{"id":305417,"date":"2026-10-26T07:51:11","date_gmt":"2026-10-26T07:51:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305417\/"},"modified":"2026-10-26T07:51:11","modified_gmt":"2026-10-26T07:51:11","slug":"eesti-oed-tunnevad-patsiendi-ohutust-tagades-end-meeskonnatoos-ebakindlalt-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305417\/","title":{"rendered":"Eesti \u00f5ed tunnevad patsiendi ohutust tagades end meeskonnat\u00f6\u00f6s ebakindlalt | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Kui tervishoius midagi juhtub, siis enamasti pole see \u00fcksikisikute pahatahtlik tegevus. Pigem n\u00e4eb seda juhul, kui midagi s\u00fcsteemis logiseb v\u00f5i pole asjadega tegeletud,&#8221; \u00fctleb Tartu \u00dclikooli \u00f5endusteaduse nooremteadur Liisi M\u00e4gi. Kui patsiendiga midagi juhtub, tasub seega vaadata otsa laiemale raviasutuses valitsevale \u00f5hkkonnale ja personali omavahelistele suhetele.<\/p>\n<p>&#8220;\u00d5dedel on suur roll m\u00e4rgata, kui midagi hakkab viltu kiskuma. Peab olema turvaline keskkond, et nad julgeksid ja oskaksid seda v\u00e4lja \u00f6elda.&#8221;<\/p>\n<p>Suurima osa tervishoiut\u00f6\u00f6tajatest moodustavad \u00f5ed, kes puutuvad patsiendiga kokku \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi. Kui mujal maailmas hakati nii \u00f5dede kui ka laiemalt tervishoiut\u00f6\u00f6tajate patsiendiohutuse p\u00e4devust uurima juba paark\u00fcmmend aastat tagasi, siis Eestis oli teema veel nelja aasta eest paljuski t\u00e4helepanuta.<\/p>\n<p>Oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s v\u00f5ttis M\u00e4gi n\u00fc\u00fcd Eesti luubi alla \u00f5dede patsiendiohutusp\u00e4devuse. Ehki viimane h\u00f5lmab ka kliinilisi oskusi nagu ravimite ohutu manustamine ja nakkuste v\u00e4ltimine, huvitasid M\u00e4gi pigem sotsiokultuurilised p\u00e4devused: oskus riske m\u00e4rgata, neil teemadel suhelda ja teha meeskonnat\u00f6\u00f6d. &#8220;\u00d5dedel on suur roll m\u00e4rgata, kui midagi hakkab viltu kiskuma. Peab olema turvaline keskkond, et nad julgeksid ja oskaksid seda v\u00e4lja \u00f6elda,&#8221; osutab ta.<\/p>\n<p>Rohkem koost\u00f6\u00f6d ja uusi vaatenurki<\/p>\n<p>Patsiendiohutus t\u00e4hendab, et ravil olles ei tohiks inimesele tekkida kahju, mida oleks saanud v\u00e4ltida: ta ei tohiks saada n\u00e4iteks vale ravimit, haiglas kukkuda v\u00f5i saada k\u00fclge nakkust. Kui mingi kahju siiski s\u00fcnnib, peaks see olema v\u00f5imalikult v\u00e4ike. &#8220;Seda me ei saavuta kunagi, et tervishoid oleks t\u00e4iesti kahjuvaba, aga peaksime proovima v\u00e4ltida riske, mis on v\u00e4lditavad,&#8221; s\u00f5nab Liisi M\u00e4gi.<\/p>\n<p>Rahvusvaheliselt kasutatakse tervishoius patsiendiohutusp\u00e4devuse hindamiseks 2012. aastal Kanadas loodud m\u00f5\u00f5dikut nimega Tervishoiut\u00f6\u00f6tajate v\u00e4lja\u00f5ppe uuring (Health Professional Education in Patient Safety Survey ehk H-PEPSS). Oma doktrit\u00f6\u00f6 osana t\u00f5lkis M\u00e4gi selle eesti keelde ja kohandas siinsetele oludele sobivaks. &#8220;See m\u00f5\u00f5dab t\u00f6\u00f6tajate enese hinnanguid oma patsiendiohutuse p\u00e4devustele,&#8221; tutvustab ta. Doktorit\u00f6\u00f6 osana tehtud statistilise kontrolli j\u00e4rel sobib m\u00f5\u00f5dik n\u00fc\u00fcd kasutamiseks nii Eesti haiglates kui ka \u00f5endushariduses.<\/p>\n<p>Oma uuringus vaatles M\u00e4gi uue m\u00f5\u00f5dikuga Eesti \u00f5dede enesehinnanguid. &#8220;Nad tunnevad end k\u00f5ige kindlamalt selles, et teavad, kuidas inimtegurid, n\u00e4iteks v\u00e4simus, patsiendiohutust m\u00f5jutavad. Samuti selles, kuidas tehnoloogia kasutamine ohutust m\u00f5jutab,&#8221; toob ta v\u00e4lja.