Teisip\u00e4eval \u00fcllatas<\/a> tehnoloogiamaailma Nvidia teade oma miljardi dollari suurusest osalusest Nokias. Uudis kergitas Soome ettev\u00f5tte aktsiahinna \u00fche p\u00e4evaga jahmatavad 26 protsenti. See \u00e4rgitab k\u00fcsima, mis on kunagisest mobiilsidehiiglasest alles j\u00e4\u00e4nud firmas sellist, mida teised pole osanud m\u00e4rgata. Esmapilgul ei paista see sugugi loomuliku paarina.<\/p>\nKeegi ei kahtle Nvidia rikkuses ega nutikuses. Kunagi arvutim\u00e4nguhuviliste v\u00e4\u00e4rtusahelas graafikakaarte valmistama asunud ettev\u00f5te on praeguseks maailma juhtiv tehisintellekti korraldavate protsessorite valmistaja. Nvidia aktsia maksis kolm aastat tagasi 12 dollarit. Praegu k\u00fcsitakse sama v\u00e4\u00e4rtpaberi eest 193 dollarit. Juba m\u00f5nda aega maailma v\u00e4\u00e4rtuslikuma b\u00f6rsifirma v\u00e4\u00e4rtus on 4,8 triljon dollarit.<\/p>\n
Nokia v\u00e4\u00e4rtus ei ulatu isegi \u00fche protsendini Nvidia omast, \u00fcletades veidi 35 miljardit dollarit. Sedagi alles teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal saabunud uudise j\u00e4rel, kuna hommikul oli see umbes veerandi v\u00f5rra v\u00e4iksem. Tegemist ei ole rikka ettev\u00f5tte veidrusega osta direktori kabineti seinale m\u00e4lestusi vanast kuulsusest. Vahest julgeks sellise ideega m\u00e4ngida, kui Nvidia kuuluks eestlastele, kes siis ostavad nostalgiast kantuna kunagise imetlusobjekti.<\/p>\n
Tegelikult on Nokia t\u00e4nap\u00e4eval tubli. Varasema sidemaailma vee peale j\u00e4\u00e4va, k\u00f5igile n\u00e4htavate telefonide valmistamise asemel tegutseb firma n\u00e4htamatuks j\u00e4\u00e4va sidetaristu arendajana.<\/p>\n
Kuigi Nokia valmistab ka uue p\u00f5lvkonna nutitelefone, pole selles sektoris neid eriti n\u00e4ha, v\u00e4ljaarvatud ehk Soome tuttavatel. Nokia kurioosseks konkurentsieeliseks on omaaegsete kuulsate telefonimudelite nostalgiameeleolu rahuldavad retromudelid. Vana v\u00e4limuse varjus on siiski uue p\u00f5lvkonna tehnoloogia ja teenused. Seda ei saa pidada siiski Nvidia huviallikaks.<\/p>\n
Huvi tabamiseks peab maailma vaatama nii k\u00f5rgelt, et hakkavad v\u00e4lja joonduma geopoliitilised j\u00f5ujooned. Nvidia ja Nokia on strateegiline liit 6G-mobiilsidetehnoloogia arendamiseks. Nokia kohandab sidev\u00f5rkude tarkvara Nvidia v\u00f5imsate kiipide loodud TI-lahenduste teenindamiseks, sest TI peab levima. \u00dchtlasi saab Nokia juurdep\u00e4\u00e4su tehisintellektil p\u00f5hinevale v\u00f5rguinnovatsiooni potentsiaalile. Sisuliselt \u00fchendab Nvidia j\u00f5ud telekommunikatsiooniveteraniga, et t\u00e4ita v\u00f5rke TI-ga.<\/p>\n
Tasapisi hakkab koitma, et telekommunikatsioonitaristu ettev\u00f5tted ei ole enam pelgalt sidev\u00f5rguehitajad. Neist on vormunud geopoliitiline aktiva k\u00f5rgete panustega m\u00e4ngus. Algamas on kontroll andmevoo \u00fcle ja see v\u00f5ib varjutada rohkem n\u00e4htavat kiibis\u00f5da. L\u00e4hima n\u00e4itena sobib l\u00f5pptarbimiseks t\u00f6\u00f6deldud teabe vahendaja Tiktoki \u00fcmber toimuv poliitiline m\u00e4ng. Sidev\u00f5rkudes liiguvad toorandmed, mis on videos\u00f5numitest suurema v\u00e4\u00e4rtusega, kuna v\u00f5imaldavad anal\u00fc\u00fcsida ja kontrollida maailmas toimuvat.<\/p>\n
