{"id":306105,"date":"2026-10-27T07:39:11","date_gmt":"2026-10-27T07:39:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/306105\/"},"modified":"2026-10-27T07:39:11","modified_gmt":"2026-10-27T07:39:11","slug":"karmen-turk-miks-eesti-hasartmangulitsents-ei-meelita-ule-piiri-tegutsevaid-ettevotteid-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/306105\/","title":{"rendered":"Karmen Turk: miks Eesti hasartm\u00e4ngulitsents ei meelita \u00fcle piiri tegutsevaid ettev\u00f5tteid? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Keegi ei vaidle selle \u00fcle, et hasartm\u00e4ngukorraldaja peab rahapesu vastu v\u00f5itlema. Seadus seda n\u00f5uab. K\u00fcsimus on milleski muus: kas Eesti reeglid takistavad rahapesu v\u00f5i takistavad need eelk\u00f5ige uute ettev\u00f5tete tulekut Eestisse? Viimase aasta kogemus n\u00e4itab kahjuks pigem teist.<\/p>\n<p>Hiljuti muudetud kaughasartm\u00e4ngumaksu seadus on toonud fookusesse rahvusvahelised v\u00f5imalused Eesti riigieelarve ja eelk\u00f5ige spordi ja kultuuri rahastamiseks. Siinne keskkond v\u00f5iks olla atraktiivne, sest Eesti litsentsi eesm\u00e4rk on lihtne: tuua digitaalselt toimivasse Eestisse maksuraha, mis teenitakse mujal. Rahvusvahelised kaughasartm\u00e4ngukorraldajad ei sihi Eesti m\u00e4ngijaid. Nende kliendid on teistes riikides \u00fcle maailma. Eesti litsents t\u00e4hendab aga, et maks nende tegevuselt laekub Eestisse ja l\u00e4heb meie spordi ja kultuuri rahastamiseks. Iga Eestisse toodud litsents on seega v\u00f5it Eesti kultuurile ja spordile, ilma et see suurendaks hasartm\u00e4ngimist Eestis. Selle eesm\u00e4rgi saavutamiseks peavad ettev\u00f5tted aga Eestisse ka j\u00f5udma. Mis aga t\u00e4na ettev\u00f5tteid peletab? Lihtne vastus on: hirmust l\u00e4htuv reguleerimine, mis pisendab Eestis loodud seaduslikke v\u00f5imalusi, kuna iga taotlejat koheldakse eelk\u00f5ige v\u00f5imaliku riskina.<\/p>\n<p>Pikemalt seletades, hasartm\u00e4ngu tegevusloa annab maksu- ja tolliamet, kuid enne peab selle heaks kiitma Rahapesu Andmeb\u00fcroo (RAB). Taotleja peab esitama rahapesu v\u00e4ltimise sisereeglid, nimetama inimese, kes suhtleb RAB-iga (nn kontaktisik), ja esitama dokumente oma omanike ja juhtide kohta. Juba tegutsevad ettev\u00f5tted peavad need n\u00f5uded t\u00e4itma hiljemalt 1. jaanuariks 2027. Hasartm\u00e4ngukorraldajaid koheldakse n\u00fc\u00fcd sisuliselt samamoodi nagu finantsettev\u00f5tteid ja kr\u00fcptofirmasid. Rangemate reeglite eesm\u00e4rk on m\u00f5istetav. Probleem on selles, kuidas neid praktikas rakendatakse.<\/p>\n<p>Kontaktisik peab t\u00f6\u00f6tama Eestis<\/p>\n<p>Seaduse j\u00e4rgi peab kontaktisik t\u00f6\u00f6tama alaliselt Eestis. RAB-i koolitusmaterjalides \u00f6eldakse isegi, et &#8220;terve osakond peaks asuma Eestis&#8221;. Lisaks peab kontaktisikul olema sobiv haridus, kogemus ja laitmatu maine ning RAB peab tema valiku heaks kiitma.<\/p>\n<p>Mida meie regulatsioon t\u00e4hendab rahvusvahelisele ettev\u00f5ttele? Tavaliselt t\u00f6\u00f6tavad tema rahapesu kontrolli eest vastutavad inimesed samas kohas kui IT- ja maksemeeskonnad, n\u00e4iteks L\u00e4tis, Itaalias v\u00f5i Maltal. Eesti litsentsi saamiseks tuleb aga leida inimene, kes t\u00f6\u00f6tab Eestis, tunneb hasartm\u00e4ngusektori riske ja l\u00e4bib RAB-i kontrolli. RAB on andnud m\u00f5ista ka seda, et \u00fcks inimene tohib olla kontaktisik k\u00f5ige rohkem kahele ettev\u00f5ttele ja tal peab olema puhkuse ajaks asendaja. Ehk reaalsuses ei piisa \u00fchest kontaktisikust, vaid tarvis on kaht samadele kriteeriumitele vastavat eksperti \u2013 see on n\u00f5uete \u00fclereguleerimine. Eesti on v\u00e4ike ja selliseid spetsialiste on v\u00e4he. Seega ei ole see pelgalt formaalsus, vaid p\u00e4ris takistus turule tulekul.