<\/p>\n<p>&#8220;Seda me ei saavuta kunagi, et tervishoid oleks t\u00e4iesti kahjuvaba, aga peaksime proovima v\u00e4ltida riske, mis on v\u00e4lditavad.&#8221;<\/p>\n<p>Nooremteadur oletab, et \u00f5dede vastuseid m\u00f5jutas muu hulgas koroonapandeemia kogemus. Kuna ta kogus andmeid pandeemiaj\u00e4rgsel 2023. aastal, olid k\u00f5ik \u00f5ed saanud oma argit\u00f6\u00f6s selleks ajaks v\u00e4simuse ja muude inimtegurite m\u00f5just v\u00e4ga teadlikuks.<\/p>\n<p>K\u00f5ige ebakindlamalt tundsid Eesti \u00f5ed end aga meeskonnat\u00f6\u00f6s, mis h\u00f5lmab n\u00e4iteks erialade vaheliste konfliktide lahendamist ja kolleegide julgustamist ohutusest r\u00e4\u00e4kima. &#8220;See tulemus ei t\u00e4henda kindlasti, et \u00f5ed on halvad meeskonnam\u00e4ngijad. Olen seda t\u00f5lgendanud nii, et meeskonnat\u00f6\u00f6 ei s\u00f5ltu ainult \u00fchest inimesest. See s\u00f5ltub ka organisatsioonikultuurist,&#8221; arutleb M\u00e4gi.<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul v\u00f5ib tulemuse taga olla see, et tervishoius on endiselt hierarhiad tunda: v\u00f5rdse positsiooni asemel leiavad paljud t\u00f6\u00f6tajad end olukorrast, kus neil napib julgust s\u00f5na v\u00f5tta. &#8220;V\u00e4lja\u00fctlemine ja m\u00e4rkamine ei tohiks s\u00f5ltuda isiklikust julgusest. Meie organisatsioonid peaksid olema nii h\u00e4sti \u00fcles ehitatud, et iga\u00fcks saab aru, et meeskonnas koos toimimine on oluline ning k\u00f5igil on v\u00f5imalus ja julgus seda teha,&#8221; osutab nooremteadur.<\/p>\n<p>Samuti ilmnes, et alles magistri\u00f5ppes \u00f5ppivad v\u00f5i varem patsiendiohutuse koolituse l\u00e4binud \u00f5ed tunnevad end kohati enesekindlamalt. See viitas, et oluline on oskusteavet v\u00e4rskena hoida. &#8220;Mu t\u00f6\u00f6 j\u00e4reldus oligi, et patsiendiohutuse p\u00e4devus pole midagi sellist, kus \u00f5de l\u00f5petab p\u00f5hi\u00f5ppe \u00e4ra ja ongi valmis. Seda peab t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kogu aeg \u00f5ppima ja arendama,&#8221; t\u00f5deb M\u00e4gi.<\/p>\n<p>Koost\u00f6\u00f6 algab koos \u00f5ppides<\/p>\n<p>Doktorit\u00f6\u00f6 \u00fche osana uuris Liisi M\u00e4gi ka koost\u00f6ist \u00f5pet tervishoius kui v\u00f5imalust siinsete \u00f5dede patsiendiohutusp\u00e4devust edendada. Selleks intervjueeris ta Eesti ja Norra \u00f5endusteaduse magistrante ja \u00f5ppej\u00f5ude. &#8220;Kahe erineva konteksti pealt tuli tulemus, et tervishoius t\u00f5husalt koos \u00f5ppimiseks tuleb j\u00e4llegi p\u00fc\u00fcda hierarhiaid v\u00e4ltida,&#8221; m\u00e4rgib ta.<\/p>\n<p>Koost\u00f6ine \u00f5pe t\u00e4hendab, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajad \u00f5pivad \u00fcksteiselt ja koos, olgu need eri erialade esindajad: n\u00e4iteks arstid, \u00f5ed, bioanal\u00fc\u00fctikud, radioloogiatehnikud v\u00f5i eri kogemusega \u00f5ed. Niimoodi hakkavad nad k\u00f5ik juba varakult \u00fcksteise vaatepunkte m\u00f5istma. &#8220;Oluline on, et need erinevad \u00f5pped ei toimuks silotornides, nii et inimesed saavad alles haiglas kokku ega tea, kuidas teine osapool t\u00f6\u00f6d teeb,&#8221; kirjeldab M\u00e4gi. Kuna patsiendiohutusp\u00e4devust tuleb pidevalt arendada, tuleks sellega j\u00e4tkata ka siis, kui nad on juba t\u00f6\u00f6le asunud.<\/p>\n<p>&#8220;Tervishoius t\u00f5husalt koos \u00f5ppimiseks tuleb j\u00e4llegi p\u00fc\u00fcda hierarhiaid v\u00e4ltida.