{"id":302625,"date":"2026-10-22T00:29:33","date_gmt":"2026-10-22T00:29:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/302625\/"},"modified":"2026-10-22T00:29:33","modified_gmt":"2026-10-22T00:29:33","slug":"jarmo-liiver-rail-balticu-ajakava-pikendamine-on-pohjendatud-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/302625\/","title":{"rendered":"Jarmo Liiver: Rail Balticu ajakava pikendamine on p\u00f5hjendatud | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Balti riikide peaministrite kokkulepe kavandada Rail Balticu p\u00f5hitrassi kasutuselev\u00f5tt senise 2030. aasta sihi asemel Euroopa Liidu j\u00e4rgmisse, 2028.\u20132034. aasta eelarveperioodi sai esmareaktsioonina palju kriitikat. Ometi ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata majanduslikust reaalsusest: riigi rahaline seis on pingeline, L\u00e4ti ehitusgraafik on maha j\u00e4\u00e4nud ning liiga kiire ehitustempo v\u00f5ib Eesti siseturul s\u00fcvendada t\u00f6\u00f6j\u00f5u-, materjali- ja masinapuudust.<\/p>\n<p>Pikem ajakava leevendab seda survet, sest t\u00f6\u00f6d jaotuvad pikema aja peale. Lisaks j\u00e4\u00e4b aega lahendusi optimeerida ja keskkonnas\u00f5bralikumaks muuta, kuid ainult siis, kui j\u00e4rgmiste etappide maht ja ajastus on aegsalt teada.<\/p>\n<p>Ebaselgus maksab rohkem kui ootamine<\/p>\n<p>Kogu muudatuse suurim risk peitub ebaselguses. Kui t\u00f6\u00f6de j\u00e4rjekord ja maht j\u00e4\u00e4vad lahtiseks, kaotab riik v\u00f5imaluse kasutada raha ja materjale t\u00f5husalt. Ettev\u00f5tted on Rail Balticu jaoks kasvatanud meeskondi, \u00f5petanud inimesi v\u00e4lja ning planeerinud tehnikat ja tarneid aastaid. Kui t\u00f6\u00f6voog katkeb, hajub see v\u00f5imekus kiiresti ning selle taastamine n\u00f5uab aastaid ja raha.<\/p>\n<p>Raudtee konkureerib raha, inimeste ja tehnika p\u00e4rast \u00fclej\u00e4\u00e4nud taristuga. Seet\u00f5ttu ei piisa \u00fche suurprojekti ajakavast: riigil on vaja terviklikku plaani, mis seob Rail Balticu, maanteede ehituse ja olemasoleva taristu korrashoiu. Plaan peab n\u00e4itama, millal ja milliseid suuri objekte riik ehitab, et v\u00e4ikese riigi piiratud ressurss jaotuks projektide vahel \u00fchtlaselt.<\/p>\n<p>Riik peab leidma raha nii Rail Balticu kui ka neljarajaliste maanteede ehitamiseks, kuid \u00fcksikud rahastusotsused ei anna ettev\u00f5tetele investeerimiskindlust. Selleks on vaja usutavat viie kuni k\u00fcmne aasta vaadet projektide j\u00e4rjekorrale ja mahule. Selline plaan toob esile otsustuskohad, et muudatuste m\u00f5ju saaks hinnata enne, kui need katkestavad t\u00f6\u00f6voo.<\/p>\n<p>Rail Balticu ehitamisse on kaasatud vedajad, materjalitootjad ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjad, sealhulgas \u00fche masinaga v\u00e4ikeettev\u00f5tted. Peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja ei ehita suurprojekti ainult oma inimeste ja masinatega ja ehitaja vajab riigilt infot, mille p\u00f5hjal otsustada, kas palgata inimene v\u00f5i osta uus masin.<\/p>\n<p>P\u00e4devust ei saa pausile panna<\/p>\n<p>Rail Baltic ja Via Baltica loovad koos alternatiivsed \u00fchendused inimeste, kaupade ja vajaduse korral ka kriitiliste vedude liikumiseks. \u00dchenduse v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub kogu koridorist, Eesti l\u00f5ik peab toimima koos L\u00e4ti, Leedu ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopa v\u00f5rguga. Sama oluline on kohapealne v\u00f5imekus taristut ehitada, hooldada ja vajaduse korral kiiresti taastada. Selle v\u00f5imekuse annavad oskustega inimesed ja toimivad ettev\u00f5tted.<\/p>\n<p>Taristuprojekti kvaliteet s\u00f5ltub inimestest, kes oskavad hinnata pinnast, koormusi ja ehituslahendusi ning vastutavad aastak\u00fcmneid m\u00f5juvate otsuste eest.<\/p>\n<p>Suure projekti juhtimiseks vajalik kogemus kujuneb aastatega. Kui t\u00f6\u00f6mahus tekib pikem paus, v\u00f5ib spetsialist leida t\u00f6\u00f6 mujal ega pruugi enam tagasi tulla. Siis algab uue spetsialisti arendamine otsast peale. J\u00e4relkasv eeldab ka koolide, riigi ja t\u00f6\u00f6andjate koost\u00f6\u00f6d ehk sisulist praktikat, kogenud juhendajaid ning t\u00f6\u00f6korraldust, mis v\u00f5imaldab \u00f5pingud l\u00f5petada.<\/p>\n<p>N\u00e4eme, et Verstonis j\u00f5uavad paljud kogenud masinajuhid pensioniikka, kuid nende asendajaid ei leia \u00fcksiku v\u00e4rbamiskampaaniaga. Head t\u00f6\u00f6tingimused ja t\u00e4nap\u00e4evane tehnika aitavad, kuid otsustav on kindlus, et v\u00e4lja\u00f5ppe j\u00e4rel j\u00e4tkub t\u00f6\u00f6d aastateks.