{"id":30652,"date":"2025-10-29T23:41:44","date_gmt":"2025-10-29T23:41:44","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/30652\/"},"modified":"2025-10-29T23:41:44","modified_gmt":"2025-10-29T23:41:44","slug":"teledokis-mati-alaver-valgusest-varju-tulid-paevavalgele-uued-detailid-suusatamine-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/30652\/","title":{"rendered":"Teledokis “Mati Alaver \u2013 valgusest varju” tulid p\u00e4evavalgele uued detailid | Suusatamine"},"content":{"rendered":"

V\u00e4ike p\u00f5hjala riik Eesti elab aastatuhande alguses erakordse suusabuumi lummuses, mille peaarhitekt on p\u00e4rjatud treener Mati Alaver ja tema hoolelaused eesotsas Andrus Veerpaluga.<\/p>\n

Eufooria l\u00f5peb aga pisaratega, kui kahekordne ol\u00fcmpiav\u00f5itja ja maailmameister annab 2011 positiivse dopinguproovi.<\/p>\n

Veerpalu ja Alaver vaidlustavad v\u00f5istluskeelu ning v\u00f5idavad \u00fcllatuslikult rahvusvahelises spordiarbitraa\u017eis, sest kasvuhormooni testmeetod on vigane. Hoolimata napikast on Alaver suusatamises edasi m\u00f5jukas tegija ja j\u00e4tkab dopinguga, kuni 2019 tabatakse j\u00e4rgmised hoolealused Austrias Seefeldi MM-il.\u00a0<\/p>\n

See on harukordne sissevaade Euroopa \u00fche suurima dopinguv\u00f5rgustiku toimimisse l\u00e4bi v\u00e4ikeriigi treeneri ja tema suusatajate.\u00a0<\/p>\n

2013 kevadel avaldavad Eesti ajalehed emotsionaalseid intervjuusid ja juubeldavaid juhtkirju, kus Andrus Veerpalu dopingukaristuse t\u00fchistamist v\u00f5rreldakse antiikkangelase naasmisega allilmast. Kuid sama aasta l\u00f5pus puhkeb uus skandaal.\u00a0<\/p>\n

1980ndatel koondise arstina tegutsenud ja vahepeal erapraksist pidanud Vitali Bernatski tunnistab, et varustas Eesti sportlasi 1990ndate keskpaigast dopingainetega. Asja uurimiseks moodustatakse komisjon, mida juhib Kristjan Port.<\/p>\n

“Vitali Bernatski r\u00e4\u00e4kis, et tema on regulaarselt vahendanud apteegist ostetud er\u00fctropoetiini ja kasvuhormooni ja mitte ainult andnud edasi, vaid ka k\u00e4inud ise seda s\u00fcstimas erinevatele Eesti sportlastele,” meenutab Port. “Suusatajaid ta eraldi nimetas, selleks oli see v\u00e4ike seltskond Mati Alaveri suusatajaid.”<\/p>\n

“Mina m\u00f5tlesin, et no n\u00e4ed, keegi julgeb r\u00e4\u00e4kida. T\u00e4pselt nii oligi. Keegi julgeb midagi r\u00e4\u00e4kida!” kirjeldab endine Eesti koondislane Piret Niglas, millise tundega tema Bernatski toonast juttu luges. \u00a0<\/p>\n

Ma saan aru, et ma ise k\u00e4itusin halvasti, aga ma pidin seda tegema. Kuidagi pidi ju elama,” nendib Bernatski.<\/p>\n

Bernatski ei salga, et \u00fclestunnistusele t\u00f5ukas t\u00fcli \u00fche v\u00e4idetava dopingukliendiga kergej\u00f5ustiku vallast ja tekkinud rahalised raskused.\u00a0<\/p>\n

“Tema lugu oli minu silmis t\u00e4iesti veenev,” \u00fctleb endine spordiajakirjanik Peep Pahv. “Kuigi ta v\u00f5is j\u00e4tta m\u00f5nedele natuke kummalise mulje. Oma olemuselt, oma jutult.”<\/p>\n

Jutt tundub usutav seda enam, et Bernatskil on alles\u00a0 hulk saatelehti, \u00fclekannete koopiaid ja isegi t\u00fchje ravimiviaale. Kogused on muljetavaldavad ega saanud kuidagi minna p\u00e4ris haigetele. Bernatski v\u00e4itel varustas ta Alaveri kasvuhormooni ja teiste ainetega alates aastatuhande vahetusest ja kraam l\u00e4ks Andrus Veerpalu ning Jaak Mae jaoks, mis asetab tolle perioodi medalid uude valgusesse.\u00a0<\/p>\n

“Ma ei tahtnud lihtsalt Matile \u00e4ra \u00f6elda. Ma teadsin, et ta nendega midagi halba neile ei tee, see on ainult spordi, tulemuste jaoks,” selgitab Bernatski. “Ta on samuti selline fanaatik, nagu mina tahtsin olla sportlasena. Tahtsin saada suureks sportlasena. Aga tema tahtis saada suureks treeneriks.”<\/p>\n

Vitali Bernatski intervjuud andmas Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Kui oli uurimine, siis te \u00fctlesite, et need preparaadid olid Andrus Veerpalu ja Jaak Mae jaoks? “Me r\u00e4\u00e4gime pragu Matist, miks sellest j\u00e4lle…,” t\u00f5rjub Bernatski. “See on l\u00f5ppenud. Kui midagi oli, miks minna sellega uuele ringile. Ma ei taha sellest ausalt \u00f6eldes r\u00e4\u00e4kida.”<\/p>\n

“Alati v\u00f5ib tulla \u00fcks provokaator, mis iganes, ja mustab k\u00f5iki edukaid Eesti sportlaseid. Ja siis sa vaatad, kuidas need edukad sportlased reageerivad. Kui sind ikka t\u00e4iesti alusetult mustatakse, siis sa oled esimene, kes on ukse taga \u00fctlemas, et ma tahaks seda p\u00e4tti n\u00e4ha,” arutleb Port.<\/p>\n

Enamik inimesi, kelle kohta Bernatski \u00fctlusi annab, keelduvad koost\u00f6\u00f6st komisjoniga ja \u00fckski pole n\u00f5us temaga silmast silma vastandamisega. V\u00e4idetavad kliendid eesotsas Alaveriga kas eitavad t\u00e4ielikult v\u00f5i toovad muid selgitusi, miks talle raha maksid. N\u00e4iteks Raul Olle, keda Bernatski nimetas, v\u00e4idab siiani, et andis talle laenu ja ostis tema kaudu tolmuimeja.<\/p>\n

“Ta tegeles nende tolmuimejate \u00e4riga, mis l\u00e4ks natuke halvasti ja ta palus rahalist abi. Seda ta ka sai,” \u00fctleb endine Eesti koondislane Olle. “Nagu ma sellele komisjonile ka kinnitasin, et nii oli siis, ja v\u00e4idetavalt mingeid muid t\u00f5endeid ei ole sinna juurde tulnud, siis ma ikkagi hetkel ka siin praegu j\u00e4\u00e4ksin enda arvamuse juurde.”<\/p>\n

K\u00fcsimusele, kas ta tema siis Bernatskilt dopingut pole ostnud, vastab Olle: “Ei ole.”\u00a0<\/p>\n

Raul Olle. Autor\/allikas: Kuvat\u00f5mmis\/ETV<\/p>\n

“Otse-eetris v\u00f5in vabandada Raul Olle ees. Nad on sportlased, fanaatikud. Kui ma oleks ise tegelenud, mul oleks v\u00f5imalus olnud, oleksin t\u00e4pselt samu preparaate proovinud ja v\u00f5tnud,” r\u00e4\u00e4gib Bernatski. “Sportlasest fanaatikud on fanaatikud, on asjaarmastajad, seal on suur vahe. Saavutuse nimel on nad k\u00f5igeks n\u00f5us. Selline peabki sportlane olema.”<\/p>\n

