{"id":306435,"date":"2026-10-27T15:22:08","date_gmt":"2026-10-27T15:22:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/306435\/"},"modified":"2026-10-27T15:22:08","modified_gmt":"2026-10-27T15:22:08","slug":"berit-teeaar-anu-poder-jai-silma-oma-unikaalsuses-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/306435\/","title":{"rendered":"Berit Tee\u00e4\u00e4r: Anu P\u00f5der j\u00e4i silma oma unikaalsuses | Kunst"},"content":{"rendered":"<p>Postuumselt rahvusvahelisel kunstiskeenel ilma tegev Anu P\u00f5der j\u00e4i tema p\u00e4randkogu juhi Berit Tee\u00e4\u00e4re s\u00f5nul silma on unikaalsuses.<\/p>\n<p>Laup\u00e4eval avanes Malm\u00f6 kaasaegse kunsti muuseumis Anu P\u00f5dra esimene isikun\u00e4itus Rootsis. N\u00e4itusel on v\u00e4ljas Anu P\u00f5dra teosed l\u00e4bi kolme aastak\u00fcmne, mis pakuvad k\u00fclastajale sissevaate kunstniku loomingulisse teekonda ja n\u00e4itavad, kuidas tema fookus nihkus kehaliste kogemustega tegelemisest tarbimise ja kapitalismikriitika suunas.\u00a0<\/p>\n<p>2013. aastal meie seast lahkunud Anu P\u00f5dra rahvusvaheline t\u00e4helend sai hoo sisse 2017. aastal, kui Eesti Kunstimuuseumis toimus retrospektiivn\u00e4itus &#8220;Anu P\u00f5der. Haprus on vaprus&#8221;. Samas r\u00f5hutas kunstniku p\u00e4randkogu juht Berit Tee\u00e4\u00e4r &#8220;Vikerhommikus&#8221;, et Eestis oli P\u00f5der hinnatud kunstnik juba aastak\u00fcmneid varem.<\/p>\n<p>&#8220;Anu P\u00f5dra teekond kunstnikuna algas 70-ndatel, juba 80-ndatel toimusid tal isikun\u00e4itused Eestis. Ta oli v\u00e4ga andekas modelleerija, v\u00e4ga andekas joonistaja. Tema teoseid osteti Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja kunstifondi kogusse tema elu ajal. Nii et suur osa teostest, mis on t\u00e4nap\u00e4eval muuseumides, on ostetud tema elu ajal. Teda hinnati Eestis v\u00e4ga just tema oman\u00e4olisuse t\u00f5ttu,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>Tee\u00e4\u00e4re s\u00f5nutsi v\u00f5ib \u00f6elda, et Anu P\u00f5der oli omal ajal justkui vastuvoolu ujuja. Ta t\u00f5i v\u00e4lja P\u00f5dra hullumeelse fantaasia kui ka unikaalse materjalikasutuse. \u00dcks erilisemaid materjale P\u00f5dra loomingus on roosa plast, millest on mitmed tema 80-ndatel s\u00fcndinud teosed.<\/p>\n<p>&#8220;See sattus tema k\u00e4tte t\u00e4nu tema vennale, kes oli arst. See on selline meditsiiniline materjal, millest tehti ortoose. Need j\u00e4\u00e4gid sattusid venna kaudu Anu k\u00e4tte, kes hakkas katsetama, kuidas seda skulptuuris kasutada,&#8221; avas Tee\u00e4\u00e4r.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3861319\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3861319hdeact24.jpg\"\/>N\u00e4itus &#8220;Anu P\u00f5der: Space for My Body&#8221; (2024) \u0160veitsis, kuraator Cecilia Alemani<\/p>\n<p>Seda, et P\u00f5dra looming 2017. aastal n\u00f5nda lendu l\u00e4ks, on Tee\u00e4\u00e4re arvates mitu p\u00f5hjust. Esiteks t\u00f5i ta v\u00e4lja n\u00e4ituse p\u00f5hjalikkuse. Samas m\u00e4ngis rolli ka see, et v\u00e4ljapaneku toimumine sattus heasse aega ehk perioodi, mil maailmas tekkis laiem huvi naiskunstnike vastu. Sellele viitab ka see, et 2022. aastal j\u00f5udsid P\u00f5dra t\u00f6\u00f6d Veneetsia kunstibiennaali pean\u00e4itusele &#8220;Milk of Dreams&#8221;, mille kuraator oli Cecilia Alemani. &#8220;Anu j\u00e4i silma oma unikaalsuses,&#8221; usub p\u00e4randkogu juht.