{"id":30315,"date":"2025-10-29T14:09:15","date_gmt":"2025-10-29T14:09:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/30315\/"},"modified":"2025-10-29T14:09:15","modified_gmt":"2025-10-29T14:09:15","slug":"teleri-lisapikslite-eest-maksmine-on-kodustes-tingimustes-sageli-asjatu-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/30315\/","title":{"rendered":"Teleri lisapikslite eest maksmine on kodustes tingimustes sageli asjatu | Tehnika"},"content":{"rendered":"

Enamasti eeldavad inimesed, et suurem ekraan t\u00e4hendab automaatselt ka paremat pildikvaliteeti. \u00dchendkuningriigi ja USA teadlaste uus uuring<\/a> aga osutab, et kodustes oludes see maksiim alati ei kehti. Ilmneb, et sama suuruse juures ei ole 4K v\u00f5i 8K teleekraanid poole v\u00e4iksema pikslite arvuga ekraanidest oluliselt paremad.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval ehib nii m\u00f5neski kodus elutoa seina hiiglaslik teleriekraan. Seejuures pole aga lisapikslite eest v\u00e4lja k\u00e4idud raha alati tingimata kulutust v\u00e4\u00e4rt, osutavad Cambridge’i \u00dclikooli ja ettev\u00f5tte Meta teadlased. Nende v\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et sama suuruse juures on 2K-, 4K- ja 8K-telerite pildid inimsilmale enam-v\u00e4hem sama teravad, vahendab The Guardian<\/a>.<\/p>\n

Praegune s\u00fcsteem alahindab inimesi<\/p>\n

Cambridge’i \u00dclikooli teadur Maliha Ashraf ja kolleegid soovisid v\u00e4lja selgitada, kust jookseb inimsilma teravuse piir. Praegu loetakse inimese normaalseks n\u00e4gemisteravuseks sajaprotsendilist ehk 20\/20 n\u00e4gemist. See t\u00e4hendab, et inimene n\u00e4eb 20 jala (u kuue meetri) kaugusel selgelt optot\u00fc\u00fcpe, mida n-\u00f6 normaalse n\u00e4gemisega inimene peakski n\u00e4gema 20 jala kauguselt.\u00a0<\/p>\n

Selle m\u00f5\u00f5dupuu j\u00e4rgi peaks inimsilm suutma eristada 60 pikslit kraadi kohta. V\u00f5rdlusmomendi loomiseks katab k\u00e4e otse enda ette sirutades inimese p\u00f6ial tema vaatev\u00e4ljas umbes \u00fcks kuni kaks kraadi. Tipptasemel telerite, nagu Apple’i Ultra Retina XDR ekraanide puhul mahub samuti \u00fchte n-\u00f6 p\u00f6idlalaiusesse l\u00f5iku vaid 65 pikslit.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma katsetest selgus, et enamik normaalse n\u00e4gemisega inimesi n\u00e4eb aga tegelikult sellest teravamalt. Teisis\u00f5nu alahindavad 20\/20 n\u00e4gemisest l\u00e4htuva lahutusv\u00f5imega ekraani loojad Ashrafi s\u00f5nul inimeste tegelikku n\u00e4gemisv\u00f5imet. Sestap huvitaski tema t\u00f6\u00f6r\u00fchma, kui paljusid piksleid inimene p\u00e4riselt eristada suudab.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas uuringus 27-tollist 4K monitori. See oli asetatud liikuvale alusele, et oleks v\u00f5imalik muuta ekraani kaugust vaatajast. Uuringus osales 18 normaalse v\u00f5i normaalseks korrigeeritud n\u00e4gemisega inimest. Neile n\u00e4idati juhuslikus j\u00e4rjekorras kahte t\u00fc\u00fcpi pilte.\u00a0<\/p>\n

\u00dchel pildil olid \u00fche piksli laiused mustvalged, rohekaspunased v\u00f5i kollakaslillad vertikaalsed jooned. Teine pilt oli lihtsalt \u00fchtlaselt hall kast. Katseisikutel paluti \u00f6elda, kummal kahest pildist olid kujutatud jooned ja kummal mitte.<\/p>\n

Ashrafi s\u00f5nul ilmnes, et kui jooned on liiga peenikesed v\u00f5i ekraani lahutusv\u00f5ime liiga k\u00f5rge, ei suutnud inimsilm joonelist mustrit \u00fchtlaselt hallist pinnast eristada. T\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus \u00e4ra m\u00f5\u00f5ta, millisest lahutusv\u00f5imest alates see murdepunkt ehk resolutsiooni piirm\u00e4\u00e4r saabub.<\/p>\n