Bernatski n\u00e4ib tagantj\u00e4rgi rohkem kahetsevat, et asja avalikustas, kui et dopinguga m\u00e4ssas. Kuna Eestis puudub tol hetkel seadustik ja v\u00e4idetavad teod oleks ka aegunud, ei saa politsei asja uurida. Port on veendunud, et p\u00f5hijoontes r\u00e4\u00e4kis Bernatski t\u00f5tt, ja pettunud, et ol\u00fcmpiakomitee ning alaliit j\u00e4tsid selle sisuliselt t\u00e4helepanuta.\u00a0“Ega see m\u00f5nus tunne ei ole,” t\u00f5deb ta. “Tahaks ju endale ka kangelasi. Sa ei taha, et need kangelased osutuvad petjateks.”<\/p>\n

Team Haanja<\/p>\n

Alaver ja tema \u00f5pilased p\u00e4\u00e4sevad teist korda s\u00fc\u00fcdij\u00e4\u00e4misest. Ehkki formaalselt pole Alaver enam Eesti suusatamise juhtimise juures, tegutseb ta halli kardinalina. 2015 luuakse Team Haanja, mille taga seisavad Alaverile ustavad sponsorid ja kuhu meelitatakse hulk Eesti parimaid suusatajaid. Tekib olukord, kus \u00fcks eratiim on alaliidust v\u00f5imsam. Ametliku koondise peatreener on endine tippsuusataja Jaanus Teppan, aga ta tunneb end nagu t\u00fchi koht. “Ma ei saanud \u00fcldse aru, kas siis suusatamist on vaja v\u00f5i ei ole ja see tundus nii selline kuidagi imelik kaerajaan,” meenutab Teppan.<\/p>\n

“Team Haanja kaudu ta saigi siis dirigeerida. Ta ei olnud siis Eesti suusakoondise peatreener, aga selle kaudu ta sai ikkagi kogu seda Eesti meeste suusatamist \u2013 ja Andrus Veerpaluga veel koost\u00f6\u00f6s ka \u2013 siis juhendada ja sportlased said sel ajal seal olla,” selgitab Pahv.<\/p>\n

“Probleem oli selles, et Alaver hakkas pidama seda Team Haanjat Eesti suusatamiseks. Ja suusaliit ei suutnud nii palju ohjes hoida asja,” arvab ERR-i spordiajakirjanik Tarmo Tiisler. “Sest suusaliidul ei olnud sponsoreid, aga Alaveril j\u00e4lle oli Merko n\u00e4ol toetaja olemas. T\u00e4nu millele suusatajad said suusatada.”<\/p>\n

“Ei no mina p\u00fc\u00fcdsin v\u00f5imalikult ilma t\u00fclideta asju ajada, ei ole m\u00f5tet ju pritsida sappi, kelle peale, milleks, kui sa ei tea, miks need asjad tehakse niimoodi,” jutustab Teppan. “Siin v\u00f5ib lihtsalt oletada, et v\u00f5ib-olla oleks tulnud midagi p\u00e4evavalgele. V\u00f5ib-olla \u2013 see on selline ehkutamine, et ei tea.”<\/p>\n

Doktor Schmidt<\/p>\n

Viis korda Eesti parimaks treeneriks valitud Alaver on p\u00fchendanud suusatamisele kogu elu, aga rida tunnistajaid ja t\u00f5endeid kinnitavad, et meeletu t\u00f6\u00f6 ning parimate treeningv\u00f5tete k\u00f5rval tundis ta l\u00e4bi karj\u00e4\u00e4ri huvi ka keelatud meetodite vastu ning j\u00e4tkas hoolimata korduvatest napikatest. Pealtn\u00e4gijal \u00f5nnestub saada enda valdusesse \u00fcle tuhande lehek\u00fclje eri riikide \u00fclekuulamisprotokolle ja muid dokumente, millest joonistub detailne pilt pettuse anatoomiast ning kuidas see l\u00f5puks p\u00e4evavalgele tuli.<\/p>\n

“Fakt on see, et tegemist on ju v\u00e4ga targa inimesega, omal ajal ikkagi oli ka tippspetsialist ja praegu ka v\u00f5ib \u00f6elda suusatamise tippspetsialist. Aga need vahendid, mis ta on valinud selles l\u00e4bil\u00f6\u00f6miseks\u2026 See n\u00e4itab ikkagi, et kogu see tarkus, selle taga ikkagi on lihtsalt p\u00e4tt,” t\u00f5deb Pahv.<\/p>\n

“\u00dchiskond laidab teda. Mina teda hukka ei m\u00f5ista,” \u00fctleb aga Bernatski. “Kes oli kunagi sportlane, saab aru, kuidas sportlane tahab midagi saavutada. Need saavad aru.”<\/p>\n

Siinkohal tuleb tutvustada doktor Mark Schmidti. Ise spordiga tegelenud ja spordidiagnostikuks \u00f5ppinud sakslane sattus esimest korda dopingukahtluste fookusesse nullindate l\u00f5pus.\u00a0<\/p>\n

Mark Schmidt vahistamisel Autor\/allikas: Marcus Scheidel\/Mas Bildagentur<\/p>\n

“Ta oli juba seotud rattaspordiga 2009\u20132010 ning j\u00e4rgnevatel aastatel ning oli juba varem kahtlusi tema suhtes, kui s\u00fcgavalt ta oli rattaspordi dopinguga seotud sel ajal, kuid polnud palju muud,” avab tausta Saksamaa uuriv ajakirjanik Hajo Seppelt.<\/p>\n

Schmidt keeldub intervjuust selle dokumentaali tarvis, aga politsei \u00fclekuulamisel r\u00e4\u00e4gib ta hiljem nii: “P\u00e4rast seda, kui mu maine oli ruineeritud, alustasin ma ise dopingu\u00e4ri. Nii v\u00f5ib seda lihtsalt v\u00e4ljendada. See oli minu isiklik otsus, ilma mingi v\u00e4lise m\u00f5jutuseta.”\u00a0<\/p>\n

“Ta elas ja asus Erfurdis, mis on Ida-Saksamaal. Tema ema oli, nii palju kui ma tean, seotud Ida-Saksa spordiga ja, \u00fctleme, spordimeditsiiniga. Neil oli suur riigi rahastatud dopingus\u00fcsteem. Ja Mark Schmidt tuli sealt,” selgitab Seppelt. “Temagi oli arst. Seega v\u00f5ib v\u00e4hemalt ette kujutada, et see, kuidas ta m\u00f5tles, kuidas ta sporti suhtus, oli teistsugune v\u00f5rreldes arstiga, kes on spordist kaugel.”<\/p>\n

“Ma ei oska teile t\u00f5esti t\u00e4pselt \u00f6elda, mis mulle sisse l\u00e4ks, et ma ise dopinguga alustasin,” \u00fctleb Schmidt tunnistust andes. “Tuleb t\u00f5esti \u00f6elda nii, et “kui juba maine ruineeritud, siis elatakse t\u00e4iesti h\u00e4benematult”.”<\/p>\n

Schmidt tegutses t\u00e4iesti ametlikult oma emaga \u00fcldarsti praksises Erfurdis, teisalt ehitas selle varjus \u00fcles massiivse dopinguteenuse. Tagantj\u00e4rgi on n\u00e4iteks teada, et 2012 ostis ta 50 000 euro eest veredopingu aparatuuri, mida varem kasutas Austria sporditegelane Stefan Matschiner, kes oma kodumaal ka s\u00fc\u00fcdi m\u00f5isteti.\u00a0<\/p>\n

Mark Schmidti praksis Erfurdis Autor\/allikas: SCANPIX\/www.imago-images.de<\/p>\n

“\u00dcllatav oli see, kui lihtne oli sportlastele dopingut valmistada. Soetad oma garaa\u017ei varustuse \u2013 tsentrifuugi, korraliku k\u00fclmiku. Nii saidki suurt hulka sportlasi veredopinguga varustada. See oli asja juures k\u00f5ige \u00fcllatavam,” \u00fctleb Austria prokur\u00f6r Dieter Albert.<\/p>\n

