{"id":30630,"date":"2025-10-29T22:49:34","date_gmt":"2025-10-29T22:49:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/30630\/"},"modified":"2025-10-29T22:49:34","modified_gmt":"2025-10-29T22:49:34","slug":"maakohtute-esimeeste-sonul-ei-muuda-kohtute-liitmine-uheks-midagi-paremaks-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/30630\/","title":{"rendered":"Maakohtute esimeeste s\u00f5nul ei muuda kohtute liitmine \u00fcheks midagi paremaks | Eesti"},"content":{"rendered":"

Justiits- ja digiministeerium plaanib kohtute seaduse muutmise eeln\u00f5uga muu hulgas luua praeguse nelja maakohtu, kahe haldus- ja kahe ringkonnakohtu asemel kolm \u00fcleriigilist kohut ning see eesm\u00e4rk on saanud paljudelt kohtunikelt kriitikat. Eriti suures mures on maakohtud, kus n\u00e4hakse, et liitmine t\u00e4hendaks \u00f5igusem\u00f5istmise liikumist pealinna poole.<\/p>\n

Samuti ei saa maakohtud aru, kust tuleb loodetav kohtupidamise efektiivistamine ning miks pole ministeerium kuulda v\u00f5tnud maakohtute ettepanekuid, kuidas muudatusi tegelikult v\u00f5iks l\u00e4bi viia.<\/p>\n

“Millegip\u00e4rast on nii, et nende ekspertide, kes v\u00f5iksid asjast k\u00f5ige paremini teada, ehk kohtunike enda arvamust ei kuulata. Selle asemel tellitakse arvamusi, ekspertiise kuskilt mujalt, saamaks nii-\u00f6elda kiitust sellele, et see reform on tegelikult hea,” \u00fctles ERR-ile Tartu maakohtu esimees Marek Vahing.<\/p>\n

Reformil on suur initsiatiiv ministeeriumi poolt, aga laiapindset toetust sellele kohtunikkonnas ei ole, \u00fctles ERR-ile P\u00e4rnu maakohtu esimees Toomas Talviste.<\/p>\n

“Minu hinnangul P\u00e4rnu ja Tartu vaates kindlasti, aga ma tean, et ka Harjumaa kohtu vaates v\u00e4hemalt samamoodi. Pigem enamik kohtunikke seda reformi \u00fcldse ei toeta, sellep\u00e4rast et inimesed ei saa aru, miks selliseid suuri asju, ja veel sellise kiirustamisega, tehakse. See ei anna meile mingisugust olulist v\u00f5itu,” lausus Talviste.<\/p>\n

Vahing lisas, et arusaamatuks j\u00e4\u00e4b, mis probleemi reformiga lahendatakse. N\u00e4iteks on teada, et kohtunikel on suur t\u00f6\u00f6koormus ning seet\u00f5ttu ei suudeta m\u00f5istliku aja jooksul kohtuasju lahendada, kuid sellega reform ei tegele.<\/p>\n

“Sissetulevate asjade arv on t\u00f5usutrendis, kohtunikke on meil j\u00e4\u00e4nud oluliselt v\u00e4hemaks. Minister ei t\u00e4ida kohtunike kohti, nii et k\u00f5ik see on viinud selleni, et t\u00f6\u00f6koormus on t\u00f5usnud, me ei suuda enam asju lahendada. Aga see reform tegelikult sellele mingisugust leevendust ei paku,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta \u00fctles ERR-ile, et samaliigiliste kohtute \u00fchendamisel on kohtus\u00fcsteemis m\u00f5istagi nii poolt- kui vastuh\u00e4\u00e4li, see on k\u00f5ikide suuremate reformide puhul tavap\u00e4rane, ning et kohtus\u00fcsteemi sees on seda teemat arutatud juba aastast 2020.<\/p>\n

“Kohtureformi vajadus tuleb kohtutest endist, see ei ole mingi ministeeriumis s\u00fcndinud asi. Hea kokkuv\u00f5tte kohtute muredest ja lahendustest toob riigikohtu esimees Villu K\u00f5ve oma ERR-s ilmunud artiklis<\/a>.\u00a0Lisaks tulenevad kohtute \u00fchendamine, \u00fcleriigiline jagamine ja spetsialiseerumisosakonnad juba kohtute endi koostatud kohtute arengukavast<\/a>,” lausus Pakosta.<\/p>\n

