andmekeskustele eraldada viie aasta jooksul \u00fcle miljardi dollari kogukonna toetusteks. Nende seas tasuta k\u00f5rgkooli, ametikoolitust, kodude ja koolide energiat\u00f5hususe suurendamist jmt. Kogukondi toetavaid v\u00f5i maksumaksjaid vee ja elektri hinnat\u00f5usu eest kaitsvaid lubadusi on andnud ka Microsoft ja teised uut taristut rajavad ettev\u00f5tted.<\/p>\n<p>USA mitmed suurte andmekeskuste arendajad lubavad isegi 10 000 dollarit sularahas iga majapidamise kohta, kui nende detailplaneeringud heaks kiidetakse. M\u00f5nes kohas on raha vastu v\u00f5etud, ent pakkumisest on ka keeldutud.<\/p>\n<p>Paistab, et raha ja lubaduste karusell alles kogub hoogu. Jagatakse tuleviku rikkusi, mida pole veel olemas. Kes lubab miljardeid heategevuseks, m\u00f5ni aktsiaid lastele, v\u00f5i jagatakse t\u00e4nast raha neile, kelle naabrus muudetakse t\u00f6\u00f6stusrajooniks. K\u00f5ik lubadused v\u00f5ivad osutuda v\u00e4\u00e4rtuslikuks. Kuigi, kes teab? K\u00fcsime tehisintellekti k\u00e4est!<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2<a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA kodanike pahameelega kimpus olevad suured tehnoloogiaettev\u00f5tted lubavad \u00fcksteise v\u00f5idu miljardite dollariteni ulatuvaid toetusi, mis s\u00f5ltuvad otseselt ettev\u00f5tete&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":302216,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[1981,7582,26,27,37,33,35,846,34,36,31,32,21,28,29,2357,19,2358,25,28922,109318,23,24,22,20,30],"class_list":["post-302215","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-amazon","tag-anthropic","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elon-musk","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-microsoft","tag-news","tag-openai","tag-populaarseimad-lood","tag-spacex","tag-ti-arendajad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117477680573722402","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/302215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=302215"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/302215\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/302216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=302215"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=302215"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=302215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}