{"id":305757,"date":"2026-10-26T15:49:09","date_gmt":"2026-10-26T15:49:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305757\/"},"modified":"2026-10-26T15:49:09","modified_gmt":"2026-10-26T15:49:09","slug":"cybernetica-arendusjuht-me-ei-tohi-ai-agentidega-oma-e-riiki-tuksi-keerata-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/305757\/","title":{"rendered":"Cybernetica arendusjuht: me ei tohi AI-agentidega oma e-riiki tuksi keerata | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib muuta avaliku teabe seadust selliselt, et tekiks v\u00f5imalus anda AI-agentidele oma kood ja need registreerida riiklikus andmekogus. Tehisaruagendid on iseseisvalt tegutsevad programmid, mis lahendavad inimese antud \u00fclesandeid, leides selleks ise mooduseid ja lahendusi.<\/p>\n<p>Riigi loodav agentide registreerimise s\u00fcsteem oleks vabatahtlik v\u00f5imalus, mitte kohustus. Praegu on selleks olemas ainult seadusemuudatuse plaan ja \u00f5igusanal\u00fc\u00fcs, kuid puudub tehnoloogiline lahendus.<\/p>\n<p>E-riigile aluse pannud ja digitaalse identiteedi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud tehnoloogiaettev\u00f5tte Cybernetica arendusjuht Arne Ansper leiab, et see ongi praegu suurim probleem, et seadust luuakse millelegi, mida me ei tea ja seep\u00e4rast puudub ka arusaam, kas see on \u00fcldse vajalik.<\/p>\n<p>Kuidas teile tundub riigi plaan anda AI-agentidele oma koodid, mis oleksid seotud konkreetselt selle inimesega, kes on agendi enda nimel t\u00f6\u00f6le pannud?<\/p>\n<p>See teema algab tegelikult suvest, kus tehti ettepanek tehisaruagentidele anda isikukoode. Ja siit on lihtne j\u00e4reldus, et isikukood on isikul, j\u00e4relikult on plaan kuulutada tehisaruagendid isikuteks, luua uus isikute kategooria, mis on \u00fcsnagi problemaatiline idee. Kui vaadata seaduseeln\u00f5ud, siis sellest on justkui loobutud, aga see retoorika ja s\u00f5nakasutus on siin-seal s\u00e4ilinud ja see tekitab segadust. Ma arvan, et see on p\u00e4ris palju IT-ringkondades oleva a\u017eiotaa\u017ei taga, et ei ole \u00fcheselt selge, mis tegelikult plaan on.<\/p>\n<p>T\u00f5en\u00e4oliselt r\u00e4\u00e4gitakse nii-\u00f6elda tehnilisest identiteedist, aga siis tekib j\u00e4lle k\u00fcsimus, et milleks seda vaja on, ja kohe tekib teine k\u00fcsimus, et kuidas seda kasutada. See ei ole lihtsalt nii, et me n\u00fc\u00fcd nummerdame mingid asjad \u00e4ra ja sellest on kohe kasu, vaid seda identiteeti peab saama kuidagi suhtluses kasutada. Mis toob meid kohe autentimise ja digiallkirjastamise juurde. Mis oleks need tehnilised lahendused, mida need tehisaruagendid saaksid selleks pruukida?<\/p>\n<p>Juba praegu kasutavad inimesed tehisaruagente selleks, et n\u00e4iteks teha pangatoiminguid. On n\u00e4iteid, kus inimene istub ainult Claude&#8217;i vestlusaknas, logides nii panka sisse, makstes arveid, k\u00e4ies maksuametis&#8230; Ehk kuna juba kasutatakse, siis kas ei oleks turvalisuse tagamiseks vaja tekitada mingisugune s\u00fcsteem, et me teaksime kindlalt, kelle nimel see agent t\u00f6\u00f6tab?