Saksa ringh\u00e4\u00e4lingu ajakirjanik Sebastian Krause viibis hiljem k\u00f5igil seda af\u00e4\u00e4ri puudutavatel kohtuistungitel Saksamaal. Muuhulgas k\u00f5las seal ka versioon, kuidas peategelased v\u00e4idetavalt teineteist leidsid. Ta r\u00f5hutab, et ei saa seda ise t\u00f5estada.<\/p>\n

“Toimus kohtumine umbes 2014. aasta paiku. Kohtusid Mati Alaver, Saksa dopinguarst Schmidt, Austria murdmaasuusatamise treener Walter Mayer, ja Dario Nemec, Horvaatia kergej\u00f5ustikutreener, kes t\u00f6\u00f6tas Saksa arsti juures dopingudiilerina,” vahendab Krause kohtus r\u00e4\u00e4gitut.<\/p>\n

“See ei vasta \u00fcldse t\u00f5ele,” v\u00e4idab dopingukuriteos s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud Austria treener Walter Mayer.<\/p>\n

Walter Mayer Autor\/allikas: SCANPIX\/imago images\/dmuk-media<\/p>\n

Korduvalt spordipettuses s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud Mayer, kes n\u00fc\u00fcd elab tagasihoidlikult Austria-Ungari piiri \u00e4\u00e4res ja tegeleb ehitus -ja kinnisvara\u00e4riga, m\u00f6\u00f6nab, et tunneb k\u00f5nealuseid isikuid, aga eitab dopingu arutamist.\u00a0<\/p>\n

“Minust tehti Austrias justkui suurim spordikurjategija. Mu maine polnud lihtsalt negatiivne, vaid veel madalam. K\u00f5ik, kes arvasid midagi teadvat, asusid mind s\u00fc\u00fcdistama,” r\u00e4\u00e4gib Mayer. “Mati pole mingi p\u00fchak. Aga ma tean t\u00e4iesti kindlalt, et teda s\u00fc\u00fcdistatakse ka asjades, mida ta kindlasti ei teinud. Aga ma ei tea ka t\u00e4pselt, mida ta tegi.”<\/p>\n

Uued kliendid<\/p>\n

Isegi kui peale asjaosaliste endi ei tea keegi t\u00e4pselt, kuidas eesti veterantreener ja temast ligi 25 aastat noorem saksa doktor tutvusid, n\u00e4itavad t\u00f5endid, et 2016 k\u00e4ib nende koost\u00f6\u00f6 juba hooga.\u00a0<\/p>\n

Sel hetkel treenib Alaver Kasahstani suusa\u00e4ssa Aleksei Poltoraninit ja n\u00f5ustab Team Haanjat, kuhu kuuluvad teiste seas Karel Tammj\u00e4rv, Algo K\u00e4rp ja Andreas Veerpalu. Et ka nemad keelduvad intervjuust, kasutame taas politseis antud \u00fctlusi.\u00a0<\/p>\n

“Mati r\u00e4\u00e4kis mulle, et siit edasi minnes, kui sa tahad paremaid sportlikke tulemusi ja kiiremini s\u00f5itma hakata, peaks ma dopingut kasutama hakkama. Mati s\u00f5nul olevat risk olematu,” r\u00e4\u00e4gib K\u00e4rp uurijatele.<\/p>\n

Algo K\u00e4rp Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

“Veredopinguga vahelej\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalust hindas Mati Alaver kaduvv\u00e4ikeseks. Ma uskusin teda seet\u00f5ttu, et pidasin Mati Alaveri siis ja pean teda ka t\u00e4na inimeseks, kes teab neid asju, kes t\u00e4iendab ennast pidevalt ja ei r\u00e4\u00e4gi asjadest, mida ta ei tea,” \u00fctleb Tammj\u00e4rv \u00fclekuulamisel.\u00a0<\/p>\n

“Ma olin pingutanud ja treeninud ja oli ka juba natuke tulemusi, kuid ikka j\u00e4i midagi puudu. Ka meedia survestas ja oli oht, et toetused kaovad \u00e4ra,” p\u00f5hjendab K\u00e4rp tunnistusi andes. “Alaveriga vesteldes r\u00e4\u00e4kis ta mulle, et selleks, et olla teistega v\u00f5rdne, tuleb kasutada samu vahendeid. Mati pidas silmas seda, et ka teised suusatajad kasutavad dopingut.”<\/p>\n

“Pean lihtsalt r\u00e4\u00e4kima, miks dopinguga alustasin. Mina pidasin seda normaalseks,” selgitab dopinguga patustanud Austria suusataja Max Hauke.<\/p>\n

Samal ajal hakkab Schmidti kliendiks ka nende konkurent suusarajal, austerlane Max Hauke, kelle p\u00f5hjendused ja edasine kogemus on \u00e4ravahetamiseni sarnased.\u00a0“Kui keegi tegi erakordselt tugeva v\u00f5istluse, ei seletatud seda treeninguga, heade suuskade v\u00f5i muuga. Head suusad ja tugev trenn k\u00e4isid asja juurde. Aga selles selgituses oli alati m\u00e4ngus doping,” r\u00e4\u00e4gib Hauke.<\/p>\n

Varjunimed<\/p>\n

N\u00e4eme mustvalgel, kuidas septembris 2016 klapitab Alaver Schmidtiga graafikut, et M\u00fcncheni lennujaama l\u00e4hedal, Novoteli hotellis tema sportlastele salaprotseduur teha: kell 16.15 sportlane nr 1, kell 17.05 kolleeg 2 jne. Kusjuures ta r\u00f5hutab, et sportlased ei n\u00e4eks \u00fcksteist.<\/p>\n

“See operatsioon, kuidas verd v\u00e4lja v\u00f5eti, verd vahetati, oli tegelikult \u00fcles ehitatud v\u00e4ga keeruliselt, v\u00e4ga konspiratiivselt,” selgitab riigiprokur\u00f6r Taavi Pern. “Neid verevahetusi, vere v\u00e4ljav\u00f5tmisi lepiti kokku erinevatesse riikidesse, kasutati konspiratsiooni, kasutati h\u00fc\u00fcdnimesid.”<\/p>\n

Taavi Pern intervjuud andmas Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Esimesel kohtumisel lepitakse kokku kliendi varjunimi, mida kasutada nii omavahelises suhtluses kui arvepidamises. Karel Tammj\u00e4rve alias on “Prince Charles” v\u00f5i “PC”, Algo K\u00e4rp “Maxi”, Andreas Veerpalu “Andrej”, eestlastega tihti koos treeninud Kasahstani koondislane Aleksei Poltoranin\u00a0 “Einstein”. Austerlased Dominik Baldauf “Peer” ja Max Hauke “Moritz”.\u00a0<\/p>\n

“Vahest teate seda vana kuulsat lasteraamatut Austrias ja Saksamaal. “Maks ja Moorits”. \u00a0Mark Schmidt k\u00fcsis, kui alustasime, mis mu h\u00fc\u00fcdnimi on. Istusin seal ja m\u00f5tlesin, \u00a0et olen Max… Olgu siis Moritz,” meenutab Hauke.<\/p>\n

Schmidti enda alias on “David Novak”. Alaveri kutsutakse “Kindraliks”.\u00a0<\/p>\n

“See annab tunde, et see isik, Kindral, kes kontrollib, kes juhib s\u00fcsteemi, kes on v\u00f5tmeisik, kes on k\u00f5igiga \u00fchenduses. Aga j\u00e4llegi \u2013 ma ei tea seda. Mida ma tean, et teda kutsuti Kindraliks,” \u00fctleb Seppelt Alaveri varjunime kohta.<\/p>\n

Hiljem k\u00e4tte saadud s\u00f5numid ja kirjavahetus on nagu dopinguleksikon. Ravimite nimetusi ja kahtlaseid fraase oli nii palju, et \u00fclevaate saamiseks teeb prokuratuur eraldi tabeli. Sealhulgas m\u00f5ned kombinatsioonid on isegi eksperimentaalsed v\u00f5i loomadele m\u00f5eldud. K\u00f5ige rohkem k\u00e4ib aga jutt veredopingust.\u00a0<\/p>\n

