{"id":305355,"date":"2026-10-26T05:18:09","date_gmt":"2026-10-26T05:18:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305355\/"},"modified":"2026-10-26T05:18:09","modified_gmt":"2026-10-26T05:18:09","slug":"eksperdid-peavad-ohtlikuks-riigi-plaani-registreerida-ai-agente-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305355\/","title":{"rendered":"Eksperdid peavad ohtlikuks riigi plaani registreerida AI-agente | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Tehisaruagent ei ole sama, mis vestlus ChatGPT v\u00f5i m\u00f5ne muu AI-juturobotiga. Kui vestluses annab tehisaru k\u00fcsimustele vastuseid, siis agent saab \u00fclesande ja leiab ise mooduse, kuidas see t\u00e4ita. Tehisaruagenti v\u00f5ib v\u00f5rrelda kodus tegutseva robottolmuimejaga, mis saab korralduse toast tolm kokku korjata, kuid me ei tea, kuidas t\u00e4pselt ta seda teeb. Tehisaruagente kasutavad inimesed \u00fcha rohkem elu lihtsustamiseks.<\/p>\n<p>&#8220;N\u00e4iteks deklareerivad makse, lasevad teha anal\u00fc\u00fcse pangakonto seisudest ja anal\u00fc\u00fcsivad ka oma mobiilipakette. Lasevad agendil vaadata n\u00e4iteks telefoniarvet, et kust saaks kokku hoida,&#8221; r\u00e4\u00e4kis majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Liina Vahtras. Maailmast on ka teada, et agentidel lastakse kammida veebilehti soodsaimate lennupiletite leidmiseks ning sama agent ostab need ka kohe \u00e4ra ning valib parima koha lennukisse. Seejuures on inimene andnud tehisarule oma krediitkaardiandmed, mis on tohutu turvarisk.<\/p>\n<p>\u00dcks Eesti e-resident on avameelselt jaganud, kuidas ta Anthropicu tehisaruplatvormi Claude&#8217;i kasutades toimetab maksuametis ja pangakontodel kordagi neid lehek\u00fclgi k\u00fclastamata. Sisestab vahepeal ainult Smart ID-s vajalikke koode. Vahtrase hinnangul n\u00e4itavad need juhtumid vajadust riiklikult tehisaruagente reguleerida.<\/p>\n<p>IT-valdkonnast tuli idee luua AI-agentidele oma tunnused, mida hakati tinglikult nimetama isikukoodideks. Vahtras r\u00f5hutab, et agentidele ei anta tegelikult oma identiteeti.<\/p>\n<p>&#8220;Me tekitame inimesele v\u00f5imaluse registreerida endale \u00fcks lisakood, mida me nimetame agendikoodiks, selleks kui ta kasutab era- v\u00f5i ka avalikes infos\u00fcsteemides agendi abi, et siis tal oleks v\u00f5imalik eristada ennast ja enda nimel tegutsevat masinat.&#8221;<\/p>\n<p>Koodid l\u00e4heksid \u00fchtsesse andmekogusse, kust saaks kontrollida, kelle nimel milline agent tegutseb. Kui algul oli plaanis luua v\u00f5imalus registreerida agente nii inimestel kui ka ettev\u00f5tetel ja \u00fchel inimesel mitu agenti, siis n\u00fc\u00fcd on sellest loobutud. Esialgu saavad agente registreerida ainult eraisikud ja iga\u00fcks \u00fche. Ministri selgitusel vaadatakse, kuidas see t\u00f6\u00f6le hakkab ja siis liigutakse edasi.<\/p>\n<p>Cybernetica: sellise eeln\u00f5u vastuv\u00f5tmine on ohtlik<\/p>\n<p>Kuigi agendikoodide idee tuli IT-valdkonnast, on nende seas ka suur hulk kriitikuid, kes ei m\u00f5ista miks sellist asja vaja on. Eesti e-riigi arhitekt, infotehnoloogiaettev\u00f5te Cybernetica saatis eeln\u00f5ule 11 lehek\u00fclge tagasisidet, mille kokkuv\u00f5te on, et eeln\u00f5u tekst on puudulik, vastuoluline ning selle ettevalmistamisel ei ole tehtud piisavalt t\u00f6\u00f6d. Eeln\u00f5u vastuv\u00f5tmine praegusel kujul ei t\u00e4ida eesm\u00e4rke ning on ettev\u00f5tte hinnangul ohtlik. Soovitus ministeeriumitele on seda eeln\u00f5u sellisel kujul mitte koosk\u00f5lastada.<\/p>\n<p>\u00dckski ministeerium t\u00e4htajaks eeln\u00f5u ei koosk\u00f5lastanudki, ainsana tegi seda riigikantselei.