<\/p>\n<p>T\u00f5epoolest, inimene v\u00f5ib juba praegu v\u00f5tta n\u00e4iteks oma ID-kaardi, anda selle tehisaruagendi kasutada, \u00fchendada ID-kaardi lugeja selle arvutiga, kus tema agent t\u00f6\u00f6tab, annab oma PIN-koodid ja tehisaruagent saab inimese nimel suhelda k\u00f5igi nende asutustega, kes teenuseid pakuvad. Probleem on kindlasti see, et tehisaruagent on v\u00e4ga ennustamatu k\u00e4itumisega. Ta v\u00f5tab selle k\u00e4su, mis inimene talle annab, t\u00f5lgendab seda, teeb mingi plaani, viib seda ellu, aga praktika on n\u00e4idanud, et nad on v\u00e4ga leidlikud \u2013 kui tal tekib mingi t\u00f5rge, siis ta muudab oma plaani, leiab alternatiivsed viisid, kuidas oma eesm\u00e4rke saavutada. Mida kindlasti ei tohi unustada, on see, et tema tarkus tuleb nendest suurtest keelemudelitest, mis on kellegi teise kontrolli all, ennek\u00f5ike on need Hiina ja USA ettev\u00f5tted.<\/p>\n<p>Meil on praegu k\u00fcllaldaselt n\u00e4iteid, kus tehisaruagendid on v\u00e4ljunud kontrolli alt. Kusjuures, need juhtumid on sellised, kus agente on kasutanud tehisaruettev\u00f5tted, kellel peaks olema k\u00f5ige parem teadmine, kuidas turvaliselt oma tehnoloogiat kasutada. Ka nemad ei ole suutnud agente kontrollida. Ja sama asi v\u00f5ib juhtuda Eestis, seda ei saa kindlasti v\u00e4listada.<\/p>\n<p>Kui \u00fcritada tekitada mingit s\u00fcsteemset v\u00f5imalust, kuidas inimesed saaksid agendile antud volitusi piirata, siis sellel oleks kindlasti inimeste jaoks v\u00e4\u00e4rtus. Aga selle tegemise juures hakkavad meil tekkima probleemid, mis on seotud sellega, kuidas Eestis digiidentiteeti hallatakse k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes, kuidas me oma e-riiki \u00fcles ehitame. Pealtn\u00e4ha on see pisike asi, aga tegelikult need siirded l\u00e4hevad v\u00e4ga kaugele, v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5ttelisi otsuseid tuleb teha, et saaks hakata efektiivselt tehisaruagente piirama s\u00fcsteemselt \u00fchiskonna tasemel.<\/p>\n<p>Mis oleks sel juhul lahendus? Kui me n\u00e4eme, et inimesed kasutavad neid agente \u00fcha rohkem, siis kuidas saaks neid toiminguid teha turvaliselt, et inimene ei oleks olukorras, kus AI hakkab tema nimel tegema mingisuguseid tehinguid, mida ta ei taha, et agent teeks?<\/p>\n<p>Sellist universaalset lahendust, ma arvan, et ei olegi. Kui me vaatame, mida peaks Eestis tegema, siis meil on selles m\u00f5ttes pretsedent olemas, et meil on loodud inimestele universaalne digitaalne identiteet, mida saab kasutada nii avaliku kui ka erasektoriga suheldes.<\/p>\n<p>\u00dcks m\u00f5te oleks see, et kui me tahame pakkuda inimestele v\u00f5imalusi tekitada nii-\u00f6elda t\u00e4iendavaid&#8230; mina nimetaks neid kontodeks, kuna me ei saa r\u00e4\u00e4kida isikust, siis me v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida kasutajakontodest s\u00fcsteemides. Aga selleks, et mingisugune turvalisus tekiks, peab iga selline konto omama s\u00f5ltumatut autentimisvahendit. P\u00f5him\u00f5tteliselt sa peaks saama tellida ID-kaardikesi oma agentidele ja siin on k\u00fcsimus, et mis see tehniliselt oleks.<\/p>\n<p>Seda k\u00fcsimust ei ole tegelikult praegu k\u00e4sitletud. R\u00e4\u00e4gitud on agentide registreerimisest, aga registreerimine \u00fcksi ei anna meile midagi. Kui meil ei ole anda tugevat autentimisvahendit v\u00f5i ka allkirjastamisvahendit sellele agendile, mille volitusi me saame piirama hakata, siis registreerimisest endast ei ole kasu.