“L\u00fchidalt \u2013 sportlaselt v\u00f5etakse kindel kogus verd, mis pannakse tsentrifuugi, kus eraldatakse punased verelibled. J\u00e4rele j\u00e4\u00e4b v\u00e4iksem kogus verd, mis s\u00fcgavk\u00fclmutatakse,” r\u00e4\u00e4gib prokur\u00f6r Albert. “Enne v\u00f5istlust sulatatakse see \u00fcles ja manustatakse sportlasele. Nii on sportlasel j\u00e4rsku palju rohkem punaseid vereliblesid.”<\/p>\n

Veredoping Autor\/allikas: sabinurce\/Pixabay<\/p>\n

“Ma olen alati sportlastele \u00f6elnud, et k\u00f5ige puhul, mis seotud kasvuhormoonidega, ei anna ma mingit garantiid. Ma \u00fctlesin neile vaid, et mis puutub veres\u00fcsteemi, siis viin ma neid kontrollidest l\u00e4bi. K\u00f5ik keemiasse puutuv ei ole minu ala,” r\u00e4\u00e4gib Schmidt uurijatele. “Omaveri on omaveri, minu jaoks pole see keha kahjustamine. Verega pole ma ka kunagi \u00fcle doseerinud. Ma \u00fctlesin neile, et kui te tahate hormoone, siis teen seda, aga kontrollide puhul ei anna ma mingit garantiid.”<\/p>\n

“Ta selgitas meile, et kui teeme vere\u00fclekande, v\u00f5ib midagi ka valesti minna. Aga lisas alati, et jah, on v\u00e4ike risk, aga tavaliselt probleeme ei teki,” meenutab Hauke doktori s\u00f5nu.<\/p>\n

K\u00f5igi sportlastega kordub laias laastus sama stsenaarium, mis algab sellest, et hooajav\u00e4lisel ajal \u2013 n\u00e4iteks ratturitega talvel ja suusatajatega suvel \u2013 kogutakse piisav vere tagavara. Enamasti s\u00f5idavad sportlased selleks Saksamaale ja valdavalt kohtutakse hotellides lennujaamade l\u00e4hedal.\u00a0<\/p>\n

“Tagantj\u00e4rele tundub see veidi p\u00f6\u00f6rane ja keerukas. Aga ei olnud kuigi keeruline. Ma olin \u00fcsna n\u00e4rvis. Aga m\u00f5tlesin, et olgu, ma pean seda tegema, et m\u00e4ngus sees olla. See oli viis, kuidas oma tegu endale selgitasin,” avaldab Hauke. “\u00c4ra ole n\u00e4rvis, see on normaalne, tee \u00e4ra.”<\/p>\n

Max Hauke Seefeldi MM-il Autor\/allikas: SCANPIX\/AFP<\/p>\n

Kui verekorje toimub peamiselt Saksamaal, siis tagasi pumpamine \u00fcle ilma. Schmidt v\u00f5i tema abilised saadavad varjuna murdmaalasi v\u00f5istlustel Alpidest Lapimaani ja ol\u00fcmpiak\u00fclast Otep\u00e4\u00e4ni.\u00a0<\/p>\n

“See t\u00e4hendab ka seda, et abilistel pidid olema kaasas vere\u00fclekande tegemiseks vajalikud vahendid ja, mis ehk k\u00f5ige \u00f5\u00f5vastavam \u2013 need abilised pidid olema suutelised \u00fchest riigist teise reisima sellisel viisil, et neil oli kaasas inimveri mingites pakendites,” lausub riigiprokur\u00f6r Pern.<\/p>\n

“See oli planeeritud nii, et kui oli maailmakarikaetapp, siis on keegi kohal. Sest Schmidtil olid ka oma abilised,” kirjeldab Hauke. “Keegi on kohal, k\u00f5ik korraldatakse, saame oma vere enne v\u00f5istlust ja vabaneme sellest v\u00f5istluse j\u00e4rel.”<\/p>\n

“Sel moel sai v\u00e4ltida dopingutestis p\u00f5rumist. Mida varem sa verd manustad, seda kiiremini n\u00e4idud normaliseeruvad,” selgitab Austria prokur\u00f6r. “Verd manustati enne reisi, et v\u00f5istluseks oleks punaliblede hulk suurem.”<\/p>\n

“Seda, millistes tingimustes seda tegelikult transporditi, kus seda hoiustati, seda me ei tea,” t\u00f5deb Pern. “Ja minu arvates ainu\u00fcksi sellest v\u00f5ib kujuneda v\u00e4ga-v\u00e4ga suur oht inimese elule ja tervisele.”<\/p>\n

“Sa oled Konrad”<\/p>\n

Et klientuur on suur ja geograafia lai, v\u00e4rbab Schmidt abilisi. \u00dcks neist on ehitajana t\u00f6\u00f6tav ja varem kakluse k\u00e4igus inimese tapmise eest kriminaalkorras karistatud Dirk Quiatkowski, kelle h\u00fc\u00fcdnimi on pika kasvu t\u00f5ttu “Korvpallur”.\u00a0 2017 veebruaris toimetab “Korvpallur” Tallinna lennujaama paki, millele parasjagu v\u00e4lismaal viibiv Alaver palub j\u00e4rele minna Raul Ollel.<\/p>\n

“Kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, siis ta viitas, et mingi pulber on selles pakis sees. Millega tegelikult tegemist oli, seda me ei tea seniajani, aga m\u00e4letan ka seda, et Mati Alaver palus ka Raul Ollel kasutada sellist konspiratsiooni, et ta palus kasutada varjunime ja ennast nimetada kellekski teiseks seda pakki vastu v\u00f5ttes,” r\u00e4\u00e4gib Pern.<\/p>\n

“Sa oled Konrad ja sa kohtad Kolleget. Ta annab sulle pisikese pakikese,” kirjutab Alaver s\u00f5numis Ollele.<\/p>\n

Olle ei imesta ega k\u00fcsi spioonim\u00e4ngu \u00fcle, vaid teatab: “Selge. Mis oleks suhtluse keeleks?”<\/p>\n

“Mati helistas, kui ma olin, ma ei m\u00e4leta, \u00e4kki seal Alutaguse maratonil, et kas sa saad \u00fche paki lennujaamast \u00fche inimese k\u00e4est \u00e4ra tuua. Ja siis ma \u00fctlesin, et annan teada, et kui ma selleks ajaks j\u00f5uan, siis ma ka toon,” meenutab Olle. “See Konrad\u2026 ausalt \u00f6eldes ma isegi ei m\u00e4leta, et oleks seda maininud, selle teise isiku nime ma j\u00e4tsin meelde.”<\/p>\n

S\u00f5numitest n\u00e4eme, et pakis on pulber, mida Tammj\u00e4rv juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Otep\u00e4\u00e4l v\u00f5istlustel kasutab. Olle ise leiab, et ei teinud midagi lubamatut.\u00a0<\/p>\n

“Kui need kohtuinstantsid oleksid seal tuvastanud mingi keelatud tegevuse, siis ma arvan, et nad oleksid selle Mati Alaveri kohtuprotsessi k\u00f5rval tekitanud teise kriminaalasja Raul Olle suhtes ja paneksid mulle s\u00fc\u00fcks dopingu tarvitamisele kaasaaitamise, aga t\u00e4nase p\u00e4evani seda tehtud ei ole,” lausub ta.<\/p>\n

Sama kuu l\u00f5pus transpordib Quiatkowski sportlaste verd Saksamaalt Soome Lahtis toimuvatele maailmameistriv\u00f5istlustele, kui piiril tekib sekeldus.\u00a0<\/p>\n