K\u00f5ve m\u00e4rkis oma artiklis muu hulgas, et kohtunikule toob reform kaasa spetsialiseerumisv\u00f5imaluse, aga ka paindliku \u00fcleriigilise jagamiss\u00fcsteemi, mis v\u00f5imaldab \u00fchtlustada t\u00f6\u00f6koormust, lihtsustada asendamist ja v\u00e4ltida asjade kuhjumist.<\/p>\n

Marek Vahing. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Esimehed: s\u00f5ite tuleb rohkem, kulud suurenevad, istungeid v\u00e4hemaks ei j\u00e4\u00e4<\/p>\n

\u00dcks asi, mida kohtunikud on pidevalt v\u00e4lja toonud, on see, et kohtute \u00fchendamisega ja spetsialiseerumisega peavad kohtunikud oluliselt rohkem m\u00f6\u00f6da Eestit ringi s\u00f5itma hakkama. Ja sellega kohe kindlasti kulusid kokku ei hoia ning see osa on ministeeriumi poolt t\u00e4iesti l\u00e4bi m\u00f5tlemata, nentis Talviste.<\/p>\n

“Kui me liidame n\u00e4iteks Rapla ja Rakvere v\u00f5i Tallinna kohtunikud, paneme \u00fchte osakonda konkreetsete asjadega tegelema, kas ei too see kaasa seda, et need kohtunikud peavad ka reaalselt m\u00f6\u00f6da Eestit oluliselt rohkem ringi hakkama s\u00f5itma. Ehk kulu v\u00f5ib olla oluliselt suurem, kui see praegu on,” lausus ta.<\/p>\n

Pakosta on varem \u00f6elnud, et kohtunike s\u00f5idusundi v\u00f5iks v\u00e4hendada ka kirjalike menetluste ja videoistungite osakaalu pidev kasv. Pakosta \u00fctles ERR-ile, et umbes pool kriminaalmenetlusasjadest, \u00fcle 80 protsendi tsiviil- ja haldusasjadest on kirjalikus menetluses, kus inimene kohtuhoonesse ise f\u00fc\u00fcsiliselt \u00fcle uksepaku ei astugi.\u00a0<\/p>\n

Maakohtute hinnangul on ministril kirjalike menetluste kohta veidi vananenud andmed ja videoistungite osakaalu ei peaks \u00fcle\u00fcldse suurendama.<\/p>\n

Talviste s\u00f5nul tutvustas ministeerium t\u00f5esti paar aastat tagasi andmeid, et kui palju asju menetletakse kirjaliku menetlusega, kus istungit pole vaja, kuid tegelik elu n\u00e4itab midagi muud.<\/p>\n

“P\u00e4rnu maakohtu n\u00e4itel v\u00f5in kindlasti \u00f6elda, et sellist tendentsi tegelikult ei ole. Istungite arv on suures j\u00e4rgus sama, nagu see oli viis v\u00f5i seitse v\u00f5i kaheksa aastat tagasi. Ja v\u00e4iksemates keskustes, nagu Rapla, Paide, Kuressaare, Haapsalu, pole v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud, pigem vastupidi,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Vahing kinnitas, et Tartu maakohtus on sama lugu ja isegi rohkem \u2013 istungite arv on t\u00f5usmas.<\/p>\n

“Need (ministeeriumi) andmed on kindlasti vananenud, t\u00e4na v\u00e4ga palju istungeid ikkagi peetakse, ennek\u00f5ike s\u00fc\u00fcasjades ja ka tsiviilasjades kutsutakse \u00fcles rohkem istungeid pidama, asju istungil l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima ja v\u00f5imalikele kompromissidele suunama,” lausus ta.<\/p>\n

Tartu maakohtu tsiviilkohtunik Gerty Pau s\u00f5nul eelistab ta seda, et osalised tulevad kohtusaali, sest v\u00f5rreldes videoistungiga on tulemus \u00fcldjuhul hoopis teine.<\/p>\n

