{"id":304991,"date":"2026-10-25T11:41:26","date_gmt":"2026-10-25T11:41:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/304991\/"},"modified":"2026-10-25T11:41:26","modified_gmt":"2026-10-25T11:41:26","slug":"tanel-mutt-klubi-kui-jarelmote-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/304991\/","title":{"rendered":"Tanel M\u00fctt: klubi kui j\u00e4relm\u00f5te | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Olen oma n\u00fc\u00fcdseks pea k\u00fcmnendi kestnud seotuse jooksul klubikultuuriga kogenud ja m\u00e4nginud oma osa mitmes m\u00f6\u00f6dunud laines nii Tartus kui\u00a0ka Tallinnas. Kuigi olen n\u00e4inud professionaalset blaseerumist ja emotsionaalset apaatsustki, pole m\u00f5tteline ja kehastunud vaimustus tantsup\u00f5randa, klubi ja reivi vastu kuhugi kadunud. N\u00fc\u00fcd, mil Eesti ehk k\u00f5ige t\u00f5siseltv\u00f5etavam klubi nimega Hall on andnud teada, et l\u00e4hitulevikus ootab seal ees hoopis multi\u00adfunktsionaalne kultuurimaja, mida hakkab k\u00fclastama kaasaegse klassikalise muusika huviline, ning oma uksed on sulgenud sama maja allkorrusel tegutsenud kv\u00e4\u00e4riklubi Hungr, on p\u00f5hjust tavap\u00e4rane k\u00fcsimus &#8220;kui terves seisus on meie \u00f6\u00f6elu?&#8221; pea peale p\u00f6\u00f6rata ning minna seda haava ka l\u00e4hedalt vaatama.<\/p>\n<p>Kahel j\u00e4rjestikusel p\u00e4eval sai hiljuti seda ka tehtud. Reedel toimus Hallis Goethe instituudi konverents &#8220;Dance Floor of Democracy&#8221; ehk &#8220;Demokraatlik tantsup\u00f5rand&#8221;, kus k\u00fcsiti \u00f6kos\u00fcsteemi ja avalike h\u00fcvede teenimise paradigmast l\u00e4htuvalt, kuidas muuta linna klubikultuur kestlikumaks, ligip\u00e4\u00e4setavamaks ning teha sellest demokraatlik infra\u00adstruktuuri osa. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval istusin Tallinna arhitektuuribiennaali ja S\u00f5ltumatu Tantsu festivali vestlusel, kus arutati klubikultuuri ja arhitektuuri seoste \u00fcle. Reedel k\u00fcsisin, mida tantsup\u00f5rand v\u00f5imaldama peaks, laup\u00e4eval aga, millistes ruumitingimustes on see v\u00f5imalik. Tegelikult on see eristus kunstlik.<\/p>\n<p>Goethe instituudi konverentsil k\u00f5lanuga oli paljuski v\u00f5imatu mitte n\u00f5ustuda: \u00f6\u00f6kultuuri ligip\u00e4\u00e4setavus ja esindatus peab ilmselgelt paranema ning turvalisus on oluline. Klubi v\u00f5ib m\u00f5jutada seda, kuidas tekivad kogukonnad ning kuidas koos ollakse. K\u00f5ik see on v\u00e4ga \u00f5ige, aga pole ikkagi piisav. Klubikultuuris on progressiivsuse roll transformeerunud ning hakanud t\u00e4itma intellektuaalset ruumi, mida v\u00f5is varem kirjeldada m\u00e4rksa ambitsioonikama, ebaselgema ja ohtlikumana.<\/p>\n<p>Tantsup\u00f5randa ambitsioon ei peaks piirduma olemasolevate \u00fchiskondlike suhete \u00f5iglasema reprodutseerimisega, sest selle potentsiaal peitub v\u00f5imes need \u00fcmber korraldada n\u00f5nda, et identiteet, hierarhia, keha, v\u00f5\u00f5rus, omand, aeg ja t\u00f6\u00f6 satuksid uutesse kombinatsioonidesse, mida p\u00e4evane, mittetantsiv eluruum ei v\u00f5imalda. Klubi ei too kohana k\u00fcll ilmtingimata kaasa emantsipatsiooni, sest tantsup\u00f5randa transformatiivne potentsiaal ei anna alust j\u00e4reldada, et transformatsioon toimub automaatselt \u2013 k\u00fcsimus, mida oli Goethe instituudi konverentsil ehk k\u00f5ige enam tarvis toonitada.