Putin ilmselt raketiga Br\u00fcsselit r\u00fcnnata ei julge, pigem kasutab rohelisi mehikesi Eestis, \u00fctles Belgia kaitseminister Theo Francken.<\/p>\n
Pinged on Euroopa ja Venemaa vahel kruvitud haripunkti ja seet\u00f5ttu intervjueeris Belgia v\u00e4ljaanne DeMorgen<\/a> kaitseministrit.<\/p>\n Rahvusvahelise poliitika professor Hendrik Vos kirjutas ajakirjas De Standard: \u201eIsegi ilma Ameerikata on Euroopa NATO riikidel palju rohkem varustust kui Moskval. Millal meil seda k\u00fcllalt on? Kui me k\u00f5ik uuesti kahekordistame? V\u00f5ib-olla k\u00fcmme korda?\u201d<\/p>\n Francken: \u201eSee pole t\u00f5si. Venelased on oma v\u00f5imekust suurendanud. Nende s\u00f5jamajandus toodab neli korda rohkem laskemoona kui kogu NATO kokku. Eelarveid ei saa ka v\u00f5rrelda, sest venelased saavad sama raha eest osta palju rohkem kui meie.\u201d<\/p>\n Inimesed, kes v\u00e4idavad, et me ei peaks venelasi kartma, eksivad r\u00e4ngalt. Nad on geopoliitiline suurv\u00f5im, kellel on tugev armee ja tohutu v\u00f5itlusvaim. Nad v\u00f5itsid T\u0161et\u0161eenias, nad domineerisid S\u00fc\u00fcria s\u00f5da k\u00fcmme aastat ja nad on aktiivsed paljudel Aafrika rinnetel. Euroopal pole isegi keskset v\u00e4ejuhatust. Peale m\u00f5ne Eurokorpuse s\u00f5duri Strasbourgis pole meil midagi, mida saaks kohe lahingusse paisata.\u201d<\/p>\n Aga Ukrainas ei saa venelased hakkama.<\/p>\n Francken: \u201eSest nad v\u00f5itlevad kogu L\u00e4\u00e4ne vastu! Ukrainlased v\u00f5itlevad meie relvade, laskemoona ja rahaga. Muidu oleksid nad ammu alistatud.\u201d<\/p>\n President Zelenski s\u00f5nul on see ajaloo k\u00f5ige h\u00e4vitavam v\u00f5idurelvastumine. Kas see ei vii automaatselt uute s\u00f5dadeni?<\/p>\n Francken: (sarkastiliselt) \u201eNagu k\u00fclma s\u00f5ja ajal? See ei viinud ka siis otsese s\u00f5jani USA ja N\u00f5ukogude Liidu vahel, heidutus tegi oma t\u00f6\u00f6. See on ka NATO strateegia praegu: peace through strength (rahu l\u00e4bi j\u00f5u).\u201d<\/p>\n Kuidas Ukraina s\u00f5da areneb?<\/p>\n Francken: \u201eMa ei n\u00e4e veel realistlikku teed rahule. Putin ei taha tegelikult l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida; ta tahab Euroopa n\u00f5rkust t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral \u00e4ra kasutada. Mida kiiremini me relvastume, seda v\u00e4iksemaks muutuvad tema v\u00f5imalused Ukrainat vallutada. Kuid me ei suuda venelasi s\u00f5jaliselt p\u00f5lvili suruda, kui me ei saada sadu tuhandeid Euroopa s\u00f5dureid. (Peenelt) Ma v\u00f5iksin seda alati parlamendis v\u00e4lja pakkuda, aga selleks ei ole erilist entusiasmi.<\/p>\n Me peame p\u00fc\u00fcdma Venemaad majanduslikult murda. Oleme viimase saja aasta jooksul juba kolm korda edu saavutanud. See t\u00e4hendab: majandussanktsioonide edasist laiendamist ja nende nafta- ja gaasitulude k\u00e4rpimist, sest see on nende s\u00f5jamajanduse mootor. Viimastel kuudel on Ukraina andnud s\u00fcgavaid l\u00f6\u00f6ke veerandile Venemaa naftat\u00f6\u00f6tlemistehastest.\u201d<\/p>\n M\u00f5nes linnas on juba teatatud k\u00fctusepuudusest.