{"id":305721,"date":"2026-10-26T14:51:45","date_gmt":"2026-10-26T14:51:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305721\/"},"modified":"2026-10-26T14:51:45","modified_gmt":"2026-10-26T14:51:45","slug":"vinted-oli-pankroti-aarel-bolt-pidi-nime-vahetama-ettevotted-raagivad-mis-neile-edu-toi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305721\/","title":{"rendered":"Vinted oli pankroti \u00e4\u00e4rel, Bolt pidi nime vahetama. Ettev\u00f5tted r\u00e4\u00e4givad, mis neile edu t\u00f5i"},"content":{"rendered":"<p>Leedust alguse saanud Vinted tegutseb 26 riigis ning teenis 2025. aastal 1,1 miljardit eurot k\u00e4ivet. Tallinnas loodud Bolt on j\u00f5udnud enam kui 50 riiki. Enamikul Balti ettev\u00f5tetel pole siiski vaja maailma vallutada: esialgu piisaks sellest, kui oma toodet v\u00f5i teenust v\u00e4listurgudel edukamalt m\u00fc\u00fca. Selles v\u00f5ivad kahe ettev\u00f5tte kogemused olla kasulikud ka palju v\u00e4iksematele tegijatele.<\/p>\n<p>L\u00e4ti Delfi uuris Balti br\u00e4ndifoorumil Bolti Baltikumi turundusjuhilt Kertu Villilt ja Vintedi br\u00e4ndistrateegilt Simona \u017deimyt\u0117lt, millised otsused on aidanud ettev\u00f5tetel kasvada. Nende kogemusi t\u00e4iendab foorumil tutvustatud EY uuring Balti <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96850804\/eksport-1\" tag-id=\"96850804\">eksportijate<\/a> tugevustest ja kitsaskohtadest.<\/p>\n<p>Heast tootest \u00fcksi ei piisa<\/p>\n<p>EY 2026. aasta uuringus k\u00fcsitleti 65 Balti eksportijat, kellest \u00fcle poole olid L\u00e4ti ettev\u00f5tted. Tulemustest joonistus v\u00e4lja vastuolu: 51 protsenti vastanutest pidas oma pakkumise kvaliteeti l\u00e4himate rahvusvaheliste konkurentide omast paremaks, kuid vaid 28 protsenti \u00fctles, et k\u00fcsib ka k\u00f5rgemat hinda.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tted usuvad eelk\u00f5ige oma toodetesse. P\u00f5hjusena, miks klient on valmis praegust hinda maksma, nimetas 65 protsenti vastanutest kvaliteeti ja 34 protsenti br\u00e4ndi mainet.\u201c Kaks kolmandikku vastanutest leidis, et hea kliendikogemus toob sageli v\u00f5i peaaegu alati kaasa kordusostu. \u00dcle poole ehk 52 protsenti arvas, et k\u00fcmneprotsendiline hinnat\u00f5us ei v\u00e4hendaks klientide arvu. <\/p>\n<p>Need on ettev\u00f5tete endi hinnangud, kuid viitavad v\u00f5imalusele, et osa eksportijaid v\u00f5iks oma toodete eest rohkem k\u00fcsida. K\u00fcsimus on selles, kas nad oskavad ja julgevad oma v\u00e4\u00e4rtust kliendile piisavalt h\u00e4sti selgitada.<\/p>\n<p>Sarnane l\u00f5he ilmnes enesehinnangu ja kasvuootuste vahel. Oma valdkonna juhtivaks rahvusvaheliseks tegijaks v\u00f5i koguni maailma liidriks pidas end 26 protsenti vastanutest, kuid ekspordi enam kui 25-protsendilist kasvu j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul ootas vaid 17 protsenti.<\/p>\n<p>Ka br\u00e4ndi t\u00e4htsust tunnistatakse rohkem, kui selle m\u00f5ju m\u00f5\u00f5detakse. Kuigi 54 protsenti ettev\u00f5tetest pidas kaubam\u00e4rki oluliseks usalduse loojaks, ei k\u00f5rvutanud 43 protsenti kunagi br\u00e4ndi arendamiseks tehtud investeeringuid \u00e4ritulemustega. Nii on raske hinnata, milline tegevus aitab m\u00fc\u00fcki kasvatada v\u00f5i k\u00f5rgemat hinda k\u00fcsida.