<\/p>\n<p>Sotsiaalset eba\u00f5iglust korrigeeriv muutus on p\u00e4ris muutus: rohkem intersektsionaalset esindatust esinejanimekirjades on muutus, sest kapital oma eri vormides jaotub teistmoodi. Seda j\u00e4rjekindlalt tehes v\u00f5ib muutuda ka see, kuidas valik langetatakse ja kuhu koondub institutsionaalne v\u00f5im. See on t\u00f5si ka siis, kui anal\u00fc\u00fcsida ligip\u00e4\u00e4setavust, uksepoliitikat ja kaasamist, ent see ei aita ilmtingimata vastata k\u00fcsimusele &#8220;millist suhet oleme muutnud?&#8221;.<\/p>\n<p>Mitmekesisem esindatus DJ-puldis ei lahusta iseenesest DJ ja publiku vahelist struktuuri ega omaniku v\u00f5imu ruumi \u00fcle. Turvalise ruumi p\u00f5him\u00f5tted v\u00f5ivad teha radikaalsema sotsiaalse eksperimendi v\u00f5imalikuks, aga nende olemasolu ei ole t\u00f5end eksperimendi toimumisest. Miks on korrigeeriv \u00f5iglus hakanud klubikultuuris kandma t\u00f5enduskoormat tema vabastava ja transformatiivse olemuse eest? Meetodist on saanud tulemus, tingimusest ambitsioon. Seesugust arengut soosib mugavus: korrigeerimist oskame m\u00f5\u00f5ta, sest artiste, k\u00fclastajaid, juhtumeid, koolitusi ja demograafian\u00e4ite saab loendada. Palju raskem on m\u00f5\u00f5ta inimestevaheliste suhete muutust, \u00fche inimese v\u00f5i kollektiivi v\u00f5imendumist ja s\u00fcmboolse korra \u00fcmberm\u00e4ngimist.<\/p>\n<p>Just seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rdun siinkohal Mark Fisheri ajalooliselt spetsiifilise rave&#8217;i-k\u00e4sitluse poole, sest tema seatud latt on nii ebamugavalt k\u00f5rgel. Reiv t\u00e4histas tema k\u00e4sitluses hetke, mil uute narkootikumide, tehnoloogia ja muusika kombinatsioonis sai korraks kogetavaks t\u00e4iesti teistsugune suhe t\u00f6\u00f6, aja ja kollektiivsusega \u2013 postkapitalismi kummitus. Fisheri l\u00e4htekoht on erakordselt huvitav, sest viib m\u00e4\u00e4ramatuseni: \u00fchegi eksperimendi tulemusi ei saa ette teada. Kui teame, millist ruumi ehitame, millist identiteeti see tugevdab ja milliseid suhteid toodab, siis pole tegu enam eksperimendi ega transformatsiooniga, vaid kultuuriliselt administreeritud reaalsusega.<\/p>\n<p>Klubikultuuris on s\u00f5na &#8220;risk&#8221; aga poliitiliselt kompromiteeritud, sest viitab vaikimisi v\u00e4givallale, halvale uimastipoliitikale ja tasuta t\u00f6\u00f6tavatele kunstnikele \u2013 kulude eksternaliseerimine on kultuurivaldkonnas niigi tuttav toimimisloogika. Kultuuriliselt vooruslik risk on teistsugune: see lubab institutsioonil loobuda osaliselt kontrollist tulemuse \u00fcle ning v\u00e4ljendub valmisolekus see m\u00e4\u00e4ramatus enda kanda v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Klubi uks on samuti riski maandaja, arhitektuuriline \u00fchik, s\u00fcmboolne relv, hierarhiate taastootja. Piir on kultuuriliselt produktiivne instrument: vaja v\u00f5ib olla kaitset v\u00e4givalla eest v\u00f5i hoopiski selleks, et tagada distants normist, millest ses ruumis \u00fcritatakse ajutiselt eemalduda. Kultuuriline tihedus ja pluraalsus, mida vajab m\u00f5ni subkultuur, v\u00f5ib t\u00e4hendada, et avatus ei saa alati olla koosk\u00f5las laiema avatuse ootusega.