<\/p>\n Francken: \u201eMoskvast saadud teadete kohaselt on hind tanklas t\u00f5usnud 10 protsenti, aga muidu on k\u00f5ik tavap\u00e4raselt. Pensione makstakse endiselt, kohvikud ja poed on avatud ning iga p\u00e4ev ilmuvad s\u00f5durite emad riigikanalitesse, et r\u00e4\u00e4kida, kui uhked nad on, et nende pojad surid oma riigi eest. \u00c4rge alahinnake seda ajupesu. Ma ei usu, et Venemaa majandus j\u00e4rgmisel aastal kokku kukub, aga me peame neile survet avaldama.\u201d<\/p>\n Trump kaalub ka Ameerika Tomahawki rakettide tarnimist Euroopa arvelt. Need v\u00f5imaldaksid Ukrainal r\u00fcnnata Venemaal kuni 2000 kilomeetri s\u00fcgavusel asuvaid sihtm\u00e4rke. Kreml hoiatab \u201edramaatilise p\u00f6\u00f6rdepunkti\u201d eest.<\/p>\n Francken: \u201ePutin \u00fctles seda ka, kui Soome ja Rootsi liitusid NATO-ga, kui me tarnisime tanke, rakette, F-16 h\u00e4vitajaid\u2026 \u00d5ppetund on see, et me ei tohi lasta end hirmutada. Algselt julgesime Ukrainas vastu v\u00f5idelda ainult Putini reaktsiooni kartuses. See ainult pikendas s\u00f5da, sest k\u00f5ik varustusliinid l\u00e4bivad Venemaad. Neid tuleb r\u00fcnnata, nagu me n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks teeme. See oli Putini jaoks punane joon, aga mida ta tegi? Mitte midagi. Ta teab: kui ma kasutan tuumarelvi, p\u00fchitakse Moskva kaardilt. Siis on maailmal\u00f5pp l\u00e4hedal.\u201d<\/p>\n Kas te ei karda, et Putin laseb \u00fchel p\u00e4eval Br\u00fcsseli pihta tuumavaba raketi? <\/p>\n Francken: \u201eEi, sest siis tabab ta NATO s\u00fcdant ja siis me teeme Moskva maatasa.\u201d<\/p>\n Kas olete kindel, et Trump austab NATO artiklit 5?<\/p>\n Francken: \u201eMuidugi. (Pahaselt) Eelarvamus Ameerika valitsuse vastu on Euroopas nii suur. Uskumatu. Miks ta ei peaks?\u201d<\/p>\n Sest ta ise seadis selle NATO tippkohtumisel kahtluse alla: \u201eSee s\u00f5ltub teie definitsioonist, artiklil 5 on palju definitsioone.\u201d<\/p>\n Francken: \u201eOh, president Trump kasutab sageli neid kummalisi k\u00f5rvallauseid. Te peate neist m\u00f6\u00f6da vaatama. Ta \u00fctles s\u00f5na-s\u00f5nalt, et Ameerika j\u00e4tkab oma NATO liitlaste toetamist sajaprotsendiliselt. Tiibrakett Br\u00fcsselile? See on iseenesestm\u00f5istetav, olenemata definitsioonist. Putin seda ka ei tee. Mina kaldun pigem kaaluma halli tsooni stsenaariume: v\u00e4ikesed rohelised mehikesed Eestis \u00f5hutavad venekeelset v\u00e4hemust \u201enatsire\u017eiimi\u201d vastu. Enne kui arugi saate, on nad annekteerinud t\u00fcki Eestit.\u201d<\/p>\n K\u00fcsimus NATO ringkondadega tuttavalt inimeselt: miks on strateegilised v\u00f5imaldajad, Venemaa vastu s\u00f5jaks vajalikud v\u00f5imed ikka veel k\u00f5ik ameeriklaste k\u00e4es? Euroopal pole piisavalt satelliite, radars\u00fcsteeme, pikamaarakette ja tankurlennukeid, et varustada meie F-35 h\u00e4vitajaid.