<\/p>\n<p>Eksportijate suurimad takistused ei olnud nende endi hinnangul seotud toote kvaliteediga. K\u00f5ige sagedamini nimetati turule p\u00e4\u00e4semist ja seal kohalolekut, mille t\u00f5i v\u00e4lja 28 protsenti vastanutest, ning n\u00f5rka m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imekust, mida mainis 18 protsenti. Uuringu autorite hinnangul vajavad ettev\u00f5tted hea toote k\u00f5rval selgemat hinnastrateegiat, tugevamat m\u00fc\u00fcki ja suuremat tuntust sihtturgudel.<\/p>\n<p>Millal hinda langetada ja nime vahetada?<\/p>\n<p>Vintedi kogemus n\u00e4itab, et alati ei ole \u00f5ige lahendus k\u00f5rgem hind. M\u00f5nikord tuleb kasvamiseks hoopis tasud \u00fcmber kujundada.<\/p>\n<p>\u017deimyt\u0117 s\u00f5nul j\u00f5udis Vinted 2016. aastal pankroti \u00e4\u00e4rele. Alguses kasvas kasutajate arv, investorid tundsid huvi ja ettev\u00f5te laienes. Keeruliseks l\u00e4ks siis, kui platvorm hakkas m\u00fc\u00fcjatelt vahendustasu k\u00fcsima. See oli valdkonnas tavap\u00e4rane \u00e4rimudel, kuid Vintedi kasutajad v\u00f5tsid muudatuse halvasti vastu.<\/p>\n<p>P\u00f6\u00f6rde t\u00f5i Thomas Plantenga, kes liitus ettev\u00f5ttega 2016. aasta mais. Vinted sulges kontorid San Franciscos, Londonis, M\u00fcnchenis ja Pariisis ning keskendus Saksamaa ja Prantsusmaa turule. M\u00fc\u00fcjatelt v\u00f5etavast tasust loobuti ja kasutusele tuli ostjakaitsetasu. M\u00fc\u00fcja sai kogu m\u00fc\u00fcgihinna endale, platvorm teenis aga ostjalt v\u00f5etava tasu ja lisateenustega.<\/p>\n<p>Ka Bolt on kasutanud madalamat vahendustasu uuele turule sisenemiseks. Kui ettev\u00f5te 2024. aastal Kairos tegevust alustas, oli selle tavap\u00e4rane vahendustasu 15 protsenti, konkurentidel Uberil ja Careemil aga 22\u201333 protsenti. Esialgu tagastas Bolt turuletuleku soodustusena juhtidele kogu vahendustasu ning pakkus s\u00f5itjatele allahindlusi. <\/p>\n<p>M\u00f5lema ettev\u00f5tte puhul oli hinnastamine seotud selge eesm\u00e4rgiga: muuta platvorm atraktiivseks inimestele, kelle osalusest selle toimimine s\u00f5ltub. Vinted vajas riiete m\u00fc\u00fcjaid, Bolt juhte. Ka EY soovitab eksportijatel katsetada erinevaid hindu, selle asemel et pidada senist hinnataset muutumatuks. <\/p>\n<p>\u017deimyt\u0117 s\u00f5nul algab v\u00e4listurule laienemine siiski juba m\u00f5tteviisist. Ettev\u00f5te v\u00f5iks kohe alguses k\u00fcsida, kuidas luua midagi, mis toimiks ka v\u00e4ljaspool Eestit, L\u00e4tit v\u00f5i Leedut. Selline vaatenurk v\u00f5ib muuta nii nime, tootevalikut kui ka veebilehte.<\/p>\n<p>Vinted on selle tee ise l\u00e4bi k\u00e4inud. Platvorm alustas 2008. aastal Leedus riiete vahetamise veebilehena manodrabuziai.lt, mille nimi t\u00e4hendab \u201eminu riided\u201c. Aasta hiljem Saksamaale laienedes v\u00f5eti seal kasutusele nimi Kleiderkreisel. Hiljem j\u00f5uti otsusele, et eri turgudel tegutsemiseks on vaja \u00fchist nime.<\/p>\n<p>\u201eMuutsime oma projekti nimeks Vinted, et oleks \u00fcks globaalne nimi,\u201c on selgitanud kaasasutaja Milda Mitkut\u0117. K\u00f5ige kauem s\u00e4ilis kohalik nimi Saksamaal. Sealne Kleiderkreisel ja selle s\u00f5sarplatvorm Mamikreisel, millel oli kokku 8,5 miljonit kasutajat, koondati Vintedi nime alla 2020. aasta l\u00f5pus.