Veredoping Autor\/allikas: AhmadArdity\/Pixabay<\/p>\n

“Kui Quiatkowski laevalt maha sai, helistas ta mulle ja r\u00e4\u00e4kis, et k\u00f5ik on perses, kuna toll kontrollis teda ning leidis verekotid ja afereesimasina. Veri oli \u00fches suures k\u00fclmakastis. Tolliametnik oli soome mees. Ta \u00fctles Quiatkowskile, et teab, milleks k\u00f5ik see on,” r\u00e4\u00e4kis Schmidt \u00fclekuulamisel. “Quiatkowski andis tolliametnikule 500 eurot ja v\u00f5is siis edasi s\u00f5ita. Protseduure viisin l\u00e4bi mina, selleks lendasin kohale. Mul oli kolm eestlast ja Poltoranin.”<\/p>\n

15 kilomeetri klassikas\u00f5idus saavutab K\u00e4rp 26. ja Andreas Veerpalu 36. koha, 30 kilomeetris on Tammj\u00e4rv 36. ja sprindis 58. Kuigi Poltoranin saavutab v\u00f5rdlemisi k\u00f5rge, seitsmenda koha, on Alaver rahulolematu ja kirjutab Schmidtile korduvalt, et tal on sportlane number \u00fcks, kelle suurde edusse ta on valmis palju panustama. N\u00e4iteks n\u00e4dalap\u00e4evad p\u00e4rast MM-i saadetud email:\u00a0“Kuidas on olukord t\u00fcvirakkudega v\u00f5i geenitehnoloogiaga. Ma m\u00f5tlen \u2013 verev\u00e4hk, aneemia ja nii edasi.”<\/p>\n

Mati Alaver Autor\/allikas: \u00dclo Josing\/ERR arhiiv<\/p>\n

“Mati Alaver k\u00fcsis aeg-ajalt Saksa arstilt uute dopinguainete ja -meetodite kohta. “Aga geenidoping? Saaks proovida? Sa saad ju seda, olen kindel!”,” vahendab Saksa ajakirjanik Krause.<\/p>\n

Schmidt siiski keeldub geenidopingust s\u00f5nadega “ma olen ikka veel arst” ja “ma tahan, et k\u00f5ik sportlased saaksid p\u00e4rast karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5ppu elada normaalset, tervet elu”.<\/p>\n

“Minu silmis oli see v\u00f5rgustik \u00fchel hetkel nii suur, et tal puudus \u00fclevaade ja kontroll selle \u00fcle,” arvab Krause. “Tekkisid olukorrad, mis muutusid l\u00f5puks ohtlikuks.”<\/p>\n

\u00dchelt poolt t\u00f6\u00f6tab muljetavaldav s\u00fcsteem, kus salaja teenindatakse k\u00fcmneid sportlasi, teisalt on \u00fcksjagu sekeldusi. N\u00e4iteks meditsiinilise kogemuseta Dirkil on algul raskusi veeni tabamisega. Schmidt rahustab Tammj\u00e4rve m\u00e4rtsis 2017. “Seekord ma luban sulle, et ta tabab sinu k\u00e4tt. Ta harjutas minu k\u00e4te peal ja \u00fche meie s\u00f5bra peal. Enne sinu juurde tulemist oli ta seda teinud juba \u00fcle 50 korra. Nii et tavaliselt peaks see v\u00e4lja tulema!!” kirjutab Schmidt.<\/p>\n

“V\u00f5ib kujutleda, et inimene, kellel on sellised k\u00e4ed ja kellel puudub vastav meditsiiniline haridus, peab s\u00fcstla sportlase veeni paigaldama. See on t\u00e4iesti segane!” imestab Krause.<\/p>\n

K\u00f5ike klappima saada on keeruline seda enam, et reisimist on palju ja mitu p\u00e4eva v\u00e4ltavate v\u00f5istluste ajal tehakse vere sisse-v\u00e4lja n\u00f5ristamist korduvalt. Kuna Schmidti kliendid ei saa pikalt eemal viibida v\u00f5i on majutatud asjasse p\u00fchendamata sportlastega \u00fchte tuppa, toimub protseduur m\u00f5nikord isegi autos.<\/p>\n

“Mul on alati meeles need hullumeelsed ajad mu elus. Teha midagi sellist tanklas, autos,” meenutab Hauke. “Ma ei kartnud kunagi, sest \u00fctlesin alati endale, et ikka on risk, et midagi juhtub, aga mul oli usaldus, et k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti. Siis tekib sinus kindlus. Midagi ei juhtu. See toimib.”<\/p>\n

Raha<\/p>\n

2017 suvel ja s\u00fcgisel kirjutavad Alaver-Tammj\u00e4rv-Schmidt k\u00fcmnetes kirjades t\u00e4iesti lahtise tekstiga dopingutegevusest. Tarbitakse ka albumiini, insuliini ja kasvuhormooni, mis on k\u00f5ik sportlasetele keelatud.\u00a0<\/p>\n

“Tavaliselt ostsin ma alati Novonordiski Norditropini 5mg\/1,5ml (330 eurot pen). Sportlased said ju alati vajadusel \u00fche pen’i. Ainult Alaver tahtis ikka j\u00e4lle korraga rohkem pen’e,” tunnistab Schmidt \u00fclekuulamisel.\u00a0<\/p>\n

Karel Tammj\u00e4rv Seefeldis Autor\/allikas: Indrek M\u00e4nd\/ERR<\/p>\n

“Kasvuhormooni kasutamine oli \u00fcsna sage ja ma seet\u00f5ttu ei m\u00e4leta, millal see algas,” r\u00e4\u00e4gib Tammj\u00e4rv \u00fclekuulamisel. “S\u00fcstisin seda k\u00f5hu naha alla hilis\u00f5htul. S\u00fcstisin \u00fclep\u00e4eviti v\u00f5i kolm korda n\u00e4dalas kolme n\u00e4dala jooksul ja siis oli paus. Lisaks kasutati veredopingu varjamiseks preparaati nagu Humanalbumin.”<\/p>\n

Alaver lepib Schmidtiga kokku p\u00f5hisuunad, aga keskendub ise rohkem oma sportlasele number \u00fcks ehk Poltoraninile. Eestlaste dopingu tarvitamise korraldus ja selle eest tasumine j\u00e4\u00e4b aja jooksul \u00fcha rohkem Tammj\u00e4rve \u00f5lule, kes on ka Team Haanja juhatuses.\u00a0<\/p>\n

“Meile teadaolevalt kanti osa Team Haanjale m\u00f5eldud sponsorrahast otse n\u00e4iteks Karel Tammj\u00e4rve isiklikule pangakontole, kus ta v\u00f5ttis selle raha sularahana v\u00e4lja ja viis ja tasus siis sularaha eest selle niinimetatud teenuse eest Mark Schmidtile,” kirjeldab Pern.<\/p>\n

Tammj\u00e4rve s\u00f5nul maksis esimene hooaeg 4000 kuni 6000 eurot sportlase kohta, edaspidi 8000, PyeongChangi ol\u00fcmpiahooajal koos reisidega veel rohkem.\u00a0\u00a0<\/p>\n

PyeongChangi ol\u00fcmpia<\/p>\n

K\u00f5igi jaoks on tipps\u00fcndmus 2018 taliol\u00fcmpia L\u00f5una-Koreas PyeongChangis. Schmidt disainib \u00fcksikasjaliku dopinguprogrammi, muuhulgas plaanitakse, kuidas abimees Dirk koos vajalike seadmetega teise ilma serva reisib. Tammj\u00e4rv teeb \u00a0ol\u00fcmpiahooaja dopinguteenuse kalkulatsioone nelja sportlase jaoks, kelleks \u2013 nagu kirjavahetusest selgub \u2013 on taas tema ise, Andreas Veerpalu, Algo K\u00e4rp ja Aleksei “Einstein” Poltoranin. Vahelej\u00e4\u00e4mise v\u00e4ltimiseks otsustatakse transportida veri L\u00f5una-Koreasse enda kehas.<\/p>\n

“Enne lendu kandsime eestlastele ja kasahhile verd ning lisaks manustasin ma Clexane 40 v\u00f5i 60 (s\u00f5ltuvalt kehakaalust) tromboosi prof\u00fclaktikaks. Lihtsalt selleks, et midagi ei juhtuks,” selgitas Schmidt enda tunnistuses.<\/p>\n

