{"id":305537,"date":"2026-10-26T11:00:10","date_gmt":"2026-10-26T11:00:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305537\/"},"modified":"2026-10-26T11:00:10","modified_gmt":"2026-10-26T11:00:10","slug":"kinnisvara-varjatud-puudused-lahtine-vannitoaplaat-voib-tahendada-15-000-eurost-remonti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305537\/","title":{"rendered":"Kinnisvara varjatud puudused: lahtine vannitoaplaat v\u00f5ib t\u00e4hendada 15 000 eurost remonti"},"content":{"rendered":"<p>Ehitusspetsialist tuleks tuua kinnisvara seisukorda hindama v\u00f5imalikult varakult, et remondikuludega juba enne laenu v\u00f5tmist arvestada, leiavad Coop Panga <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/56815546\/kodulaen\" data-rel-date-range=\"[]\">kodulaenude<\/a> \u00e4riliini juht <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96942267\/karin-ossipova\" data-rel-date-range=\"[]\">Karin Ossipova<\/a> ja Ehituskaitse B\u00fcroo tegevjuht Marko Sults.<\/p>\n<p><a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/75774171\/kinnisvara-ost\" tag-id=\"75774171\">Kinnisvara ostuotsuseid<\/a> tehes koondub t\u00e4helepanu kodu asukohale ja v\u00e4limusele, aga v\u00e4hem selle tegelikule seisukorrale. \u201eOstja vaatab pigem esteetilist poolt \u2013 kui kardinad on ilusad, p\u00f5randakatte v\u00e4rv meeldib ja asukoht ka klapib, siis l\u00e4heb diiliks, aga ehitustehnilist seisukorda v\u00e4ga sageli tegelikult ei kontrollita,\u201c t\u00f5deb Marko Sults.<\/p>\n<p>Nii on ta n\u00e4inud, kuidas kallis puitparkett on paigaldatud vanale ebatasasele alusp\u00f5randale, mis aga t\u00e4hendab, et kasutamise k\u00e4igus hakkavad parketi \u00fchendused purunema ja p\u00f5rand h\u00e4\u00e4lt tegema. Taolise probleemi lahendamiseks peab halvemal juhul p\u00f5randakatte eemaldama ja korrektselt uuesti paigaldama.<\/p>\n<p>Vannitoas v\u00f5ib n\u00e4iliselt v\u00e4ike puudus t\u00e4hendada suuremat remonti. Lahtise plaadinurga taga v\u00f5ib Sultsi s\u00f5nul olla konstruktsioonidesse j\u00f5udnud niiskus. Kui kahjustuse k\u00f5rvaldamiseks tuleb m\u00e4rgruum kapitaalselt remontida, v\u00f5ib kogukulu ulatuda 10 000\u201315 000 euroni. Taoliste \u00fcllatuste ennetamiseks tasub m\u00fc\u00fcjalt k\u00fcsida, millal ja kelle poolt m\u00e4rgruum ehitati v\u00f5i remonditi ning milline dokumentatsioon t\u00f6\u00f6de kohta on olemas.<\/p>\n<p>Ehitusekspert ja hindaja vaatavad erinevaid asju<\/p>\n<p>Coop Panga kodulaenude \u00e4riliini juhi Karin Ossipova s\u00f5nul tasub juba j\u00e4relturult kodu ostmisel arvestada, et mingeid t\u00f6id on seal t\u00f5en\u00e4oliselt vaja veel teha ja kogu vaba raha ei tohiks minna ainult ostu peale. Seejuures ei tasu nendest t\u00f6\u00f6dest \u00fclevaate saamiseks j\u00e4\u00e4da lootma kinnisvara eksperthinnangule ehk hindamisaktile, kuna see keskendub vara turuv\u00e4\u00e4rtusele.<\/p>\n<p>Kutseline hindaja teeb visuaalse vaatluse ja vaatab registriandmeid, kuid hindaja pole ehitusspetsialist ning konstruktsioonide sisse ta selle k\u00e4igus ei n\u00e4e. Seega tuleks kinnisvara seisukorrast ja remondivajadustest \u00fclevaate saamiseks tellida ehitusekspertiis.<\/p>\n<p>\u201eEhitusekspertiisi tellimine on nii m\u00fc\u00fcja kui ostja huvides. Just et v\u00e4ltida neid p\u00e4ris r\u00e4nke tagaj\u00e4rgi, mis p\u00e4rast v\u00f5ivad m\u00f5lemale poolele tekkida, kui t\u00f5esti ilmnevadki mingid <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96843600\/varjatud-puudused\" tag-id=\"96843600\">varjatud puudused<\/a>,\u201c \u00fctleb Ossipova.