“Kohus on see koht, kus sa tuled oma vaidlust lahendama, kus sa tahad saada mitte ainult seda, et kummal \u00f5iguse m\u00f5ttes \u00f5igus on, vaid sa tahad mingit meelerahu. Ja see, kui nad tulevad kohtusaali, siis tulemus on hoopis teistsugune kui see, kui ma olen j\u00e4rjekordne r\u00e4\u00e4kiv pea kuskil videoekraanil. Ma ei taha olla lihtsalt j\u00e4rjekordne teadja, kes \u00fctleb lapse isale, et palun maksa elatist. See ei t\u00f6\u00f6ta lihtsalt niimoodi. Ta peab tulema saali, ta peab n\u00e4gema, et siin on p\u00e4ris inimesed ja siis on lootust, et ta maksab elatist,” r\u00e4\u00e4kis Pau.<\/p>\n

Kohtumajade seadusesse kirjutamine ei taga kohtupidamist koha peal<\/p>\n

Kohtute seaduse muutmise eeln\u00f5us \u00f6eldakse, et toimub samaliigiliste kohtute \u00fchendamine kohtumajade arvu muutmata. See aga ei anna kindlust, et ka kohtupidamine kohapeale j\u00e4\u00e4ks, \u00fctles Pau.<\/p>\n

“Kui meil j\u00e4\u00e4vad formaalselt alles kohtumajad, kus tegelikult kohtunikud kohale ei k\u00e4i ja kus k\u00f5ik asjad tehakse videos \u00e4ra, siis tegelikult on see maja ju kohtupidamise m\u00f5ttes t\u00fchi,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Maakohtute mure ongi, et kui reform sellisel kujul l\u00e4bi viiakse, hakkab \u00f5igusem\u00f5istmine j\u00e4rk-j\u00e4rgult Tallinna koonduma.<\/p>\n

“Oluline on ka see, et kohtud ei tohi \u00e4ra kasvada kuskilt kohast, kus on v\u00e4hem inimesi, ainult sellep\u00e4rast, et seal on v\u00e4hem inimesi. Riigiv\u00f5im ei t\u00f6\u00f6ta ju niimoodi. V\u00e4hem rahvast ei t\u00e4henda seda, et paneme V\u00f5ru maja kinni. Ja kui kohtunikud koonduvad Tallinna, siis ilmselgelt ka advokaatide huvi on koonduda Tallinna. Ja kui k\u00f5ik asjad koonduvad Tallinna, siis mis \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestist saab?” lausus Pau.<\/p>\n

“Hirm tuleneb sellest, et kui v\u00f5im koondub v\u00e4ikestest kohtadest eemale, siis kahjuks l\u00e4hevad ressursid kaasa. Muretseme sellep\u00e4rast, et \u00f5igusem\u00f5istmise k\u00e4ttesaadavus kindlasti selle juures kannatab,” \u00fctles Vahing.<\/p>\n

Pakosta aga m\u00e4rkis, et regionaalpoliitiliselt l\u00e4heb reformiga olukord paremaks ja kindlamaks.<\/p>\n

“Kuna kohtumajad j\u00e4\u00e4vad sinna, kus need on, siis inimeste ligip\u00e4\u00e4s kohtukantseleile ja istungisaalidele j\u00e4\u00e4b nii nagu seni. Samuti ei muutu kohtunike ja kohtuteenistujate p\u00fcsivad teenistuskohad \u2013 need on ikka m\u00e4\u00e4ratud konkreetsesse kohtumajja. K\u00fcll aga j\u00f5uavad need n\u00e4itajad seadusesse, kus need seni pole olnud \u2013 ja seega kindlustunne hoopis suureneb,” lausus Pakosta.<\/p>\n

Tartu kohtumaja Autor\/allikas: Aili Vahtla\/ERR<\/p>\n

Kas kohtunike spetsialiseerumine hoopis pikendaks menetlusaegu?<\/p>\n

Samuti on maakohtud kriitilised kohtunike suurema spetsialiseerumise eesm\u00e4rgi suhtes. Esiteks ei v\u00e4hendaks see t\u00f6\u00f6koormust, sest n\u00e4iteks tsiviilvaidlustes on seadused ja valdkonnad niiv\u00f5rd kattuvad, \u00fctles Pau. Vahingu s\u00f5nul on teadusuuringud pigem n\u00e4idanud, et spetsialiseerumine toob kaasa menetlusaegade pikenemise.<\/p>\n

“Eks see eeln\u00f5u olegi kohati selles osas vastuoluline, et ei saa \u00fche eesm\u00e4rgiga tegelikult saavutada teist. Ehk et spetsialiseerumine pigem toob kaasa pikemad menetlusajad ja kui tegelikult tahetakse, et kohtus\u00fcsteem oleks efektiivsem, siis sellega seda ei saavutata,” \u00fctles Vahing.<\/p>\n