Vere tankimine toimus taas Saksamaal ja Tammj\u00e4rv postitas isegi sotsiaalmeediasse vahvaid pilte lennust Koreasse.<\/p>\n

“Kui vastupidavusala sportlane istub tunde sundasendis ja tema punaste vereliblede hulk on suur, siis arvestades profisportlase pulsi erip\u00e4raga, on see v\u00e4ga ohtlik,” selgitas Austria prokur\u00f6r Dieter Albert. “See \u00fcllatas ka meid kui uurijaid. Nii j\u00f5udis veri maailma teise otsa. Verd ei transporditud pagasis. See oleks silma torganud. See oli riskantne ettev\u00f5tmine.”<\/p>\n

“Dirk Quiatkowski saatsime juba kolm p\u00e4eva varem kohale. Tal olid kaasas t\u00fchjad t\u00e4isvere kotid, Clexane ja oletatavalt ka s\u00fcstimisvahendid. Kohapeal polnud meil algul autot, peavarjuks oli \u00fcks puhkekorter. Dirk pidi alati minuga kontakteeruma, kui palju vaja sisse, kui palju v\u00e4lja lasta. Aga Alaver suhtles samuti minuga,” selgitas Schmidt \u00fclekuulamisel.<\/p>\n

“Pealtn\u00e4gija” k\u00e4sutuses on mitu dokumenti, milles ka Quiatkowski kirjeldab, kuidas kohtus ol\u00fcmpial korduvalt “Kindraliga” ja\u00a0 teenindas “Einsteini” ning eestlasi. Tema s\u00f5nul oli Andreas Veerpalu isa Andrus Veerpalu samas toas, kui ta L\u00f5una-Koreas pojale veredopingut tegi ning Schmidt olevat kinnitanud, et isa oli ise aktiivne osaline veredopingus.<\/p>\n

Andreas Veerpalu Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Isa ja poeg<\/p>\n

“See on asi, millest mina lapsevanemana aru ei saa,” tunnistab suusaliidu endine tegevsekret\u00e4r \u00dclle Viinapuu. “Ma ei tea, see tundub nagu mingi\u2026 see on t\u00f5eliselt halb unen\u00e4gu.”<\/p>\n

“Sa oled n\u00f5us sellega, et su poeg v\u00f5tab dopingut ja rikub oma tervist sellega. See on asi, mis ei mahu \u00fcldse mingitesse raamidesse minu arust,” t\u00f5deb ka Pahv. “See on kogu selle Eesti suusaspordi dopingusaaga k\u00f5ige j\u00e4ledam asi minu arust.”<\/p>\n

“See n\u00e4ide pole t\u00f5end, k\u00fcll aga m\u00e4rk, et profispordis on doping laialt levinud. Ja surve dopingut tarvitada, isegi oma pojale dopingut anda, olla dopingusportlane… See surve on nii suur, et isegi see, kes ei taha sohki teha, peab seda l\u00f5puks tegema,” nendib Krause.<\/p>\n

Sebastian Krause Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

H\u00e4mmastaval kombel ei tee \u00fckski Schmidti klient L\u00f5una-Koreas tugevat tulemust. Tammj\u00e4rve parim on 22. koht 15 kilomeetris, K\u00e4rbi k\u00f5rgeim koht on 17. koht 50 kilomeetril ja Andreas Veerpalu on samal distantsil 38.<\/p>\n

“Milleks seda \u00fcldse vaja oli? Kas sellep\u00e4rast, et 60. kohalt t\u00f5usta 40. kohale?” imestab Teppan. “Mis oli \u00fcldse selle asja m\u00f5te? Ma ei saanud sellele \u00fcldse pihta. Tulemust ei olnudki!”<\/p>\n

“Eks see teenus oli k\u00f5ikuva kvaliteediga ilmselt. V\u00f5ib-olla oli sel hoopis platseeboefekt,” m\u00f5tiskleb Pern. “Me tegelikkuses ei tea, kaugele oleks need sportlased j\u00f5udnud ilma selliste vahendite kasutamiseta ja kui edukad nad tegelikult t\u00e4nu sellele, et nad \u00fchte v\u00f5i teistviisi kasutasid, \u00fcldse olid.”\u00a0<\/p>\n

Lisaveri transporditakse Euroopasse tagasi sportlaste kehas ja v\u00f5etakse v\u00e4lja Tallinnas. Selleks lendab Eesti pealinna Schmidti teine abiline, meditsiini\u00f5e taustaga Diana Sommer. Protseduur toimub hotellis.\u00a0<\/p>\n

“Ma pidin Einsteinilt vere v\u00e4lja v\u00f5tma. Me l\u00e4ksime m\u00f5lemad tuppa ja kui ta n\u00e4itas mulle kohta, kuhu ma peaks torkama, ma keeldusin ja ei teinud seda. See oli ta vasak k\u00e4si, k\u00fc\u00fcnarliigese koht ja veresooned olid t\u00e4ielikult l\u00e4bi torgatud, tulipunane, turses,” seisab Sommeri tunnistuses. “Mark veenis siis Einsteini, et ma v\u00f5iks torgata kuhugi teise kohta. Siis ma v\u00f5tsin veel verd Andrejlt, PC-lt ja Maxilt. Nad j\u00f5udsid lennu hilinemise t\u00f5ttu hiljem kohale ja k\u00f5igilt kolmelt v\u00f5tsin ma kaks kotti verd v\u00e4lja. Ka nende k\u00e4ed ei n\u00e4inud head v\u00e4lja. Mitte nii halvad nagu Einsteinil, aga ka mitte head.”<\/p>\n

Valed, valed, valed<\/p>\n

Hoolimata kesistest tulemustest ja Schmidti hindade t\u00f5usust j\u00e4tkub j\u00e4rgmisel hooajal k\u00f5ik sama mustriga. N\u00e4iteks 2018 novembri l\u00f5pus Norras peetaval MK-etapil toetavad sportlasi salaja Diana Sommer ja n\u00fc\u00fcd ka Mark Schmidti isa Ansgard, kes saavad distantsilt detailsed juhised dopingutohtrilt.<\/p>\n

“28. novembril sain p\u00e4rimise peale nende andmed, kellele pidin protseduuri tegema. Need olid Peer, Moritz, PC ja Andrej. Novembri l\u00f5pus v\u00f5i detsembri algul aastal 2018 lendasin Lillehammerisse,” tunnistab Sommer.<\/p>\n

Karel Tammj\u00e4rv edastab samal ajal treeneri ehk Alaveri instruktsioone, palju dopingut panna, ning protseduuri kohana lepib kokku tema toa.\u00a0<\/p>\n

“Homme hommikul peaks Diana olema treeneri toas 7.45. Ma tulen 7.50 ja Andrej kohe p\u00e4rast mind 8.10. Minule kaks sisse, Andrejle \u00fcks sisse,” kirjutab Tammj\u00e4rv.<\/p>\n

“Esimesel \u00f5htul olid PC ja Andrej m\u00f5lemad toas. PC manustas ise, Kindral manustas Andrejle. Nemadki said kumbki kaks kotti,” tunnistab Sommer.<\/p>\n

Tulemused on taas kahvatud. Kuid n\u00fc\u00fcd hakkab silmus petturite \u00fcmber koomale t\u00f5mbuma. Saksa uuriv ajakirjanik Hajo Seppelt, kes on paljastanud mitmeid suuri dopinguv\u00f5rgustikke, saab kontakti Austria murdmaasuusataja Johannes D\u00fcrriga, kes j\u00e4i 2014 Sot\u0161i ol\u00fcmpiam\u00e4ngude ajal dopinguga vahele ja v\u00e4idab, et tahab karj\u00e4\u00e4ri puhtalt taasalustada ning on valmis r\u00e4\u00e4kima, kuidas pettuse teele sattus.\u00a0<\/p>\n

“Selle dokumentaali tegemise ja monteerimise k\u00e4igus saime aru, et see v\u00f5ib olla v\u00e4ga-v\u00e4ga suur!” avaldab Seppelt.<\/p>\n