<\/p>\n<p>Seega ei tasuks uksest alati m\u00f5elda ligip\u00e4\u00e4suna ruumile, vaid ehk ligip\u00e4\u00e4suna neile v\u00f5imekustele, mida see ruum toodab. Kui k\u00fcsimusele, kas miski liigub sealt ka v\u00e4lja, on vastus &#8220;pigem mitte&#8221;, on seda lihtsam nimetada seda k\u00fc\u00fcniliselt hoopis kultuurienklaaviks.<\/p>\n<p>Reedeses arutelus \u00fctles \u00fcks Tallinna kultuuripoliitika esindaja lause, mis ajas lausa judinad peale: linn ju teab k\u00f5ike, mis linnas toimub. Linnav\u00f5im v\u00f5ib nii arvata, sest kasutada on arvukas ametnikkond, kes viib l\u00e4bi k\u00fcsitlusi, omab kontakte, koostab strateegiaid ning hindab taotlusi. Ent kultuuriteoreetiliselt on linn, mis teab k\u00f5ike, \u00fcks \u00f5udne konstruktsioon. Avalik v\u00f5im saab teada ainult seda, mis on talle loetav: ta tunneb organisatsiooni, millel on registrikood; ettev\u00f5tmist, mille tarvis k\u00fcsitakse luba; kultuurivormi, millel on nimi ja esindaja, ning probleemi, millest saab teha strateegilise eesm\u00e4rgi.<\/p>\n<p>Linnav\u00f5im saab alati hakkama olemasoleva v\u00e4lja kirjeldamisega, kuid kui loetavusest saab omaette ontoloogia, hakkab linna \u00fcle otsustama hoopis see, mille linnav\u00f5im suudab enda jaoks n\u00e4htavaks teha. Nagu ka tolles vestlusringis mainiti, on &#8220;usaldus&#8221; linnav\u00f5imule k\u00f5ige olulisem. Kuid mis on usaldus? Usalduse aluseks on j\u00e4rjepidevus, kordus, teadmine, et maksumaksja raha l\u00e4heb &#8220;\u00f5igesse kohta&#8221;. Seega: mis peaks meid veenma selles, et ametnik teeb otsuseid, mis soosivad klubikultuuris julget m\u00f5tlemist?<\/p>\n<p>Uued julged kultuurivormid saavad alguse alatihti nii, et linn ei saa neist mitte midagi aru, sest administratiivne keel ei ole seda k\u00f5ike juba \u00e4ra kodustanud. Kultuuriv\u00e4lja ideaalseisundiks ei saa pidada olukorda, kus k\u00f5ik asjaosalised on laua taga, k\u00f5ik vajadused kaardistatud ja need omakorda eesm\u00e4rkideks t\u00f5lgitud. Linnav\u00f5im v\u00f5ib olla loonud hea s\u00fcsteemi olemasoleva haldamiseks, kuid ei saa sugugi kindel olla, et ta on loonud s\u00fcsteemi uue kultuuriilmingu tekkimiseks.<\/p>\n<p>Ja selle k\u00f5ige taustal pole vaja palju m\u00f5elda, et n\u00e4ha, miks on \u00fche moodsa euroopaliku linna unelm \u00f6\u00f6kultuur, mida kannavad multifunktsionaalsed asutused: teater, baar, veidi tantsu ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5lu nende ristumiskohas \u2013 k\u00f5ik j\u00e4tkusuutlikult toodetud ja ette ennustatav. Linna jookseb nii turist kui\u00a0ka sealt aastaid tagasi pettunult p\u00f5genenud noorkodanik.<\/p>\n<p>Kultuuritaristust r\u00e4\u00e4kides ei tasu seega \u00fcllatuda, et multifunktsionaalsusest on saanud uus status quo: Uus Laine, Paavli Kultuurivabrik, D3, Fonoteek jpt. V\u00f5i v\u00f5tkem hoopiski ehitusj\u00e4rgus Siuru. Hoone ja selle \u00fclalpidamine maksab raha ning j\u00e4rjepidev vertikaalne skaleerumine v\u00f5imaldab kultuurile niigi pisikesest rahakotist eraldatavat raha v\u00f5imendada. Ruumi saab v\u00f5tta kasutusele p\u00e4evaseks konverentsiks, \u00f5htul kontserdiks, \u00f6\u00f6sel klubina ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval juba millekski sootuks muuks. Modulaarsus on lausa voorus, sest oma t\u00e4ie potentsiaali juures t\u00e4histab ta muutumisv\u00f5imekust, vabastades ruumi \u00fche konkreetse funktsiooni t\u00fcranniast.