Sides\u00fcsteemide riistvara geopoliitilist suppi keedeti aastaid vaiksel tulel, kuni Huawei meteoriitse t\u00f5usuni, misj\u00e4rel kanti see musta nimekirja. Hiina tehnoloogiahiiglane kontrollib koos kaasmaalase ZTE-ga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset osa \u00fclemaailmsest raadiosidev\u00f5rgu turust. Regiooniti on Hiina ettev\u00f5tete m\u00f5ju erinev, aga nende k\u00e4es on domineeriv osa kolmes viiest suuremast globaalsest piirkonnast.<\/p>\n
Poliitilise ja majandusliku huvi kombinatsioonina pakub Huawei v\u00e4ga hea hinnaga tipptasemel tehnoloogiat. Odavale kiusatusele on raske vastu seista. Sellele osutavad pikad vaidlused, enne kui USA, viidates riiklikele julgeolekuriskidele, kehtestas Hiina tootjatele sanktsioonid. Ka teised l\u00e4\u00e4ne demokraatiad, sealhulgas Euroopas, on Huawei toodetud tehnika kasutust kriitilises sidetaristus keelanud v\u00f5i piiranud.<\/p>\n
Sanktsioonid p\u00f5hjustasid arenevas valdkonnas vaakumi. Vajaliku tehnoloogia tarnijate nimekiri on l\u00fchike. Hiinlaste k\u00f5rval on nendeks Rootsi Ericsson, L\u00f5una-Korea Samsung ja Soome Nokia. Vaatamata Soomes asuvale peakorterile vastab Nokia nende seas k\u00f5ige rohkem “Made in USA” kuvandile. Nokia omab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset tegevust USA-s ja on \u00fchtlasi ka v\u00e4rske Nato liige. Mist\u00f5ttu arvataksegi, et USA valitsus v\u00f5is m\u00f5jutada Nvidiat tegutsema.<\/p>\n
Nokia lugu on meile hingel\u00e4hedane. Firma kurikuulus kukkumine mobiiltelefonide taevast, kuni see m\u00fc\u00fcdi 2013. aastal Microsoftile, et siis telefonina h\u00e4\u00e4buda. Ettev\u00f5te koondas \u00fcle 18 000 t\u00f6\u00f6taja ja sellega v\u00f5inuks \u00fche loo l\u00f5ppenuks kuulutada.<\/p>\n
Andkem aga v\u00f5imalus rahvuslikule m\u00fc\u00fcdile, soomlaste kitsikuses toimetuleku algoritmile nimega “sisu”. Tuhandete hea haridusega t\u00f6\u00f6tajate koondamised v\u00f5inuks Nokia arenduskeskkonna, Oulu piirkonna laastada, kuid “sisu” \u00e4ratas pingutama. S\u00fcndisid uued idufirmad, \u00fclikoolid kohandasid \u00f5ppekavu ja Nokia keskendus sidetaristu arendamisele.<\/p>\n
L\u00f5puks t\u00f5usis ettev\u00f5te valdkondliku tehnoloogia tippu ja on n\u00fc\u00fcd uuesti suures m\u00e4ngus. Teeb k\u00fcll kadedaks, aga samas on ka hea meel.<\/p>\n
Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nvidia 860 miljoni dollari suurune investeering Nokiasse s\u00fcmboliseerib uut strateegilist liitu 6G-mobiilsidetehnoloogia arendamiseks. Otsus ilmestab, kuidas telekommunikatsioonitaristu ettev\u00f5tted…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":30223,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[7768,131,130,37,33,35,34,36,15981,15979,829,15980],"class_list":{"0":"post-30222","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-6g","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-mobiilsidetehnoloogia","17":"tag-nokia","18":"tag-nvidia","19":"tag-sidevorgud"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115457423257232510","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30222","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30222"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30222\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/30223"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30222"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30222"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30222"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}