<\/p>\n<p>Sarnase nimevahetuse on l\u00e4bi teinud ka Bolt. Ettev\u00f5te alustas 2013. aastal Taxifyna, kuid 2019. aastaks j\u00e4i taksoteenusele viitav nimi laienevale \u00e4rile kitsaks. Bolt koondas hiljem \u00fche kaubam\u00e4rgi alla s\u00f5iduteenuse, t\u00f5ukerattad, toidu kohaletoimetamise ja autorendi.<\/p>\n<p>M\u00f5lemad ettev\u00f5tted loobusid nimest, mille tuntuks tegemisse oli juba palju panustatud. Otsuse taga oli soov, et nimi sobiks ka ettev\u00f5tte tulevikuplaanidega. Sama k\u00fcsimus puudutab v\u00e4iksemaid eksportijaid: koduturul tabav s\u00f5nam\u00e4ng v\u00f5i kohalik viide ei pruugi v\u00e4lismaal midagi t\u00e4hendada.<\/p>\n<p>Parem tuntud kahel turul kui tundmatu k\u00fcmnel<\/p>\n<p>Uute riikide lisandumine v\u00f5ib j\u00e4tta eduka kasvu mulje, kuid pikk turgude nimekiri ei n\u00e4ita veel, kui tugev on ettev\u00f5tte tegelik positsioon. EY soovitab suunata raha ja j\u00f5upingutused m\u00f5nele olulisemale sihtturule, et j\u00f5uda seal klientideni ja kasvatada br\u00e4ndi tuntust.<\/p>\n<p>Vinted tegi 2016. aastal just seda. Kontorite sulgemine ja Saksamaale ning Prantsusmaale keskendumine v\u00f5imaldasid ettev\u00f5ttel oma tegevust korrastada. Hiljem alustas Vinted taas laienemist ja j\u00f5udis n\u00e4iteks 2019. aastal Madalmaadesse.<\/p>\n<p>Bolti rahvusvaheline kasv pole samuti kulgenud tagasil\u00f6\u00f6kideta. Ettev\u00f5te alustas Londonis tegevust 2017. aasta septembris, kuid Londoni transpordiamet peatas selle juba kolme p\u00e4eva p\u00e4rast. Turule \u00f5nnestus naasta alles 2019. aasta juunis. Samal ajal laiendas Bolt tegevust mujal, sealhulgas Aafrikas.<\/p>\n<p>Villi soovitus v\u00e4iksematele ettev\u00f5tetele on otsida turge, kus nende toote v\u00f5i teenuse j\u00e4rele on tegelik vajadus. Sinna j\u00f5udmiseks tuleb koduturust kaugemale vaadata, kohalikke olusid tundma \u00f5ppida ja leida v\u00f5imalus, mida teised pole veel kasutanud.<\/p>\n<p>Seejuures peab ettev\u00f5te s\u00e4ilitama \u00e4ratuntava n\u00e4o. Villi s\u00f5nul j\u00e4\u00e4vad Bolti p\u00f5hieesm\u00e4rgid eri riikides samaks, kuid nende saavutamise viisid ja klientidele esile t\u00f5stetavad eelised v\u00f5ivad erineda. <\/p>\n<p>\u201eMe m\u00fc\u00fcme mobiilsust ja muudame seda, kuidas inimesed linnades liiguvad,\u201c \u00fctleb Vill. Selleks peab ettev\u00f5te arvestama iga linna erip\u00e4raga. Tema s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab Bolt olla kohaliku eluga v\u00f5imalikult tihedalt seotud, mitte kasutada k\u00f5igil turgudel \u00fcht ja sama lahendust.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks t\u00f5ukerataste puhul s\u00f5ltub teenuse toimimine palju sellest, kuidas inimesed neid kasutavad ja pargivad. S\u00f5iduvahend v\u00f5ib olla eri linnades sama, kuid probleemid ja nende lahendused erinevad.<\/p>\n<p>\u017deimyt\u0117 r\u00f5hutab omakorda j\u00e4rjepidevust. Kui turul on palju sarnaseid pakkumisi, aitavad ettev\u00f5ttel eristuda \u00e4ratuntav kujundus, suhtlusviis ja muud kaubam\u00e4rgile omased tunnused. Nende hoidmine n\u00f5uab aega, distsipliini ja raha.