<\/p>\n Francken: \u201eSest ameeriklased kulutavad sel aastal kaitsele 1 triljon eurot. Viimase neljak\u00fcmne aasta jooksul on nad NATO-t peaaegu \u00fcksi rahastanud. Meie ehitasime \u00fcles tugevad sotsiaalhoolekanderiigid, samal ajal kui nemad tagasid meie julgeoleku. Sellep\u00e4rast on neil n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik need v\u00f5imed ja meil mitte.\u201d<\/p>\n Kas meil ei peaks neid samuti olema?<\/p>\n Francken: \u201eJah, aga ma ei saa aega tagasi keerata. N\u00f5rk juhtimine Euroopas, kaitse lammutamine ja t\u00e4ielik visiooni puudumine r\u00e4nde ja energiavarustuse osas ei ole minu s\u00fc\u00fc. Olen sama asja r\u00e4\u00e4kinud juba viisteist aastat.<\/p>\n Need, kes on kaitsekulutused t\u00fckkideks k\u00e4rpinud, n\u00f5uavad n\u00fc\u00fcd, et me ameeriklastest v\u00f5imalikult kiiresti loobuksime, sest president Trump ei kogu piisavalt punkte. Aga siis j\u00f5uavad nad j\u00e4reldusele, et me ei saa ilma ameeriklasteta s\u00f5da pidada. (Pilkavalt) \u201eOh issand, kuidas see \u00fcldse v\u00f5imalik on?\u201d<\/p>\n Need on samad inimesed, kes \u00fctlevad F-35 kohta: \u201eSinna l\u00e4heb teie pension!\u201d Nad ei taha miljardeid vabastada meie s\u00f5jav\u00e4e \u00fcmberrelvastutamiseks \u2013 sest, oh issand, me peame v\u00f5ib-olla sotsiaalkindlustust k\u00e4rpima. 12 miljardit eurot aastas kaitseks? \u201eHull! Naeruv\u00e4\u00e4rne!\u201d Aga nad arvavad ikkagi, et 200 miljardit aastas sotsiaalkulutusteks on liiga v\u00e4he. (Ohates) V\u00e4sitav.\u201d<\/p>\n NATO \u00fclemjuhataja Alexus Grynkewich hoiatab Venemaa ja Hiina \u00fchise r\u00fcnnaku eest L\u00e4\u00e4ne vastu 2027. aastal. Kas see on realistlik?<\/p>\n Francken: \u201eSee on v\u00f5imalik. Hiina tahab, et Ukraina s\u00f5da veniks pikaks, sest see n\u00f5rgestab l\u00e4\u00e4neriike. Ta ostab massiliselt Venemaa toorainet, tarnib relvi ja on t\u00e4iesti rahul, kui Putin kasutab P\u00f5hja-Korea s\u00f5dureid. T\u00e4htedes on kirjas, et Hiina l\u00f5puks taas\u00fchendab Taiwani. Seep\u00e4rast tahavad ameeriklased oma t\u00e4helepanu v\u00f5imalikult kiiresti Vaikse ookeani piirkonda suunata. Nad ootavad, et me peataksime venelased. Ma pean Venemaa suurt r\u00fcnnakut Balti riikidele v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oliseks. Need on NATO liikmesriigid, teate k\u00fcll. Varsti on meil Euroopas kuussada h\u00e4vitajat F-35: venelased kardavad neid, sest nad ei n\u00e4e neid.\u201d<\/p>\n Kas peaksime Hiinaga vastasseisus USA eeskujul tegutsema?<\/p>\n Francken: \u201eHiina on maailma tehas ja kontrollib v\u00e4hemalt 70 protsenti haruldastest muldmetallidest, mis on meie kaitset\u00f6\u00f6stuse, akude ja tuuleturbiinide jaoks \u00fcliolulised. Euroopa toorainenappust kasutatakse n\u00fc\u00fcd meie vastu \u00e4ra. Seega peame Hiinaga ettevaatlikult \u00fcmber k\u00e4ima.<\/p>\n Tegin peaminister Matthias Diependaele\u2019ile ettepaneku keskenduda taas kaevandamisele ja tuumaenergiale. Sada aastat tagasi k\u00e4itasid k\u00f5iki Ukraina Donbassi kaevandusi Belgia ettev\u00f5tted, n\u00e4iteks Union Mini\u00e8re. T\u00e4naseks oleme selle asjatundlikkuse peaaegu kaotanud.