T\u00e4psemalt selgus, et inimsilm suudab eristada peeneid \u00fcksikasju senisest paremini. Keskmiselt eristasid inimesed mustvalgeid jooni vaadates 94 pikslit kraadi kohta (PPD). Rohekaspunase mustri korral jooksis see piir 89 piksli juurest kraadi kohta. Kollakaslillasid mustreid vaadates n\u00e4gid inimesed aga keskmiselt 53 pikslit kraadi kohta.<\/p>\n

Samas on inimestel sageli kodus toa kohta liiga suur teler v\u00f5i nad istuvad sellele liiga l\u00e4hedal. N\u00e4iteks inimesel, kellel on 44-tolline 4K-teler ja kes vaatab seda 2,5 meetri kauguselt, j\u00f5uab silma juba praegu rohkem detaile, kui ta tegelikult n\u00e4ha suudab. See t\u00e4hendab, et sellest konkreetsest kaugusest vaadates \u00fcletab 4K pilt juba praegu isegi uuringus m\u00f5\u00f5detud uut ja k\u00f5rgemat 94 PPD piiri. 8K-teler, kus piksleid leidub pinna\u00fchiku kohta veel neli korda rohkem, ei anna seega pildi teravuse m\u00f5ttes midagi juurde.<\/p>\n

Leid seab kahtluse alla ka levinud tava kasutada v\u00e4rvide tihendamist. Seda tehnoloogiat kasutatakse peaaegu igas levinud pildi- ja videovormingus, alates JPEG-failidest kuni H.265 ja AV1 videokoodekiteni. V\u00e4rvide tihendamine s\u00e4ilitab heledusinfo t\u00e4ieliku kvaliteediga, aga salvestab v\u00e4rviinfo palju madalama eraldusv\u00f5imega. N\u00e4iteks selle asemel, et salvestada unikaalne v\u00e4rviinfo iga piksli kohta, salvestatakse see ainult iga teise v\u00f5i neljanda piksli kohta. See v\u00e4hendab faili mahtu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n

Aga teie kodune teler?<\/p>\n

Teises katses n\u00e4idati 12 uuritavale taaskord erinevatelt kaugustelt valget teksti mustal taustal ja vastupidi. N\u00fc\u00fcd pidid katseisikud m\u00e4rku andma, mis kaugusest alates tundus tekst sama terav kui neile n\u00e4idatud terav v\u00f5rdluspilt. Ashrafi s\u00f5nul ei m\u00e4rganud inimesed teatud lahutusv\u00f5imest alates enam teravuses erinevusi ja see tulemus \u00fchtis esimeses katses leitud piirm\u00e4\u00e4radega.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6s uuriti p\u00f5hjalikult ka seda, kui drastiliselt langeb n\u00e4gemisteravus perifeerses n\u00e4gemises. N\u00e4iteks 10-kraadise nurga all fookuspunktist eemal langes punakasroheliste mustrite eristamine 4,9 korda ja kollakasiniste oma 4,8 korda.<\/p>\n

Teadmisest on kasu just VR\/AR-seadmete jaoks, mis kasutavad nn foveeritud renderdamist, mis kuvab \u00fcliteravat pilti ainult sinna, kuhu silm otse vaatab, ja s\u00e4\u00e4stab arvutusv\u00f5imsust mujal. Uuringu tulemused annavad t\u00e4psed m\u00f5\u00f5dikud, kui palju saab eraldusv\u00f5imet perifeerias v\u00e4hendada<\/p>\n

Tulemuste p\u00f5hjal avaldas t\u00f6\u00f6r\u00fchm tasuta veebirakenduse<\/a>. Iga huviline v\u00f5ib sinna sisestada oma teleriekraani suuruse ja lahutusv\u00f5ime ning vaatamiskauguse. Rakendus arvutab nende p\u00f5hjal v\u00e4lja, kas saavutatav pildikvaliteet on inimsilma lahutusv\u00f5ime piirm\u00e4\u00e4rast suurem v\u00f5i v\u00e4iksem. Selle p\u00f5hjal saab iga inimene ise otsustada, kas suurema lahutusv\u00f5imega ekraani hanikimine parandaks tema vaatamiskogemust v\u00f5i mitte<\/p>\n

Uuring avaldati ajakirjas Nature Communications<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Enamasti eeldavad inimesed, et suurem ekraan t\u00e4hendab automaatselt ka paremat pildikvaliteeti. \u00dchendkuningriigi ja USA teadlaste uus uuring aga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":30316,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,11203,34,36,16036,16041,13298,16038,16040,16039,13297,16037,12571],"class_list":{"0":"post-30315","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-ekraan","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-inimsilm","17":"tag-lahutusvoime","18":"tag-nagemine","19":"tag-nagemismeel","20":"tag-pikslid","21":"tag-resolutsioon","22":"tag-silmad","23":"tag-telekas-televiisor","24":"tag-teler"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115457855651503906","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30315","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30315"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30315\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/30316"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30315"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30315"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30315"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}