<\/p>\n<p>Cybernetica arendusjuht Arne Ansper toob ERR-iga vesteldes \u00fche olulise aspektina esile turvariski, mis kaasneb siis, kui agent ei saa samasugust turvalist isikutuvastust nagu on inimesel ID-kaart ja selle PIN-koodid.<\/p>\n<p>&#8220;Seda k\u00fcsimust ei ole praegu k\u00e4sitletud, r\u00e4\u00e4gitud on agentide registreerimisest, aga registreerimine \u00fcksi ei anna meile midagi, kui meil ei ole sellist tugevat autentimisvahendit v\u00f5i ka allkirjastamisvahendit sellele agendile anda. See turvatase peab olema samav\u00e4\u00e4rne tegelikult sellega, mis on praegu ID-kaardil v\u00f5i Mobiil-ID-l v\u00f5i Smart-ID-l. Kui ta oleks madalam ja keegi annaks k\u00f5ik oma volitused sellele vahendile, siis me t\u00f5mbame selle \u00fcldise turvataseme maha,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Ansper.<\/p>\n<p>Ta r\u00f5hutas, et Eesti e-riigi \u00fclesehitamise p\u00f5him\u00f5tted ja digiidentiteedi p\u00f5him\u00f5tted on meid v\u00e4ga h\u00e4sti teeninud, v\u00f5imaldanud efektiivset valitsemist ja neid ei tohi tuksi keerata.<\/p>\n<p>Ansper on kriitiline ka selle suhtes, et seadusemuudatus on saanud valmis enne, kui on olemas tehnoloogiline lahendus, kuidas t\u00e4pselt tehisaruagente registreerima hakatakse. Tema hinnangul ei saa \u00f5igusloome toimuda isoleeritult tehnoloogiast.<\/p>\n<p>Ministri s\u00f5nul k\u00e4ib t\u00f6\u00f6 paralleelselt.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5ige esimene t\u00f6\u00f6grupp, mis kokku pandi, oli \u00f5igust\u00f6\u00f6r\u00fchm, aga paralleelselt hakkasid ka kommunikatsiooni ja tehnilise lahenduse t\u00f6\u00f6grupid tegutsema. Me veel ei tea t\u00e4pselt seda tehnilist lahendust ja tahame kaasata rohkem osapooli. Aga selleks, et me saaksime aasta l\u00f5pus, nii nagu meil oli v\u00e4ga pingeline t\u00e4htaeg antud selle projektiga tegelemiseks, et selleks hetkeks oleks mingigi alus ja v\u00f5imalus selleks, et seadus oleks muudetud, siis seet\u00f5ttu oli see prioriteetne,&#8221; k\u00f5neles Vahtras.<\/p>\n<p>Kriitikat on palju ja eri valdkondade esindajatelt. \u00d5iguseksperdid leiavad, et seadusemuudatuste koostamisel ei ole arvestanud hea \u00f5igusloome tavaga. IT-eksperdid n\u00e4evad, et eeln\u00f5u s\u00f5nastamisel pole valdkonnaeksperte kaasatud, sest terminitega eksitakse, samuti ei arvestata tehisaru kasutust puudutavate tehniliste erip\u00e4radega. Konkurentsiamet ei saa eeln\u00f5u toetada, sest pole hinnatud koodide loomise ja e-residentidele pakkumise majanduslikke riske. Andmekaitse inspektsioonile ei meeldi, et puudub andmekaitseliste riskide m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n<p>Vastutus on ebaselge<\/p>\n<p>Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL) palub oma tagasisides samuti mitte eeln\u00f5uga sellisel kujul edasi minna. Samas ERR-iga k\u00f5neldes \u00fctles ITL-i president Ats Albre, et riigi suund on v\u00e4ga \u00f5ige, kuid oluline on, et liidu tagasisidet ka kuulda v\u00f5etakse. \u00dcks oluline k\u00fcsimus, mis tuleb tema hinnangul paika saada, on vastutus.<\/p>\n<p>&#8220;Kui sa n\u00e4iteks ettev\u00f5tjana palud tehisaruagenti, et esita statistikaametile minu erinevad andmed, millele sul on ligip\u00e4\u00e4s, siis praegu ei ole veel piisavalt selge, kes mille eest vastutab ja meie ITL-is tahaks olla veendunud, et l\u00f5puks ikkagi inimene ise vastutab,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Albre.<\/p>\n<p>Ta t\u00f5i taas paralleeli robottolmuimejaga.<\/p>\n<p>&#8220;Kui sul on ka koer ja koer teeb sulle mingisuguse portsu sinna p\u00f5randale ja robot selle laiali m\u00e4\u00e4rib igale poole, siis l\u00f5puks sa ikkagi ise vastutad. Ei saa olla, et robot vastutab v\u00f5i koer vastutab.