<\/p>\n Me olime ka maailmakuulsad tuumaf\u00fc\u00fcsika ja tuumaenergia v\u00f5imsuse poolest, kuid roheliste tuumaenergia j\u00e4rkj\u00e4rguline kaotamine on seda ka v\u00e4hendanud. Peame kiiresti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama ambitsioonika programmi, et me ei oleks enam Venemaast ja Hiinast s\u00f5ltuvad. See on vision\u00e4\u00e4rne, sest kaevandamine ja tuumaenergia on tulevikusektorid.\u201d<\/p>\n Rindereporter Bruno Beeckman naasis hiljuti Ukrainast s\u00f5numiga teile: \u201eEhitage kohe pommivarjendeid bussipeatustesse ja rongijaamadesse. Testige sireene. Ja valmistage elanikkond vaimselt ette.\u201d<\/p>\n Francken: \u201eSelle kallal me t\u00f6\u00f6tame. Hiljuti r\u00e4\u00e4kisin Euroopa Parklate Ehitajate Assotsiatsiooniga. Ida-Euroopas antakse neile juba suuniseid: sealsed parklad peavad olema v\u00f5imelised toimima ka pommivarjendite ja koolidena. Pressikonverents, mille andsin Ukrainas koos Bart De Weveri ja president Zelenskiga, toimus parklas miinus 2 kraadi Celsiuse juures. Koolid ja haiglad asuvad seal samuti maa all. Seega vajame parklaid tualettruumide, ventilatsiooni ja v\u00f5imalike \u00fchiselamutega, et me ei peaks ehitama eraldi punkreid. Sest kui peaks kunagi toimuma Venemaa r\u00fcnnak ja meil pole midagi, siis k\u00f5ik osutavad minu peale.\u201d<\/p>\n Teil on valmis riigikaitse plaan. Mida see sisaldab?<\/p>\n Francken: \u201eSeal on kolm plaani. Kaitseplaan kirjeldab, kuidas meie Belgia v\u00e4gesid r\u00fcnnaku korral paigutada. Teine, v\u00f5imestamisplaan, k\u00e4sitleb v\u00e4gede ja varustuse kiiret mobiliseerimist NATO idapiirile Antwerpeni ja Rotterdami sadamate kaudu. Kolmas on riiklik vastupidavusplaan, mis kuulub siseministeeriumi haldusalasse: kelle poole r\u00fcnnaku korral p\u00f6\u00f6rduda? Kuhu inimesed saavad minna? Ja mida nad peaksid kodus varuma? See ei ole hirmutamine. Teil peavad need plaanid olema ja tuleb loota, et te ei pea neid kunagi kasutama.\u201d<\/p>\n Kas teil on kodus kriisipakett?<\/p>\n Francken: \u201eMuidugi. Mul on olemas k\u00f5ik, mida kaitseministeerium soovitab: pudelivesi, konservtoit, patareidega raadio, taskulamp, k\u00fc\u00fcnlad\u2026 Sellest peaks mul paar n\u00e4dalat jaguma. Ma ei usu tuumas\u00f5tta, mis meid j\u00e4rsku d\u00fcstoopilisse filmi viib. Aga kui venelased meie elektriv\u00f5rgu m\u00f5neks tunniks v\u00f5i p\u00e4evaks sulgevad, ei saa ma poodi minna. Pandeemia ajal oli meil tualettpaber otsas: sellises olukorras v\u00f5in ma natuke oodata, kuni neid t\u00e4iendatakse.\u201d<\/p>\n Raf Liekens belde me: \u2018Theo, het is tijd om nog eens een groot interview af te leggen. Er moeten veel dingen geduid worden.\u2019<\/p>\n Ik dacht tja waarom niet, Raf is prima journalist. Let\u2019s do this.<\/p>\n Weekje later prima interview in Humo , waarvoor dank @rafliekens<\/a> .<\/p>\n De interviews van\u2026 pic.twitter.com\/y7mfmLjks5<\/a><\/p>\n \u2014 Theo Francken (@FranckenTheo) October 29, 2025<\/a><\/p>\n<\/blockquote>\n \n\tLoe lisaks\n<\/p>\n \tDiscover more from eestinen<\/p>\n Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n \t\t\t\n