<\/p>\n<p>EY uuring n\u00e4itab, et just eristumine v\u00f5ib olla Balti ettev\u00f5tete n\u00f5rk koht. Kuigi 54 protsenti vastanutest uskus, et kliendid oskavad selgitada nende erinevust konkurentidest, pidas vaid 31 protsenti oma eelist raskesti kopeeritavaks. K\u00f5ige sagedamini nimetati enda tugevuseks toote kvaliteeti. Rahvusvaheliste konkurentide eeliseks peeti aga eesk\u00e4tt br\u00e4ndi tuntust ning v\u00f5rgustikke ja kohalolekut turgudel. <\/p>\n<p>T\u00e4helepanu v\u00f5ib v\u00f5ita ka ootamatu turundusv\u00f5ttega. \u017deimyt\u0117 toob n\u00e4iteks Prantsusmaa  elektroonika m\u00fc\u00fcgiplatvormi Back Market, mis saatis 2022. aastal Apple\u2019i kauplustes v\u00e4ljapandud iPhone\u2019idele AirDropi kaudu s\u00f5numeid. Pariisi, Berliini ja Londoni poodides kutsuti inimesi valima uue seadme asemel soodsam taastatud telefon.<\/p>\n<p>\u017deimyt\u0117 hinnangul teeb Back Marketi turunduse tugevaks eelk\u00f5ige j\u00e4rjepidevus. \u00dcksik t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne kampaania peab sobima sellega, mida ettev\u00f5te muul ajal teeb ja r\u00e4\u00e4gib.<\/p>\n<p>Vill suhtub trendide j\u00e4ljendamisse ettevaatlikult. Tema s\u00f5nul muutuvad v\u00e4ikeettev\u00f5tete veebilehed tehisintellekti kasutamise levides \u00fcha sarnasemaks: need n\u00e4evad head v\u00e4lja, kuid sellest \u00fcksi ei piisa eristumiseks. Sama oht tekib siis, kui ettev\u00f5te j\u00e4lgib iga uut turundustrendi, m\u00f5tlemata, kas see talle sobib.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu on Boltil selged p\u00f5him\u00f5tted, milliseid tegevusi kaubam\u00e4rgiga siduda ja millistest loobuda. Iga toode ja kampaania peab olema nendega koosk\u00f5las.<\/p>\n<p>Vintedi ja Bolti kogemus ei anna k\u00f5igile sobivat eduvalemit. K\u00fcll aga saab \u00f5ppida nende valikutest: kellele teenus soodsaks teha, millistele turgudele keskenduda, millal senisest nimest loobuda ja kuidas muutuste keskel \u00e4ratuntavaks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120619881\/vinted-oli-pankroti-aarel-bolt-eelmise-nime-seljataha-jatma-ettevotted-raagivad-mis-neile-edu-toi\/kommentaarid\" class=\"button button--primary button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kommenteeri<\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120619881\/vinted-oli-pankroti-aarel-bolt-eelmise-nime-seljataha-jatma-ettevotted-raagivad-mis-neile-edu-toi\/kommentaarid\" class=\"button button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Loe kommentaare (5)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Leedust alguse saanud Vinted tegutseb 26 riigis ning teenis 2025. aastal 1,1 miljardit eurot k\u00e4ivet. Tallinnas loodud Bolt&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":305722,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,1261,113776,130,37,33,35,1850,34,36,113775,88092],"class_list":["post-305721","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-bolt","tag-brandistrateegia","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eksport","tag-estonia","tag-estonian","tag-valisturud","tag-vinted"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117507776984599982","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305721","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=305721"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305721\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/305722"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=305721"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=305721"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=305721"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}