<\/p>\n<p>Anu P\u00f5dra loomingus on viiteid nii s\u00fcrrealismile kui ka popkunstile, samuti on teda 90-ndatel seostatud feminismiga.<\/p>\n<p>&#8220;Ta sobitus sinna k\u00fcll, aga v\u00f5ib-olla olid toonased noored feministid nii palju h\u00e4\u00e4lekamad, et Anu j\u00e4i oma vaikivas v\u00e4ljenduses kuidagi tagaplaanile. Reet Varblane ja Katrin Kivim\u00e4e asetasid Anu sellesse konteksti v\u00e4ga h\u00e4sti, aga noorem feministlike kunstnike p\u00f5lvkond s\u00f5itis kuidagi h\u00e4sti j\u00f5uliselt \u00fcle ja rahvusvaheline publik ei nokkinud Anu nende vahelt v\u00e4lja.&#8221;<\/p>\n<p>Tee\u00e4\u00e4re s\u00f5nutsi on viimase pea k\u00fcmne aasta jooksul v\u00e4lja kujunenud teosed, mida k\u00f5ik muuseumid, kes P\u00f5dra loomingut n\u00e4idata planeerivad, oma publiku ette tuua tahavad. \u00dcks neist on seebist valminud &#8220;Keeled&#8221;, mida materjali hapruse t\u00f5ttu ei saa enam Eesti Kunstimuuseumi kogust v\u00e4lja anda.<\/p>\n<p>&#8220;Moderna Museeti palvel valmistasid Eesti Kunstimuuseumi konservaatori sellest teosest n\u00e4itusekoopia. See on lausa imeline, peaaegu \u00e4ravahetamiseni sarnane p\u00e4ris teosega,&#8221; kirjeldas ta.<\/p>\n<p>Esimest korda j\u00f5uavad aga Rootsis publiku ette P\u00f5dra joonistused. V\u00e4rskelt konserveeritud teosed p\u00e4rinevad kunstniku p\u00e4randkogust. &#8220;Kui kunstniku looming on piiratud, ta uusi teoseid ei loo, siis need joonistused on h\u00e4sti huvitav leid,&#8221; usub Tee\u00e4\u00e4r ning lisas, et tulevikus plaanitakse teisedki P\u00f5dra joonistused korda teha.<\/p>\n<p>Malm\u00f6s avatud v\u00e4ljapanek liigub kevadel Stockholmi Moderna Museetisse. 2028. aasta s\u00fcgisel j\u00f5uab n\u00e4itus Soome Emma kunstimuuseumisse. &#8220;Mingisugust aeglustumist hetkel ei n\u00e4e,&#8221; r\u00f5\u00f5mustas Tee\u00e4\u00e4r.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Postuumselt rahvusvahelisel kunstiskeenel ilma tegev Anu P\u00f5der j\u00e4i tema p\u00e4randkogu juhi Berit Tee\u00e4\u00e4re s\u00f5nul silma on unikaalsuses. Laup\u00e4eval&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":306436,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[69170,113925,37,33,35,173,34,36,140],"class_list":["post-306435","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-anu-poder","tag-berit-teeaar","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117513561162576160","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/306435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=306435"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/306435\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/306436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=306435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=306435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=306435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}