<\/p>\n<p>Pank ehitusekspertiisi ei n\u00f5ua, aga soovitab soojalt<\/p>\n<p>Kuigi pank hindab kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust tagatisvarana, sh ka seda, kui kiirelt oleks tagatiseks seatavat objekti v\u00f5imalik probleemide korral m\u00fc\u00fca, on laenu andmisel esmat\u00e4htis inimese maksev\u00f5ime. Pank kontrollib seet\u00f5ttu esimese asjana seda, et laenuv\u00f5tja saaks endale lubada kinnisvara ostmist ning et tagatisvara v\u00e4\u00e4rtus kataks kogu laenuj\u00e4\u00e4gi.<\/p>\n<p>Kui ostetav kodu vajab suuremaid t\u00f6id, siis panga jaoks see takistus pole, kuid eeldab, et ostja on m\u00f5elnud enda jaoks l\u00e4bi, kuidas ta kinnisvara korda teeb ja seda protsessi ka rahastab.<\/p>\n<p>Ehitisekspertiisi pangad \u00fcldjuhul ei n\u00f5ua, kuid ehituseksperdi \u00fclevaatuse akt ja t\u00f6\u00f6de maksumuse hinnang aitavad paremini kavandada kodu ostu ning remonti koos, andes ostjale juba enne tehingu l\u00f5puni viimist selgema arusaama sellest, kas raha j\u00e4tkub ka vajalike t\u00f6\u00f6de l\u00f5petamiseks.<\/p>\n<p>Tasub arvestada, et isegi kui m\u00fc\u00fcja langetab puuduste t\u00f5ttu kodu hinda 10 000 euro v\u00f5rra, ei pruugi ostjal sama summa remondiks vabaneda. Pank annab reeglina laenu 85% eksperthinnangu turuv\u00e4\u00e4rtusest, kuid kui ostuhind on madalam kui turuv\u00e4\u00e4rtus, siis l\u00e4htub pank madalamast v\u00e4\u00e4rtusest ehk ostuhinnast. \u201eRemondit\u00f6\u00f6de jaoks tuleb seega kasutada enda s\u00e4\u00e4ste v\u00f5i m\u00f5elda finantseerimislahenduste peale\u201c, t\u00f5deb Ossipova.<\/p>\n<p>Uue k\u00f6\u00f6gi vead v\u00f5ivad tunda anda ka naabritele<\/p>\n<p>J\u00e4rjest enam ostetakse spetsiaalselt m\u00fc\u00fcgiks renoveeritud kortereid, mis tunduvad ilusad ja heas seisus. Sultsi s\u00f5nul v\u00f5ib just m\u00fc\u00fcgiks renoveeritud ehk flipitud korter tekitada ostjas eksliku kindlustunde. V\u00e4rske viimistlus ja sobiv asukoht toetavad ostuotsust, kuid remondi ulatus ja kvaliteet j\u00e4\u00e4vad l\u00e4hemalt uurimata.<\/p>\n<p>\u201eKapitaalselt renoveeritud korteri puhul eeldatakse, et seal ei ole vaja midagi kontrollida. Meie j\u00f5uame sellistesse korteritesse enamasti siis, kui ostja on juba m\u00f5nda aega sees elanud ja avastanud puudusi, millest ta ei olnud teadlik,\u201c kirjeldab Sults oma b\u00fcroo kogemust.<\/p>\n<p>Niiskuskahjustuste ja valesti paigaldatud p\u00f5randate k\u00f5rval on sagedaseks probleemiks ka k\u00f6\u00f6gi paigutamine elutuppa, mis on v\u00f5imaldanud endisest k\u00f6\u00f6gist teha lisatoa.<\/p>\n<p>Koos ruumijaotusega tuleb lahendada ka ventilatsiooni- ning vee- ja kanalisatsiooni\u00fchendused. Sults toob v\u00e4lja olukordi, kus k\u00f6\u00f6gikubu on \u00fchendatud sobimatusse ventilatsioonil\u00f5\u00f5ri ja toiduvalmistamise l\u00f5hnad kanduvad seet\u00f5ttu teiste korterite eluruumidesse.<\/p>\n<p>Dokumendid peavad laenu saamiseks olema korras<\/p>\n<p>Kui korteris v\u00f5i majas on tehtud \u00fcmberehitust\u00f6id, siis tuleb kontrollida ka dokumente. Sults on n\u00e4inud kortereid, milles tehtud suuremad muudatused on j\u00e4\u00e4nud \u00fchistuga koosk\u00f5lastamata v\u00f5i ehitisregistris kajastamata.<\/p>\n<p>Dokumentide korrasolek on eriti oluline kodu ostu ja renoveerimise rahastamisel. \u201ePanga jaoks on oluline, et t\u00f6\u00f6d saaksid valmis ja dokumendid ehitisregistris korda. Kinnisvara peab olema hiljem ka m\u00fc\u00fcdav, kui omanik otsustab sellest loobuda,\u201c selgitab Ossipova.