<\/p>\n<p>See, kus kontaktisik istub, ei \u00fctle midagi tema t\u00f6\u00f6 kvaliteedi kohta. Ka RAB-i enda uuendatud juhend ei r\u00e4\u00e4gi asukohast. See n\u00f5uab, et kontaktisik alluks otse juhatusele, oleks p\u00e4dev ja p\u00e4\u00e4seks igal ajal ligi kogu vajalikule infole. Kontaktisikuks v\u00f5ib olla isegi terve osakond. \u00dckski neist tingimustest ei s\u00f5ltu riigist. Vastupidi \u2013 tegelik teadmine ja kontroll on efektiivsem tegevuse enda &#8220;l\u00e4heduses&#8221;. Ka RAB-i andmetel on sektori tegelik n\u00f5rkus kahtlaste tehingute m\u00e4rkamine. 2025. aastal oli vaid umbes 14 protsenti teadetest seotud p\u00e4ris kahtlusega ja ligi 94 protsenti k\u00f5igist teadetest tuli vaid umbes k\u00fcmnendikult ettev\u00f5tetele. Selle probleemi lahendavad hea seires\u00fcsteem ja oskuslik meeskond, mitte see, kas kontaktisik istub Tallinnas v\u00f5i Roomas. Kui ettev\u00f5tte rahvusvaheline meeskond on tugevam kui Eestist leitav \u00fcksik spetsialist, v\u00f5ib Eesti n\u00f5ue kontrolli hoopis n\u00f5rgemaks muuta.<\/p>\n<p>Siin tekib ka Euroopa Liidu \u00f5iguse k\u00fcsimus. Eesti litsentsiga ettev\u00f5tted kuuluvad sageli teistes ELi riikides juhitud kontsernidesse ja teenindavad peamiselt v\u00e4lismaa kliente. EL tagab ettev\u00f5tetele \u00f5iguse tegutseda ja pakkuda teenuseid teistes liikmesriikides. Euroopa Kohus on lubanud riikidel hasartm\u00e4nge piirata, kuid ainult siis, kui piirangul on hea p\u00f5hjus, see p\u00e4riselt aitab eesm\u00e4rki saavutada, seda rakendatakse j\u00e4rjekindlalt ja see ei l\u00e4he kaugemale kui vaja. Eesti asukohan\u00f5ue on kahe viimase tingimuse valguses k\u00fcsitav. Esiteks ei ole see j\u00e4rjekindel: RAB-i juhendi j\u00e4rgi on teistest EL-i riikidest p\u00e4rit kliendid v\u00e4iksema riskiga, kuid teises EL-i riigis t\u00f6\u00f6tavat spetsialisti peetakse riskiks. Teiseks on olemas leebemad lahendused. Piisaks, kui kontaktisik oleks alati k\u00e4ttesaadav, suhtleks RAB-iga eesti keeles ja RAB p\u00e4\u00e4seks andmetele ligi. Lisaks hakkab 10. juulist 2027 kehtima \u00fchtne EL-i rahapesu t\u00f5kestamise m\u00e4\u00e4rus. Seet\u00f5ttu on paslik k\u00fcsida, kas Eesti lisan\u00f5uded, mida EL ei n\u00f5ua, on \u00fcldse veel vajalikud?<\/p>\n<p>Dokumendid peavad olema eesti keeles<\/p>\n<p>Teine takistus on keelen\u00f5ue. Ettev\u00f5tete kogemuse j\u00e4rgi ootab RAB, et sisereeglid ja muud dokumendid oleksid eesti keeles. On loomulik, et ametiga suheldakse eesti keeles. Kuid rahvusvahelise ettev\u00f5tte sisereeglid on igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6vahend. Neid kasutavad eri riikide t\u00f6\u00f6tajad ja need on kirjutatud keeles, millest k\u00f5ik aru saavad. Kui Eesti jaoks tuleb teha eraldi eestikeelne versioon, tekib kaks dokumenti: \u00fcks, mille j\u00e4rgi p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6tatakse, ja teine, mida n\u00e4idatakse ametile.<\/p>\n<p>See l\u00e4heb vastuollu RAB-i enda eesm\u00e4rgiga. RAB kontrollib just seda, kas reeglid on p\u00e4riselt kasutusel v\u00f5i ainult paberil. Uuendatud juhend \u00fctleb, et reeglid peavad olema t\u00f6\u00f6tajatele arusaadavad ja kirjeldama seda, mida ettev\u00f5te p\u00e4riselt teeb. Klientide dokumentide puhul soovitab juhend ise t\u00f5lkimist v\u00e4ltida, kui originaal on arusaadavas keeles, n\u00e4iteks inglise keeles. Juhendis ei ole \u00fchtegi n\u00f5uet, et sisereeglid peaksid olema eesti keeles. T\u00f5lkimise kohustus ei aita rahapesu vastu kuidagi kaasa.