<\/p>\n<p>Kuid paindlikkus ja m\u00e4\u00e4ramatus ei ole sama asi, sest isegi kui ruum on erakordselt paindlik, v\u00f5ib ta samal ajal olla t\u00e4ielikult ette m\u00e4\u00e4ratud. Ning m\u00e4\u00e4ramatus on miski, mida v\u00f5iks tahta suurendada ja juurutada: see algab sellega, et ruumi kasutatakse valesti. Klubiarhitektuuris on huvitavamad sageli elemendid, mis on teiste kasutajate vaates \u00fcsna kasutud (v.a ehk galeriid): \u00fcleliia suur tantsup\u00f5rand, pimedad sopid, kitsad koridorid jms. Uue ajastu multifunktsionaalsuse paradigma alla need h\u00e4sti ei mahu, sest universaalses s\u00fcndmusruumis peab iga ruutsentimeetriga ratsionaalselt \u00fcmber k\u00e4ima. Kuid klubi ei pruugi tahta olla ratsionaalne hoone v\u00f5i paik.<\/p>\n<p>Seega, kuidas m\u00f5testada Halli muutumist laiemaks kultuuriruumiks? Kas p\u00f5randaaluse kultuuri kodustamisena ja tavap\u00e4rase keskklassistamists\u00fckli j\u00e4rjekordse ilminguna? Kui TABi arutelul ja biennaalil \u00fcldse esitati v\u00e4gagi terav k\u00fcsimus &#8220;Palju maksab?&#8221;, siis meie klubikultuurile maksab see otsus rohkem, kui ehk tunnistada tahame. Seda vaatamata sellele, et omanikud reageerivad adekvaatselt praeguse aja kultuuritootmise tingimustele, p\u00fc\u00fcdes ruumi v\u00f5imalikult h\u00e4sti \u00fcleval hoida, oma sihtauditooriumi mitmekesistada ning tegevust optimeerida. Multifunktsionaalsus on vorm, mida kannab optimeerimise loogika.<\/p>\n<p>Halli transformatsiooni uueks mitte\u00adtransformatiivseks institutsiooniks ajal, mil hoonel ripub silt &#8220;We dance in transformation&#8221;, v\u00f5iks isegi olla p\u00f5hjust leinata. Ja ehk peakski seda tegema, sest kaduda v\u00f5ib midagi, mille tagasitulekut sellisel kujul enam ei n\u00e4e. Kuid lein ei saa kaua kesta. See samm \u00fctleb palju enamat uue keskkonna kohta, milles klubi peab n\u00fc\u00fcd p\u00fcsima. Majanduslikku hinda ei suudetud l\u00f5putult kanda, seega: \u00fcks kaob ja teine kohaneb ning nende erinevusest moodustub \u00fchine struktuur.<\/p>\n<p>Tuleviku vaates ei pruugi \u00f6\u00f6elu isegi v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4da. K\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00f5ib Tallinnas toimuda sama palju DJ-sette, rohkem festivale, ehk on ka rohkem tantsup\u00f5randaid, kuid klubi ei pruugi enam olla institutsioon ega eraldiseisev n\u00e4htus. Pigem saab sellest lihtsalt \u00fcks teenus kultuurimen\u00fc\u00fcs, t\u00e4psemalt selline &#8220;veidi riskantne ja s\u00e4rtsakalt hapukas&#8221; \u0161okolaadikook, mida mulle Pegasuse klienditeenindaja kunagi v\u00e4simatult \u00fcritas maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n<p>Aga nii nagu restoran tellib tihtilugu koogid kuskilt sisse, sest pearoa kaalu need v\u00e4lja ei anna ja ega klient magustoidu p\u00e4rast tule, v\u00f5ivad uute multifunktsionaalsete