<\/p>\n<p>Kuna arvestatav osa kodusid ostetakse t\u00e4na pangalaenu abil, t\u00e4hendab korrast \u00e4ra dokumentatsioon, et paljud inimesed sellist kinnisvara endale osta ei saa ja objekt j\u00e4\u00e4b pikaks ajaks m\u00fc\u00fcki.<\/p>\n<p>Kui andmed ei vasta tegelikkusele, v\u00f5ib pank seada laenulepingusse n\u00f5ude need korda teha. Kontrollida tuleks k\u00f5iki olulisemaid registreid. \u201eOn olukordi, kus kinnistusraamatus on korteriomand olemas, aga ehitisregistrist sellist korterit ei leia,\u201c toob Ossipova n\u00e4ite.<\/p>\n<p>Ta juhib t\u00e4helepanu, et olemasoleva lahenduse registrisse kandmine ei pruugi alati olla v\u00f5imalik. Sel juhul v\u00f5ib andmete korrastamine eeldada ka tegeliku ehitusliku olukorra muutmist ja tuua kaasa m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kulu.<\/p>\n<p>Korterit ostes tuleb kontrollida ka maja seisukorda ja \u00fchistu rahaasju<\/p>\n<p>Kui v\u00e4rskelt remonditud korter asub majas, mille katus v\u00f5i fassaad vajab p\u00f5hjalikku uuendamist, siis v\u00f5ivad kehvas seisus hoone probleemid j\u00f5uda ka \u00e4sja viimistletud eluruumidesse.<\/p>\n<p>Eriti t\u00e4helepanelik tuleks olla renoveerimata paneelmajas asuva korteri puhul, mille v\u00e4lisseinad on remondi k\u00e4igus seestpoolt soojustatud. See muudab konstruktsiooni niiskusre\u017eiimi ja v\u00f5ib soodustada hallituse tekkimist viimistluse taga. S\u00f5ltuvalt fassaadi ja katuse seisukorrast v\u00f5ivad hallitusm\u00e4rgid Sultsi s\u00f5nul ilmneda juba m\u00f5ne kuu jooksul v\u00f5i alles m\u00f5ni aasta p\u00e4rast renoveerimist.<\/p>\n<p>Hoone ja korteri tehnilise seisukorra k\u00f5rval vajab t\u00e4helepanu ka korteri\u00fchistu toimimine ja rahaline olukord. \u201eTuleb vaadata, kuidas korteri\u00fchistu toimib, kas sellel on v\u00f5lgu ja kas majas on suuri v\u00f5lgnikke. Kodu ostes ei saa ka seda poolt \u00e4ra unustada,\u201c r\u00f5hutab Ossipova. V\u00e4lja tuleks selgitada nii maja remondivajadus kui ka renoveerimisega seotud pikaajalised kohustused.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120620256\/kinnisvara-varjatud-puudused-lahtine-vannitoaplaat-voib-tahendada-15-000-eurost-remonti\/kommentaarid\" class=\"button button--primary button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kommenteeri<\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120620256\/kinnisvara-varjatud-puudused-lahtine-vannitoaplaat-voib-tahendada-15-000-eurost-remonti\/kommentaarid\" class=\"button button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Loe kommentaare (10)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ehitusspetsialist tuleks tuua kinnisvara seisukorda hindama v\u00f5imalikult varakult, et remondikuludega juba enne laenu v\u00f5tmist arvestada, leiavad Coop Panga&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":305538,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,48440,34,36,73036,109553,1431,15813],"class_list":["post-305537","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ehitisregister","tag-estonia","tag-estonian","tag-karin-ossipova","tag-kinnisvara-ost","tag-kodulaen","tag-varjatud-puudused"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117506868922083247","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305537","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=305537"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305537\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/305538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=305537"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=305537"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=305537"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}