&#8221;<\/p>\n<p>Sestap soovitab ta v\u00e4ikeses Eestis, kus tervishoiuharidust pakkuvaid \u00f5ppeasutusi on v\u00e4he, k\u00f5rgharidusasutustel nii omavahel kui ka haiglatega rohkem koost\u00f6\u00f6d teha. Asutuste\u00fclene \u00f5pe v\u00f5imaldaks taaskord hierarhiaid murda. &#8220;Ei oleks ainult nii, et kogenud \u00f5de \u00f5petab seda, kes alles \u00f5pib. \u00d5ppimine saab olla ka teistpidi: koolist tulija tuleb v\u00e4rskete teadmistega,&#8221; arutleb nooremteadur.<\/p>\n<p>Riigi vaates n\u00e4eb ta helgema poolena, et patsiendiohutusega on hakatud viimastel aastatel tegelema. N\u00e4iteks peavad tervishoiuasutused alates 2024. aasta novembrist teatama patsiendiohutusjuhtumitest riiklikku andmekogusse ning t\u00f6\u00f6taja, kes juhtumist ausalt teatab, ei pea kartma selle eest karistust. See annab v\u00f5imaluse juhtumitest \u00f5ppida ja s\u00fcsteemi parandada, selmet s\u00fc\u00fcdlast otsida. &#8220;Tegelikult puudub aga Eesti riigis patsiendiohutuse strateegia, mis \u00fctleks t\u00e4pselt \u00e4ra, mis on meie eesm\u00e4rgid, kes mille eest vastutab ja kuidas me j\u00e4lgime, kas olukord paraneb v\u00f5i mitte,&#8221; osutab M\u00e4gi.<\/p>\n<p>Kesksema organiseerimise k\u00f5rval n\u00e4eb ta vajadust ka teemat Eestis edasi uurida. Rahvusvaheline teaduskirjandus osutab n\u00e4iteks, et umbes iga 20. patsient kogeb ravi k\u00e4igus kahju, mida oleks saanud v\u00e4ltida. &#8220;Me ei tea, kas see kehtib ka Eestis, sest siin pole seda s\u00fcstemaatiliselt m\u00f5\u00f5detud,&#8221; m\u00e4rgib M\u00e4gi.<\/p>\n<p>Liisi M\u00e4gi kaitses <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/70ee4e03-f8e4-41e0-b608-8b9b9a7b30f9\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">doktorit\u00f6\u00f6<\/a> &#8220;Development of patient safety competence in nursing: a multimethod study&#8221; (&#8220;Patsiendiohutusp\u00e4devuse kujunemine \u00f5enduses: mitmemeetodiline uuring&#8221;) 20. oktoobril Tartu \u00dclikoolis. T\u00f6\u00f6d juhendasid k\u00fclalisprofessor Mari Katariina Kangasniemi, sisehaiguste kaasprofessor Kaja P\u00f5lluste ja sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember Tartu \u00dclikoolist. Oponeeris professor Mojtaba Vaismoradi Nord University&#8217;st Norrast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Kui tervishoius midagi juhtub, siis enamasti pole see \u00fcksikisikute pahatahtlik tegevus. Pigem n\u00e4eb seda juhul, kui midagi s\u00fcsteemis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":305418,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,27815,130,37,33,35,34,36,3782,113671,2538,79698,5723,3781,87181,85613,113670,50278,113672,2424],"class_list":["post-305417","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-arstiabi","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-haiglaode","tag-liisi-magi","tag-meditsiin","tag-ode","tag-oed","tag-oendus","tag-oendusabi","tag-oenduse-eriala","tag-oenduskoolitus","tag-patsiendiohutus","tag-patsiendiohutuspadevus","tag-tartu-ulikool"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117506125734942226","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305417","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=305417"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305417\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/305418"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=305417"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=305417"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=305417"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}