kultuurikeskuste operaatorid l\u00e4heneda ka klubidele kui vajalikule osale men\u00fc\u00fcst, kusjuures tuleb pakkuda vaid piisav kvaliteet, et t\u00e4ielikult ei pettutaks. Helis\u00fcsteemil vahetatakse re\u017eiim, tossumasin pannakse ehk t\u00f6\u00f6le ja olemas on ka DJ: k\u00f5ik komponendid ja m\u00e4rgid on olemas, ent institutsioon ei pea elama klubiloogika j\u00e4rgi. \u00d6\u00f6 kui omaette kogemusv\u00e4li ei m\u00e4\u00e4ra tema ajakasutust ega ruumilist \u00fclesehitust. Tantsup\u00f5randa \u00fcmber ei kogune aastatepikkust m\u00e4lu. Niisamuti muutuvad sotsiaalsed korrad ja normid, sest ruumiga, kus k\u00e4iakse vanaemaga kontserti kuulamas, ei suhestuta samamoodi nagu kultuuriliselt perifeerse ruumiga.<\/p>\n<p>Klubi v\u00f5ib alles j\u00e4\u00e4da, aga prioriteedid liiguvad ning samad ressursid peavad teenindama j\u00e4rjest rohkem eri t\u00fc\u00fcpi ettev\u00f5tmisi. Ajal, mil r\u00e4\u00e4gitakse vaimse tervise kriisist kultuurisektoris, on kummastav n\u00e4ha, et seda optimeerimiskultuuri, mida toetavad implitsiitselt nii valdkond, valitseja kui\u00a0ka publik, taastoodetakse koos k\u00f5ige r\u00e4ngema l\u00e4bip\u00f5lemiskultuuriga. Eksperimentaalsus ja loovus vajavad m\u00f5ttelist hingamisruumi, mida pidev optimeerimine ei j\u00e4ta.<\/p>\n<p>TABi arutelul nimetas Natalie Mets minu m\u00f5ttek\u00e4iku idealismiks ning multifunktsionaalsust &#8220;loomulikuks arenguks&#8221; v\u00f5i asjade korraks. Idealism mind t\u00f5tt-\u00f6elda ei h\u00e4iri, sest kultuur, mis seda ei tooda, v\u00f5ib enda julgelt nimetada \u00fcmber kinnisvarahalduseks. &#8220;Loomulik areng&#8221; selle igavesti ennustamatu vormi kirjeldamisel aga h\u00e4irib.<\/p>\n<p>Multifunktsionaalne kultuurikeskus ei kasva techno-klubi seest nagu liblikas nukust. Seesugune on vastus mitmesugustele survetele ja tingimustele, mis loovad m\u00f5ttelise ning pragmaatilise raami, kus ressurssi kasutatakse v\u00f5imalikult suurel osal ajast v\u00f5imalikult kasulikult. Isegi kui poliitik seda nii n\u00e4ha ei taha, on see ikkagi poliitiline arhitektuur.<\/p>\n<p>Kui minna tagasi Goethe konverentsi juurde, kus klubikultuuri v\u00e4\u00e4rtust n\u00e4hti selliste avalike h\u00fcvede nagu kogukond, turvalisus ja demokraatia kaudu, siis \u2013 milleks klubile erakordne ruumiline autonoomia? Teised kultuuriasutused, n\u00e4iteks raamatukogud ja muuseumid, koondavad samamoodi kogukonna, pakuvad kaasatust ja \u00fchiskondlikku debatti. Kontserdisaal teeb linna atraktiivsemaks. Multifunktsionaalne kultuurikeskus v\u00f5ib teha k\u00f5ike seda korraga ja hoonet kasutatakse seejuures m\u00e4rksa efektiivsemalt. Linnukesed saavad kirja nii suurfirmad, tehnokraadid kui\u00a0ka veidi h\u00e4disem akadeemiline ringkond. Kui usume, et klubi peaks laskma hoone \u00fcle otsustada oma tantsup\u00f5randal, oma transformatiivsel potentsiaalil, oleks vaja esmajoones v\u00e4lja selgitada faktor, mis sellise prioriteedi \u00fcldse v\u00f5imalikuks teeb.