&#8221;<\/p>\n<p>Albre leiab, et k\u00f5ike ei pea reguleerima, osa k\u00fcsimusi on tehnoloogilised ega vaja seadust. Sama meelt on ka paljud teised asjatundjad. J\u00e4rgmisel n\u00e4dalal kohtuvad tema s\u00f5nul liidu liikmed ministriga, et tagasisidest r\u00e4\u00e4kida ja nendes k\u00fcsimustes \u00fchele lainele saada.<\/p>\n<p>Laialdase kriitika seast kerkib k\u00fcsimus, miks on vaja selle asjaga kiirustada. K\u00f5lanud on ettepanek, et hakkaks eeln\u00f5uga otsast peale ja teeks korralikult. Vahtras pole n\u00f5us, et praeguse eeln\u00f5uga tegelemise v\u00f5iks pooleli j\u00e4tta.<\/p>\n<p>&#8220;Oma varasemast t\u00f6\u00f6kogemusest olen n\u00e4inud, et h\u00e4sti suured innovatsioonid j\u00e4\u00e4vad just seadusemuudatuste taha. Selleks, et riik innoveeriks, et me saaksime kiirelt arendada sinna peale tehnilise lahenduse, selleks on vaja seadust muuta ja sellega me alustasime just nimelt seet\u00f5ttu, et kui meil on tehniline lahendus olemas, siis see ei j\u00e4\u00e4ks seadusemuudatuste taha.&#8221;<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rk on, et seadusemuudatused j\u00f5ukasid novembri alguseks riigikogusse. Vahtrase s\u00f5nul on kavas eeln\u00f5ud veel \u00fcmber teha. Ta r\u00f5hutas, et tehisaruagentide registreerimine on v\u00f5imalus, \u00fchtegi kohustust sellega ei kaasne ja kui plaan eba\u00f5nnestub, saab selle lihtsalt katki j\u00e4tta.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5ik, mis me teeme, on see, et inimesel tekib v\u00f5imalus endale registreerida see kood. Ta ei pea seda tegema, seal ei teki kohustust mitte kellelegi, ei \u00fchelegi teenusepakkujale, ei \u00fchelegi inimesele, lihtsalt tekib v\u00f5imalus. Kui n\u00fc\u00fcd n\u00e4iteks p\u00e4rast seadusemuudatust meie tehniline t\u00f6\u00f6grupp leiab, et seda pole v\u00f5imalik teostada, ei ole v\u00f5imalik anda agentidele oma autentimise ja allkirjastamise funktsiooni \u2013 n\u00e4iteks, et see on liiga keeruline, liiga kallis \u2013 siis ei juhtu mitte midagi, et see seadus on muudetud. Sellest ei teki mitte kellelegi kahju. Kulud riigile on minimaalsed,&#8221; r\u00e4\u00e4kis minister Vahtras.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehisaruagent ei ole sama, mis vestlus ChatGPT v\u00f5i m\u00f5ne muu AI-juturobotiga. Kui vestluses annab tehisaru k\u00fcsimustele vastuseid, siis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":305356,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[54634,113660,71459,26,27,14492,37,33,35,34,36,31,32,21,35081,3462,28,29,88690,19,25,104801,23,24,22,20,30],"class_list":["post-305355","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ai-agent","tag-arne-ansper","tag-ats-albre","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-cybernetica","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isikukood","tag-itl","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liina-vahtras","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaruagent","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117505524072184810","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305355","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=305355"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305355\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/305356"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=305355"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=305355"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=305355"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}