Hajo Seppelt Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Tagantj\u00e4rgi on teada, et \u2013 nagu dopingupatustega tihti \u2013 D\u00fcrr r\u00e4\u00e4gib ainult osa t\u00f5est. Samal ajal kui ta Seppelti tiimile 2018 s\u00fcgisel s\u00fcdant puistab, kasutab ta ise veel dopingutohter Schmidti ja tema abiliste teeneid.<\/p>\n

“Kas te kujutate ette \u2013 me teeme loo inimesest, sportlasest, kes r\u00e4\u00e4gib avalikult oma dopinguminevikust ja r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta tunneb s\u00fcsteemi, saab aru kui suur on surve, kuidas sa dopingu teele satud aastate jooksul ning r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta on puhas. Kuid kogu selle aja, kui me temaga intervjuusid tegime, ta j\u00e4tkas dopingu tarvitamist,” imestab Seppelt.<\/p>\n

Dokumentaal l\u00e4heb Saksa kanalil ARD eetrisse 17. jaanuaril 2019, aga ei nimeta veel konkreetselt Schmidti nime. Samal p\u00e4eval levib petturite hulgas info, et Poltoraninil on tekkinud probleeme dopingukontrolliga.\u00a0<\/p>\n

Tammj\u00e4rv kirjutab Schmidtile: “Sellest tuleb suur pasatorm ja palju k\u00fcsimusi, kui see lugu p\u00e4evavalgele tuleb.” Ometi seltskond j\u00e4tkab. Vaid paar p\u00e4eva hiljem on Schmidti abilised Eestis Otep\u00e4\u00e4 MK-etapil ja tangivad nii Tammj\u00e4rve kui Hauket. Kusjuures, Hajo Seppelt on saatnud oma kaameramehe Eestisse, et k\u00fcsida kommentaari ei kelleltki muult kui D\u00fcrri koondisekaaslaselt Max Haukelt.<\/p>\n

“Ta teeskles, et ta pole seotud ja ta ei tea sellest midagi ja see pole hea, mida iganes ta \u00fctles,” meenutab Seppelt.<\/p>\n

“Seisin seal ja sain aru, et ma pean valetama!” tunnistab Hauke.<\/p>\n

“Ja see n\u00e4itas taas spordi v\u00f5ltsvagadust. Sul on inimesed kaamera ees, kes valetavad, valetavad ja valetavad,” \u00fctleb Seppelt.<\/p>\n

“Sel hetkel oli doping minu jaoks normaalsus,” avaldab Hauke. “M\u00f5tlesin, et olgu, ma pean seda tegema. Siis pidin seisma ajakirjaniku ees ja \u00fctlema, et sellised on pahad… Aga see k\u00e4ib asja juurde.”<\/p>\n

“Nad ei r\u00e4\u00e4gi kunagi dopingu kohta t\u00f5tt, sest see h\u00e4vitab \u00e4ri. See pole kunagi \u2013 \u00e4ra tee dopingut. Spordis on alati \u2013 \u00e4ra r\u00e4\u00e4gi dopingust,” t\u00f5deb Seppelt.<\/p>\n

“Sa ei saa t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kida, sest siis tekiks sul suured probleemid. Seega p\u00fc\u00fcad end kaitsta,” s\u00f5nab Hauke.<\/p>\n

Mati Alaver Autor\/allikas: Siim Semiskar\/ERR SPORT<\/p>\n

Operatsioon “Aadrilaskmine”<\/p>\n

Hooaja t\u00e4htsaim etteaste on talialade MM Austrias Seefeldis. Suurv\u00f5istluse avap\u00e4eval ja p\u00e4ev enne oma 65. s\u00fcnnip\u00e4eva annab s\u00fcndmust Eestist j\u00e4lgiv Alaver raadiointervjuu.<\/p>\n

\u00a0“Mina olen k\u00fcll v\u00e4ga \u00f5nnelik inimene, et on \u00f5nnestunud teha t\u00f6\u00f6d selle nimel ja n\u00e4ha k\u00f5rvalt, kuidas aastatel 1999\u20132010 Eesti suusatajad Kristina, Andrus ja Jaak v\u00f5itsid 17 medalit, ja kuna see ettevalmistuskultuur, need oskused ja traditsioonid on Eestis olemas, siis ma olen t\u00e4iesti kindel, et see on ainult aja k\u00fcsimus, kui Eesti suusataja on taas tagasi tiitliv\u00f5istluste pjedestaalil,” r\u00e4\u00e4kis Alaver “Vikerhommikus”.<\/p>\n

Politsei on selleks hetkeks juba osa dopinguv\u00f5rgustiku liikmeid j\u00e4lgimise alla v\u00f5tnud. Muuhulgas fikseeritakse 22. veebruaril, kuidas Ansgard Schmidt l\u00e4heb apartementhotelli Excelsior juurde ja helistab kella toale number 24, milles peatuvad Kasahstani tiimi hooldemehed. Uksele tuleb Andrus Veerpalu. S\u00fc\u00fcdistuse kohaselt annab eestlane vanah\u00e4rrale toa v\u00f5tme, mille abil Mark Schmidt j\u00e4rgmisel hommikul, 23. veebruaril sinna siseneb ja teeb Poltoraninile vereprotseduuri vahetult enne 30 kilomeetri distantsi. Sarnane sebimine j\u00e4tkub veel mitu p\u00e4eva, kuni 27. veebruari hommikul nabib Austria ja Saksa politsei \u00fchisoperatsioon “Aadrilaskmine” k\u00f5ik kinni. Max Hauke tabatakse otse kan\u00fc\u00fcl veenis.<\/p>\n

Politseioperatsioon 2019. aasta MM-i ajal Seefeldis Autor\/allikas: SCANPIX\/AFP<\/p>\n

“Kui Seefeldis vahele j\u00e4in, seal diivanil istudes oli samas tunne, et suur kivi on s\u00fcdamelt langenud. Mul pole enam seda survet! Kogu eelneva aja ma ei saanud arugi, milline koorem see oli,” hindab Hauke tagantj\u00e4rgi.<\/p>\n

Austrias vahistatakse Tammj\u00e4rv, Veerpalu, Poltoranin ja \u00fcks Schmidti abiline. Andrus Veerpalu\u00a0hotellitoast leitakse metallkast meditsiinitarvikute ja keelatud ainetega. Teisel pool piiri, M\u00fcnchenis v\u00f5etakse vahi alla Schmidt ja temaga seotud aadresside l\u00e4biotsimisel tuleb ilmsiks hulk dopingukraami. N\u00e4iteks laost Erfurdis leitakse 45 k\u00fclmutatud verega kotti, mis suudetakse hiljem seostada k\u00fcmne sportlasega.<\/p>\n

“Tegevuse ulatus oli jahmatav. Arsti \u00fclekuulamisel Saksamaal paljastati \u00fcha enam sportlasi,” \u00fctleb prokur\u00f6r Albert.<\/p>\n

“Ja see oli tohutu-tohutu v\u00f5rgustik. Tohutu v\u00f5rgustik \u00fcle Euroopa, mis paljastati 2019,” s\u00f5nab Seppelt.<\/p>\n

P\u00e4rast arestimajast p\u00e4\u00e4semist annab Karel Tammj\u00e4rv Eesti koondise pealiku Anti Saarepuuga pisarakalkvel pressikonverentsi.<\/p>\n

Anti Saarepuu (vasakul) ja Karel Tammj\u00e4rv pressikonverentsil Seefeldis. Autor\/allikas: Kuvat\u00f5mmis<\/p>\n

Eestis on see uudispomm seda enam, et noorte suusatajate k\u00f5rval on skandaali segatud endised ebajumalad Alaver ja Veerpalu.\u00a0<\/p>\n

“Need, kes veel peale seda eelmist skandaali uskusid, et Alaver, Veerpalu, kogu see punt on \u00f5iged mehed tegelikult, siis nende jaoks j\u00f5udis see t\u00f5ehetk ikkagi k\u00e4tte,” arvab Pahv.<\/p>\n