<\/p>\n<p>Ja seega astubki klubikultuur sisuliselt topeltl\u00f5ksu: valdkond, sektor, distsipliin \u2013 kuidas seda ka kategoriseerida \u2013 on \u00f5ppinud oma fenomenaalsust s\u00f5nastama administratiivselt arusaadavates kategooriates ning samal ajal j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4hendanud oma intellektuaalset, kultuurilist ja interdistsiplinaarset ambitsiooni, mis v\u00f5iks tal lubada ehk toota midagi, mida ei ole v\u00f5imalik enne tulemust ette \u00e4ra kirjeldada. Mida r\u00f5huvam on optimeerimisre\u017eiim, seda raskem on nii ruumile ligi saada kui ka selle m\u00e4\u00e4ramatuse potentsiaali \u00fcldse realiseerida. Seega: klubi ei oska enam p\u00e4ris h\u00e4sti \u00f6elda, miks ta on eriline, ning samal ajal ei saa ta endale enam lubada ka eriline olla.<\/p>\n<p>Ja v\u00f5ib-olla nii ongi: ajalugu teeb oma t\u00f6\u00f6, enda eest ei seistud ja v\u00f5ib-olla vastavadki s\u00fc\u00fcdistused hedonistlikus konformismis t\u00f5ele. See on lihtne l\u00f5pp number \u00fcks: Metsikus L\u00e4\u00e4nes s\u00e4ilivad vaid tugevad. Lihtne l\u00f5pp number kaks on turumajandus-kapitalism. Loomulikult on klubikultuuri emantsipatoorse pretensiooni sees ilmselge vastuolu ja seda vastuolu ei lahenda \u00fckski programm. \u00dchel heal p\u00e4eval v\u00f5ib klubi h\u00e4gustada staatust, identiteeti ja inimestevahelisi suhteid, kuid j\u00e4rgmise \u00f5htu tegemiseks tuleb ikkagi maksta \u00fc\u00fcri, k\u00e4ibemaksu ja kasvatada baarik\u00e4ivet. Emantsipatoorne klubi rahastab oma p\u00f5genemist nendesamade suhete kaudu, millest tahetakse v\u00e4hemalt ajutiselt v\u00e4lja astuda.<\/p>\n<p>Kui suure osa \u00fche klubi siseelust m\u00e4\u00e4rab seega turuloogika ning kui palju on v\u00f5imalik j\u00e4\u00e4da ruumi, mis ei teeni? Programmijuhid lahendavad selle k\u00fcsimuse ristsubsideerimisega: \u00fcks \u00f5htu teenib, teine kulutab. Kuid ehk v\u00f5iks m\u00f5elda hoopis \u00fche \u00f5htu v\u00f5i terve hooaja kaupa: rahastuse, platvormi ja autonoomia saab \u00fcks \u00fcksus, kelle ainus roll on vastutada oma t\u00f6\u00f6 eest, olgu selleks sissep\u00e4\u00e4s, sisearhitektuur v\u00f5i programm. Kas anda ressursse inimesele, kes ei oska kirjutada taotlust ega t\u00f5estada m\u00f5ju? Kas on olemas tingimused, mis lubavad m\u00e4\u00e4ramatusel olla arvestatav risk, ilma et selle hind maanduks artisti, korraldaja v\u00f5i k\u00fclastaja \u00f5lgadele?<\/p>\n<p>Eksperimentaalne institutsioon v\u00f5tab riski enda kanda, hajutab seda, luues puhvreid, milles kunstiline v\u00f5i sotsiaalne eba\u00f5nnestumine ei t\u00e4henda kellegi isiklikku katastroofi, ning teeb v\u00f5imalikuks olukorra, kus l\u00f5pptulemus ei ole ette teada. Seega on ehk k\u00f5ige radikaalsem kultuuripoliitiline samm luua s\u00e4\u00e4rane institutsionaalne \u00fclej\u00e4\u00e4k, milles k\u00f5ik ei pea olema optimeeritud.<\/p>\n<p>Kuid klubikultuuri kandjate enda retoorika liigub justkui vastassuunas. K\u00fcll r\u00e4\u00e4gitakse ohutusest, professionaalsusest, kaasavusest, m\u00f5just turismile ja vibrancy&#8217;st (Goethe instituudi konverentsil sai sellest s\u00f5nast nii r\u00f5ve stamp, et paha hakkas). Arusaadavalt on see enesekaitse, kuid enesekaitsest ei tohi saada enesekirjeldus.