<\/p>\n<p>Menetlus, mille kestust ja tulemust ei tea<\/p>\n<p>\u00d5iguskantsler kontrollis 2024. aastal RAB-i loamenetlusi ja leidis mitu probleemi. Esiteks ei \u00fctle RAB taotlejale, millal on k\u00f5ik dokumendid korras. Seet\u00f5ttu ei tea taotleja, millal hakkab jooksma seaduses ette n\u00e4htud 60-p\u00e4evane otsustamise t\u00e4htaeg. Teiseks v\u00f5idakse taotlejale vestlusel soovitada vahetada v\u00e4lja kontaktisik, omanik v\u00f5i juhatuse liige v\u00f5i loobuda taotlusest, kuid neid vestlusi ei protokollita. 2026. aastal mitme ettev\u00f5tte kogetu p\u00f5hjal on need vestlused kestnud tunde ja \u00fchte inimest on korraga k\u00fcsitlenud 3\u20134 ametnikku. Eestisse investeeringuid planeerivale ettev\u00f5ttele on selline ebaselgus halvim v\u00f5imalik signaal. Ametlikku keeldumist saab kohtus vaidlustada. Kui aga menetluse tulemus s\u00f5ltub protokollimata vestlustest, valib ettev\u00f5te lihtsalt teise riigi, kus menetlus on selge ja etten\u00e4htav.<\/p>\n<p>Reeglid peavad l\u00e4htuma tegelikest riskidest<\/p>\n<p>Riik teab h\u00e4sti, mis on sektori riskid. Riikliku hinnangu j\u00e4rgi on hasartm\u00e4ngukorraldajate rahapesurisk k\u00f5rge, sest Eesti litsentsiga teenindatakse peamiselt v\u00e4lismaa kliente ja koost\u00f6\u00f6partnerid asuvad sageli v\u00e4lismaal. RAB keskendub raha p\u00e4ritolule, tankistide kasutamisele, tehingute t\u00fckeldamisele ja kr\u00fcptorahale. Need on \u00f5iged teemad. Kuid nende riskide vastu ei aita see, kui kontaktisik elab Eestis v\u00f5i kui reeglid on eesti keeles. Selleks on vaja head tehingute j\u00e4lgimist, kiiret infovahetust ja seda, et RAB p\u00e4\u00e4seks andmetele ligi. Viimane on seaduses juba tagatud, ka siis, kui server asub v\u00e4lismaal.<\/p>\n<p>Seadus ise n\u00f5uab m\u00f5\u00f5dukust: kontrolli ulatus peab vastama riskile ja olema m\u00f5istlik. Sama peaks kehtima ka riigile, kui ta otsustab, mida turule tulijalt n\u00f5uda. Karistused on niigi karmid: sisereeglite n\u00f5uete rikkumise eest v\u00f5ib m\u00e4\u00e4rata trahvi kuni miljon eurot.<\/p>\n<p>Eesti ei pea valima range rahapesu kontrolli ja atraktiivse litsentsi vahel, et kontrollida turgu ja teenida maksutulu. Kuid kontrolli edukust tuleb m\u00f5\u00f5ta selle j\u00e4rgi, kas see peatab kahtlase raha. Kontori aadress Tallinnas ega dokumentide keel seda ei n\u00e4ita.<\/p>\n<p>Loo autor Karmen Turk n\u00f5ustab rahvusvahelisi hasartm\u00e4nguettev\u00f5tjaid<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Keegi ei vaidle selle \u00fcle, et hasartm\u00e4ngukorraldaja peab rahapesu vastu v\u00f5itlema. Seadus seda n\u00f5uab. K\u00fcsimus on milleski muus:&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":306106,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,6591,21,102992,28,29,19,25,37713,3394,23,24,22,20,30],"class_list":["post-306105","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hasartmang","tag-headlines","tag-kaughasartmangumaks","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rab","tag-rahapesu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117511740671569882","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/306105","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=306105"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/306105\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/306106"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=306105"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=306105"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=306105"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}