<\/p>\n<p>Siis on k\u00fcsimus, et mis see autentimisvahend tehniliselt on. Inimese puhul on see eelis, et selle f\u00fc\u00fcsiline seadmega, mis meil t\u00e4na on, kas ID-kaart v\u00f5i mobiiltelefon, ta saab hakkama \u2013 tal on \u00fcks identiteet. Aga kui n\u00fc\u00fcd kujutada ette, et keegi tahab sadat agenti k\u00e4ivitada ja anda nendele sajale agendile eraldi \u00fclesanded ja eraldi p\u00e4\u00e4sud, siis tegelikult oleks tal vaja sadat ID-kaardikest. See on muidugi jutum\u00e4rkides, ma ei usu, et see tehniliselt nii on. Aga turvatase peab olema samav\u00e4\u00e4rne sellega, mis on praegu ID-kaardil, Mobiil-ID-l v\u00f5i Smart-ID-l. Sest kui see oleks madalam ja keegi annaks k\u00f5ik oma volitused sellele vahendile, siis me t\u00f5mbame \u00fcldise turvataseme maha ja see kindlasti ei ole eesm\u00e4rk.<\/p>\n<p>Seda lahendust projekteerides peab vaatama suurt pilti. Kui teha seda kuidagi naiivselt, siis kuskilt mujalt hakkab midagi lagunema. Meie e-riigi \u00fclesehitamise p\u00f5him\u00f5tted, meie digiidentiteedi p\u00f5him\u00f5tted on meid v\u00e4ga h\u00e4sti teeninud ja v\u00e4ga efektiivset valitsemist v\u00f5imaldanud. Me ei tohi seda tuksi keerata.<\/p>\n<p>Kas te arvate, et see v\u00f5ib nii juhtuda, kui praeguse plaaniga edasi minna?<\/p>\n<p>Nii palju kui mina seda praegust plaani tean, siis seda k\u00fcsimust ei ole k\u00e4sitletud. Ma tegelikult ei tea, mis plaanis on \u2013 sealt on lihtsalt v\u00f5etud sellest k\u00f5igest, mis on vaja teha, ainult \u00fcks sektor.<\/p>\n<p>Kusjuures sellega on veel see lugu, et agentide registreerimine ei pruugi teatud tehniliste lahenduste puhul \u00fcldse vajalik olla. Kui ma vaatan, millised digiidentiteedi tehnoloogiad ja protokollid on praegu s\u00fcndimas kas v\u00f5i Euroopa digiidentiteedi kukru realiseerimise raames, siis sealt on v\u00e4ga palju \u00fclev\u00f5etav ja rakendatav. V\u00f5ib t\u00e4iesti vabalt juhtuda, et agendi registreerimine, nii nagu see t\u00e4na on kirjeldatud, ei ole vajalik \u2013 see tehniliselt ei anna meile midagi muud. Me saame seda oluliselt detsentraliseeritumalt teha ning samas hoida turvataset ja j\u00e4lgitavust.<\/p>\n<p>Ei saa v\u00f5tta \u00fchte alam\u00fclesannet ja seda l\u00f5puni \u00e4ra lahendada, kui tervik on kirjeldamata ja anal\u00fc\u00fcsimata. V\u00f5ib-olla hetkel k\u00f5ige suurem probleem ongi see, et \u00f5igusanal\u00fc\u00fcs on tehtud isolatsioonis, ilma tehnoloogilist v\u00f5imekust vaatlemata. Seal on tegelikult ju dialoog: kui juristid p\u00fcstitavad mingisuguse t\u00f6\u00f6\u00fclesande, et v\u00f5iks nii teha, siis tehnoloogid saaksid kirjeldada, kuidas seda teha, mis on need eeldused ja soovid, mis seaduse poolele tagasi tulevad. Sellises dialoogis saaks l\u00f5puks kujundada lahenduse, mis on tehnoloogiliselt p\u00e4dev ja samas sobib meie \u00f5igusruumi ega n\u00f5ua p\u00f5hiseaduse muudatust v\u00f5i muud sarnast.<\/p>\n<p>See on pealtn\u00e4ha lihtne probleem, aga see on v\u00e4ga erinevate valdkondade ristumiskohas ja seda peaks tervikuna vaatama. Ma usun, et mingi lahendus on kindlasti olemas, aga praegu seda lahendust ei ole kirjeldatud.<\/p>\n<p>Kui te \u00fctlete, et peaks olema nii, et igal agendil on justkui oma v\u00e4ike ID-kaardike, siis miks me ei saa seda lahendada l\u00e4bi inimese ID-kaardi, l\u00e4bi inimese isiku, miks see peab eraldi olema?