<\/p>\n<p>Kui klubi kaotab j\u00e4rk-j\u00e4rgult oma v\u00f5ime olla kultuurilise institutsiooni esmane organiseeriv p\u00f5him\u00f5te, v\u00e4heneb j\u00e4rjest enam ka klubikultuuri kultuurilise ja intellektuaalse ambitsiooni materiaalne kandepind. L\u00f5pptulemus v\u00f5ib olla \u00fcsna veider. Klubi esteetika v\u00f5ib ellu j\u00e4\u00e4da paremini kui klubi ise: bass, pimedus, suits ja DJ on olemas, ehk ka sotsiaalsed koodid, industriaalesteetika ja kollektiivsuse retoorika. M\u00e4rkide v\u00e4li on selge ja isegi \u00fcheselt m\u00f5istetav ning k\u00f5ik selle saab tunni v\u00f5i kahega installida ja hommikuks eemaldada. Kuid puudu on see, mida ei saa installida: prioriteet. Ja just prioriteet toodab m\u00e4lu, mis omakorda toob teadmise, mis lubab v\u00f5tta riske, mida universaalsed lahendused ei luba, sest iga \u00f5htu on uus konfiguratsioon. Kultuuriline spetsiifilisus on miski, mida ei saa kuidagi tehnilisse rider&#8217;isse sisse osta.<\/p>\n<p>Ning klubikultuuri transformatiivne v\u00f5imekus avaldub eriti selles tiheduses, mis koguneb pika aja jooksul ruumi, kehade, helide, normide ja institutsiooni(de) omavahelises h\u00f5\u00f5rdumises. \u00dckski komponent ise ei ole revolutsiooniline, kuid \u00fcheskoos v\u00f5ivad need ehk luua midagi, mida keegi ei osanud planeerida. Klubikultuurile ei tasu ehitada institutsiooni enne, kui on teada, milliseid v\u00f5imekusi tahame institutsionaliseerida ning millise m\u00e4\u00e4ramatuse v\u00f5ime selle k\u00e4igus h\u00e4vitada.<\/p>\n<p>Linnav\u00f5im v\u00f5iks teada piisavalt, et v\u00f5tta enda kanda osa riskist ja vastutusest, mida kultuur ise kanda ei suuda. Kuid ta ei tohiks teada nii palju, et suudab juba ette kirjeldada k\u00f5ike, mis tantsu\u00adp\u00f5randal s\u00fcndida tohib, millistel tantsu\u00adp\u00f5randatel v\u00f5i milliste korraldajate k\u00e4e all. Sest kui tantsup\u00f5randast j\u00e4\u00e4b alles ainult see osa, mida oskame ette planeerida, m\u00f5\u00f5ta ja korrata, ei ole klubi tingimata surnud. Ta t\u00f6\u00f6tab edasi, aga tal pole enam midagi uut teha.<\/p>\n<p>Eelmisel reedel \u00fctles linn, et talle on teada k\u00f5ik, mis temas toimub. Mina loodan, et ei ole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olen oma n\u00fc\u00fcdseks pea k\u00fcmnendi kestnud seotuse jooksul klubikultuuriga kogenud ja m\u00e4nginud oma osa mitmes m\u00f6\u00f6dunud laines nii&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":304992,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,13563,21,46236,43486,28,29,19,25,64066,1278,113597,23,24,22,20,30],"class_list":["post-304991","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hall","tag-headlines","tag-klubi","tag-klubikultuur","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reiv","tag-sirp","tag-tanel-mutt","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117501367953926187","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/304991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=304991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/304991\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/304992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=304991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=304991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=304991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}