Talviste s\u00f5nul oleks kohtunike spetsialiseerumine eesm\u00e4rgina kohane siis, kui statistika n\u00e4itaks, et maakohtute lahendeid t\u00fchistatakse aina rohkem, kuid tegelikkus on vastupidine.<\/p>\n

Pakosta s\u00f5nul suurendab kohtunike ja nende tugipersonali suurem spetsialiseerumine valdkondlikku asjatundlikkust ja kohtulahendite etteaimatavust ning menetluskiirust.<\/p>\n

“Mida suurem asutus, seda rohkem on v\u00f5imalik spetsialiseeruda. N\u00e4iteks Harju kohtu s\u00fc\u00fcteoosakonnas on kaheksa spetsialiseerumissuunda, Tartus mitte \u00fchtki. Prokuratuur ja politsei on oluliselt rohkem spetsialiseerunud kui kohtute s\u00fc\u00fcteoosakonnad. Maakohtute s\u00fc\u00fcteoosakonnad on prokuratuurist, politseist oluliselt v\u00e4iksemad ning neljaks jagatuna ei suudaks nad v\u00f5rreldaval m\u00e4\u00e4ral spetsialiseeruda,” lausus Pakosta.<\/p>\n

Liisa Pakosta Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Esimehed: kahte asja poleks tohtinud \u00fchte eeln\u00f5usse kokku panna<\/p>\n

Nii-\u00f6elda esimene osa kohtureformist puudutab esimese ja teise astme kohtute haldamise eraldamist justiitsministeeriumist, mis muu hulgas t\u00e4hendab seda, et kohtud saavad osaleda riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, on kohtunikele meeltm\u00f6\u00f6da ning see ongi algatatud kohtunike \u00fchingu poolt. Et see on aga liidetud justiitsministeeriumi poolt plaanitud muudatustega, maakohtutele aga ei meeldi.<\/p>\n

“Kui n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga aus olla, siis eks seda kasutatakse meie vastu mingis m\u00f5ttes \u00e4ra. V\u00e4ga raske saab olema kohtunikkonnal valida: \u00fchtepidi me v\u00e4ga tahame seda, et me oleksime s\u00f5ltumatumad justiitsministeeriumist ja meile v\u00e4ga meeldib see osa reformist. Aga sinna juurde kahjuks pannakse teine pool, mis toob kaasa ka kohtute liitmise. Ja selle vastu on suurem osa kohtunikkonnast. Sellisesse sundolukorda meid selle reformiga pannakse,” kirjeldas olukorda Vahing.<\/p>\n

Pakosta aga m\u00e4rkis, et kohtute haldamise ja kohtute \u00fchendamise soovitasid \u00fcheks eeln\u00f5uks kirjutada kohtureformi kahel arutelul riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjonis kaasatud ekspertide enamus ning ka riigikohtu esimees.<\/p>\n

K\u00fcsimus on ka muudatuste koosk\u00f5las p\u00f5hiseadusega. Seaduse j\u00e4rgi peab Eestis olema rohkem kui \u00fcks maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus. Seet\u00f5ttu peaks viima l\u00e4bi \u00fchiskondliku debati, kui palju kohtuid Eesti vajab ning vajadusel muutma p\u00f5hiseadust, m\u00e4rkis Vahing.<\/p>\n

“Kui leitakse, et Eesti riik ei suuda \u00fclal pidada kaheksat kohut, siis tuleks alustada ikkagi p\u00f5hiseaduse muutmisest ja l\u00e4bi v\u00e4ga selgete \u00fchiskondlike protsesside j\u00f5utakse siis sinnamaani, et palju on Eesti riigile optimaalne kohtuid pidada,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Pakosta \u00fctles aga, et Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonnalt tellitud \u00f5iguslikus anal\u00fc\u00fcsis, mida juhtis endine riigikohtu esimees Priit Pikam\u00e4e, leiti, et p\u00f5hiseadus lubab samaliigiliste kohtute \u00fchendamist.\u00a0<\/p>\n