<\/p>\n<p>Kui sul on \u00fches s\u00fcsteemis mitu kasutajakontot, millel on erinevad \u00f5igused, siis igal sellisel kasutajakontol peab olema s\u00f5ltumatu autentimisvahend. Muidu on selline olukord, et kui sa autendid \u00fche vahendiga sisse, siis ega s\u00fcsteem ei saa aru, kes sa tahtsid olla. Sul v\u00f5ib olla kaks kontot ja m\u00f5lemal on sama autentimisvahend. Siis sul on v\u00f5imalus valida, kumb sa oled ja see on just see asi, mida me tahame v\u00e4ltida \u2013 me tahame v\u00f5tta agendilt \u00e4ra v\u00f5imaluse \u00f6elda &#8220;jah, ma autentisin ID-kaardiga, aga n\u00fc\u00fcd ma olen mingi teine asi v\u00e4iksemate \u00f5igustega&#8221;, sest seda ta kuritarvitab varem v\u00f5i hiljem.<\/p>\n<p>Ainuke viis seda v\u00e4listada on see, et tal on juba s\u00f5ltumatu autentimisvahend ja selle k\u00fclge, kas siis otse v\u00f5i l\u00e4bi identiteedi, on seotud unikaalne pisem \u00f5iguste komplekt. See on suhteliselt fundamentaalne asi, et neid on vaja.<\/p>\n<p>Idee on siis selles, et kui riik praegu \u00fctleb, et nemad ei taha anda agendile oma identiteeti, siis tegelikult ikkagi tuleks anda?<\/p>\n<p>Ei, see ei pruugi vajalik olla. On olemas tehnoloogiaid, kus agentide globaalne identifitseerimine ei ole \u00fcldse vajalik, neid probleeme saaks lahendada ka lokaalselt. See on n\u00fc\u00fcd koht, kus me peame vaatama tehnoloogilisi v\u00f5imalusi: mis on turbeliselt tehtav, mis on sobiv nendel agentidel kasutada, ja siis me n\u00e4eme, mis on see taristu, mida me peame ehitama ja missuguseid uusi teenuseid meil on vaja.<\/p>\n<p>See probleem on t\u00e4iesti lokaalselt lahendatav: p\u00f5him\u00f5tteliselt iga organisatsioon saaks juba t\u00e4na tekitada sellise s\u00fcsteemi, kus ta v\u00f5imaldab alamkontode loomise ja nende \u00f5iguste piiramise. Lihtsalt seal j\u00e4\u00e4b saamata mastaabiefekt, mis meil inimese elektroonilise identiteediga on. See tehakse \u00fcks kord turvaliselt \u00fchiskonna jaoks \u00e4ra ja siis k\u00f5ik v\u00f5idavad sellest. Seal kindlasti potentsiaal on, aga registreerimine ei ole v\u00e4ltimatult vajalik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib muuta avaliku teabe seadust selliselt, et tekiks v\u00f5imalus anda AI-agentidele oma kood ja need&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":305758,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[54634,113660,26,27,14492,113788,37,33,35,34,36,31,32,21,10922,22104,10625,28,29,2656,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-305757","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ai-agent","tag-arne-ansper","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-cybernetica","tag-didiallkirjastamine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-id-kaart","tag-identiteet","tag-it","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mkm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117508005414316007","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305757","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=305757"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305757\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/305758"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=305757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=305757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=305757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}