<\/p>\n<p>Tark kokkuhoid algab lahendusest<\/p>\n<p>&#8220;Ehitajal peab olema v\u00f5imalus pakkuda alternatiivset lahendust ja kohustus selle tulemuslikkust t\u00f5endada.&#8221;<\/p>\n<p>Ressursit\u00f5husus algab tehnika kasutusgraafikust, n\u00e4iteks kasutame talviseks teehoolduseks vajalikku tehnikat suvel materjaliveol, et v\u00e4hendada masinate seismist ja tasakaalustada t\u00f6\u00f6mahtu aasta jooksul. Samuti kasutame v\u00f5imaluse korral objektil tekkivat materjali kohapeal. Rail Balticu ehitusel Soodevahe ja Kangru vahel on kaevet\u00f6id kokku 2,5 miljonit kuupmeetrit. Projekti j\u00e4rgi oleks t\u00e4itematerjal ja killustik tulnud osta karj\u00e4\u00e4ridest ja vedada veokitega umbes 30 kilomeetri kauguselt, kokku ligi 950 000 tonni.<\/p>\n<p>Me tegime teisiti, l\u00f5hkasime ja purustasime trassilt v\u00e4lja tuleva paekivi kohapeal, segasime moreeni liivaga ning s\u00f5elusime ja pesime materjali objektil n\u00f5uetele vastavaks. Nii ehitasime 26 protsenti muldkehast materjalist, mis t\u00f6\u00f6maalt kunagi ei lahkunud, ja need 950 000 tonni j\u00e4id maanteedel vedamata. See hoidis \u00e4ra umbes 1760 tonni transpordist tulenevat s\u00fcsinikdioksiidi heidet.<\/p>\n<p>Teine n\u00e4ide on n\u00f5rga pinnase tugevdamine samal objektil. Projekt n\u00e4gi ette 8537 betoonvaia ja 8851 kuupmeetrit betooni. Ehitasime selle asemel 298 killustikvaia, milleks kulus 1325 kuupmeetrit objekti enda paekivist purustatud killustikku. N\u00f5uded ja kandev\u00f5ime j\u00e4id samaks.<\/p>\n<p>Selliseid lahendusi soodustavad hanked, kus madalaima ehitushinna k\u00f5rval hinnatakse rajatise vastupidavust, hooldusvajadust, ressursikasutust ja keskkonnam\u00f5ju. Ehitajal peab olema v\u00f5imalus pakkuda alternatiivset lahendust ja kohustus selle tulemuslikkust t\u00f5endada. Tellija peab v\u00f5rdlema lahenduste kogukulu kogu kasutusaja jooksul.<\/p>\n<p>Need lahendused said v\u00f5imalikuks, sest tellija Rail Baltic Estonia O\u00dc seadis n\u00f5ude, mitte lahenduse, oluline oli muldkeha lubatud vajum, mitte betoonvaiade arv. \u00dckski regulatsioon ei kohustanud meid materjali kohapeal kasutama. Otsuse tegi majanduslik arvutus ja v\u00f5itjaks j\u00e4i ka keskkond. Kui suured taristuhanked j\u00e4taksid ehitajale sama palju ruumi, v\u00f5iksid sellised v\u00f5idud korduda paljudel objektidel.<\/p>\n<p>Rail Balticu pikenenud ajakava saab olla eelis, kui riik annab turule varakult selge t\u00f6\u00f6de j\u00e4rjekorra ja hanked j\u00e4tavad ruumi paremale lahendusele. Lisaaeg lubab teha ka geoloogilised uuringud ja kaardistada kohalikud materjalid enne, kui esimene koorem karj\u00e4\u00e4rist sisse ostetakse. Siis on aeglasem tempo riigi teadlik valik, mitte paus, mille j\u00e4rel tuleb ehitusv\u00f5imekus uuesti \u00fcles ehitada.<\/p>\n<p>Jarmo Liiver on Verston Eesti tegevjuht, Verston ehitab Rail Balticut mitmel l\u00f5igul.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Balti riikide peaministrite kokkulepe kavandada Rail Balticu p\u00f5hitrassi kasutuselev\u00f5tt senise 2030. aasta sihi asemel Euroopa Liidu j\u00e4rgmisse, 2028.\u20132034.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":302626,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,1644,34,36,31,32,21,113070,28,29,114,115,3157,19,25,2268,1313,19794,23,24,22,20,50691,28794,30],"class_list":["post-302625","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ehitus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jarmo-liiver","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-maanteed","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rail-baltic","tag-raudtee","tag-taristu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-verston-eesti","tag-via-baltica","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117481738504682924","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/302625","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=302625"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/302625\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/302626"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=302625"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=302625"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=302625"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}