“Seda juhul, kui on selgus kohtumajade paiknemise osas \u2013 et menetlusosalistel oleks teada, kus korraldatakse istungid, ning kohtunikel kindlus nende p\u00fcsiva teenistuskoha suhtes. Seda arvestades hakataksegi kohtumajade asukohti m\u00e4\u00e4rama kohtute seaduses,” lausus Pakosta.<\/p>\n

Vahing: praegune s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab<\/p>\n

Vahingu s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b mulje, et ministeerium soovib reformi v\u00f5imalikult kiiresti \u00e4ra teha ning k\u00f5iksugu detailidega tahetakse tegelda hiljem.<\/p>\n

“Tegelikult tehakse seda h\u00e4sti rutakalt ja l\u00e4bi kaalumata. See on viimase 20 aasta \u00fcks suurimaid kohtureforme. Viimati 2006. aastal \u00fchendati kohtuid. Viimased 20 aastat oleme selle s\u00fcsteemiga t\u00f6\u00f6tanud, see s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab, koondumine on viidud k\u00f5ige optimaalse lahenduseni: meil on neli maakohut, kaks halduskohut, kaks ringkonnakohut. Meil on neli politseiprefektuuri, meil on neli ringkonnaprokuratuuri. Aga millegip\u00e4rast tahetakse samm edasi astuda ja kaotada struktuuri\u00fcksused \u00e4ra lihtsalt sellep\u00e4rast, et neid oleks v\u00e4hem. Aga kaalumata sealjuures, mida see k\u00f5ik kaasa v\u00f5ib tuua,” lausus Vahing.<\/p>\n

Puudu on ka seletus, kuidas tegelikult \u00fcht suurt maakohut juhtima hakatakse, nentis Talviste.<\/p>\n

“Mitte mingisugust anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5i vaadet sellele, milline uue suure maakohtu, mis koondab kaks kolmandikku Eesti kohtunikest, juhtimisstruktuur v\u00e4lja n\u00e4eb, seda pole tegelikult kellelegi n\u00e4idatud, seda eeln\u00f5ud ju polegi olemas. Arusaama sellest, milline suure kohtu struktuur v\u00e4lja hakkab n\u00e4gema juhtimise vaates, seda pilti pole meile suudetud ette manada,” lausus Talviste.<\/p>\n

Pakosta \u00fctles, et ministrina vaatab ta inimeste ja ettev\u00f5tete muresid, kes kohtus k\u00e4ivad ning lihtsad faktid n\u00e4itavad, et mured on kuhjunud.<\/p>\n

“Vahemikus 2020\u20132024 pikenes keskmine menetlusaeg maakohtutes 11 protsenti, halduskohtutes 21 protsenti, ringkonnakohtutes 44 protsenti. Samal ajal suurenes kohtuasja lahendamise personalikulu 85 protsenti. Numbrid n\u00e4itavad, et ainult maksumaksjate poolt makstava rahahulga suurendamisega ei l\u00e4he asjad paremaks, mitte midagi tehes l\u00e4hevad asjad puhta hapuks,” lausus ta.<\/p>\n

“Ja lahendus on kompleksne \u2013 mitte \u00fcksnes paindlikkuse suurendamine ehk \u00fcleriigiline jagamine ja spetsialiseerumine \u00fchendkohtus, vaid ka kohtumenetlus\u00f5iguse uuendamine ja kohtute infos\u00fcsteemi arendamine ning teatud asjade kohtust v\u00e4ljaviimine. Ehk et kohtute halduse muutmine on vaid \u00fcks osa kogu kohtureformist,” lisas Pakosta, kelle s\u00f5nul pole kohtureformi eesm\u00e4rgiks m\u00f5ningane rahaline kokkuhoid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Justiits- ja digiministeerium plaanib kohtute seaduse muutmise eeln\u00f5uga muu hulgas luua praeguse nelja maakohtu, kahe haldus- ja kahe…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":30631,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,16211,21,5209,13950,16212,16209,28,29,16210,16207,19,352,25,16213,16208,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-30630","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-gerty-pau","18":"tag-headlines","19":"tag-justiits-ja-digiministeerium","20":"tag-kohtureform","21":"tag-kohtute-liitmine","22":"tag-kohtute-seadus","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maakohtud","26":"tag-marek-vahing","27":"tag-news","28":"tag-parnu-maakohus","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-taru-maakohus","31":"tag-toomas-talviste","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115459900245246256","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30630","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30630"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30630\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/30631"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30630"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30630"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30630"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}