“Mis mul kohe v\u00e4lgatas, on see, et see haigus l\u00f5i ikkagi valusalt v\u00e4lja. Seda k\u00f5ike oleks saanud varasemalt kinni pidada. Me lasime ise kogu sellel asjal hapuks minna. Ja see kahju on palju suurem n\u00fc\u00fcd,” nendib Port.<\/p>\n

Tammj\u00e4rv k\u00fcll kahetseb, aga tagantj\u00e4rgi on teada, et j\u00e4tab v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4kimata. Sama taktikat p\u00fc\u00fcab kasutada Mati Alaver, kui Eesti Televisioon ta kodulinnas Tartus k\u00e4tte saab.\u00a0<\/p>\n

K\u00fcmmekond p\u00e4eva p\u00e4rast skandaali puhkemist, 11. m\u00e4rtsil, peetakse Alaver kinni ja tema kodu otsitakse l\u00e4bi. Suusaprofessori legendaarne s\u00fcsteemsus ja p\u00f5hjalikkus saavad talle saatuslikuks, sest uurijate k\u00e4tte langevad (otsapidi juba pr\u00fcgikastist ja kaminast) kirjad, s\u00f5numid ja muud materjalid, aga ka \u2013 mis k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 Alaveri p\u00e4evik. See purustab viimasegi illusiooni. “S\u00f5ida minema”, “Algab uus elu!!!”, “Suuremad valed \u00fcle vaadata!!!”, “Teavad, kes on Kindral” \u2013 on vaid m\u00f5ned fraasid, mida Alaver p\u00e4rast skandaali puhkemist p\u00e4evikusse kritseldas.<\/p>\n

“Teha p\u00e4evikusse m\u00e4rkmeid selle kohta, milliseid s\u00f5numeid tuleks avalikkusele \u00f6elda, kuidas tuleks k\u00e4ituda, panna endale \u00fcles m\u00e4rkmeid selle kohta, kes on mida t\u00e4pselt r\u00e4\u00e4kinud, kuidas need \u00fctlused v\u00f5iksid m\u00f5juda talle \u2013 see on ju s\u00fcsteemne ja v\u00e4ga metoodiline,” muigab Pern. “Need viited m\u00e4rkmikus, mida ta oli teinud peale Seefeldi dopinguskandaali lahvatamist, n\u00e4itasid ju tegelikult v\u00e4ga h\u00e4sti ja v\u00e4ga ilmekalt \u00e4ra selle, kui tihedalt ta selle skandaaliga seotud on ja kui palju ta selle skandaali p\u00e4rast muretseb.”<\/p>\n

“Mina ei ole ju nende inimeste nahas, kellel illusioonid purunesid t\u00e4ielikult. Mina ei ole ju see praegu,” \u00fctleb Niglas. “Ma ei tea, mida nad tunnevad, et kui nemad t\u00f5simeeli k\u00f5ik uskusid. Noh \u00fctleme, inimesse usud ja n\u00fc\u00fcd \u00e4kki see k\u00f5ik kokku variseb. Aga ma kujutan ette, kui valus see oli. Ja seda tunnistada, see on ju veel valusam.”<\/p>\n

Piret Niglas intervjuud andmas Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

“Ma ei tea, mis Seefeldis toimus. Kui see on faktiliselt t\u00f5estatud ja Mati on s\u00fc\u00fcd tunnistanud, siis saab ta karistada,” s\u00f5nab Walter Mayer. “See ei t\u00e4henda siiski, et Mati oleks Veerpalule algusest peale dopingut andnud.”<\/p>\n

Karistused<\/p>\n

Viiekordne Eesti parim treener m\u00f5istetakse 2019 novembris Tallinnas kokkuleppe korras s\u00fc\u00fcdi dopingu kasutamisele kallutamises\u00a0 ja saab aasta tingimisi. 2021 jaanuaris saab Mark Schmidti seltskond karistused M\u00fcnchenis: Schmidt neli aastat ja k\u00fcmme kuud vanglat, Quiatkowski kaks aastat ja neli kuud, teised p\u00e4\u00e4sevad trahviga v\u00f5i tingimisi.<\/p>\n

Andrus Veerpalu ja Aleksei Poltoranin Autor\/allikas: SCANPIX\/Delfi Meedia\/Rauno Volmar<\/p>\n

Sportlased l\u00e4hevad kohtu alla Austrias ja m\u00f5istetakse riburadapidi s\u00fc\u00fcdi spordipettuses, kusjuures eestlased tagaselja, sest \u00fckski neist ei ilmu Innsbrucki kohtusse. Karel Tammj\u00e4rve ja Aleksei Poltoranini protsess on selle dokumentaali tegemise ajal peatatud, kuni nende asukoha kindlaks tegemiseni. FIS kehtestab Mati Alaverile ja Andrus Veerpalule spordis tegutsemise keelu, mida viimane p\u00fc\u00fcab taas kord CAS-is vaidlustada, aga kaotab.<\/p>\n

“Ma arvan, et see on selline karm \u00f5ppetund. Mitte \u00fcksi v\u00f5ib-olla suusarahvale, vaid kogu Eesti spordile,” s\u00f5nab \u00dclle Viinapuu. “V\u00f5ib-olla alati kui sa endast suuremate ja v\u00e4gevamatega v\u00f5itlema pead, siis ei tea, kas on \u00f5ige minna selliseid valikuid pidi nagu Mati. Aga ta on ise ka \u00f6elnud, et see oli minu valik.”<\/p>\n

\u00dclle Viinapuu intervjuud andmas Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

“See s\u00fcsteem ajab paljud meist ja eriti auahnemad seda kangelase kuulsust p\u00fc\u00fcdma. Ja kui sa oled olukorras, kus sa tead, et su konkurendid kasutavad ja sa oled hea, siis miks mitte kasutada,” arutleb dokumentalist Arto Halonen.<\/p>\n

Kui Bernatskilt k\u00fcsida, kas tema meelest pole dopinguga tegelemine halb v\u00f5i ebamoraalne, vastab ta: “Muidugi ebamoraalne, aga mida teha? Aga kas teiste puhul on see moraalne v\u00f5i? Peab t\u00f5mbama mingi joone, kust on moraalne ja kust mitte? Iga\u00fcks v\u00f5ib selle joone seada.”<\/p>\n

Ehk k\u00f5ik tegelesid sellega? “Muidugi k\u00f5ik tegelesid sellega,” vastab Bernatski.<\/p>\n

“Miks? Raha ei teeni ainult sportlane. Dopingust ei saa kasu \u00a0ainult sportlane. Kasu saab ka treener, sest ta saab rohkem raha, on osa s\u00fcsteemist. Vahest saab ta pikema garantii oma t\u00f6\u00f6koha s\u00e4ilimisele. Kasu saavad m\u00e4ned\u017eer, agent,” loetleb Seppelt. “Isegi alaliit on edukas. Staadionid on t\u00e4is, suured rahvamassid kohal. See meeldib isegi poliitikutele, sest nad saavad kuulutada, et nende sporti investeeritud raha on h\u00e4sti kulutatud.”<\/p>\n

Miks nad seda ikkagi tegid? Selle draama kaks p\u00f5hitegelast \u2013 Alaver ja tema s\u00e4ravam \u00f5pilane Andrus Veerpalu \u2013 keelduvad hoolimata aastaid v\u00e4ldanud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest ja lugematutest ettepanekutest intervjuu andmisest. V\u00e4ga paljud nende kaasteelised samuti.<\/p>\n

“Minu jaoks on Mati ikkagi Inimene suure algust\u00e4hega, kellelt mina olen \u00f5ppinud. Nagu ma enne juba \u00fctlesin, tohutut p\u00fchendumust k\u00f5igesse, mida sa teed,” \u00fctleb Viinapuu.<\/p>\n

“Tark mees. V\u00f5imekas mees. Miks ta niimoodi tegi, ma ei tea. Ma tahaks talt hea meelega k\u00fcsida,” tunnistab Tiisler. “Mis see p\u00f5hjus on, mis pani sind niimoodi toimetama? Ja kas see ol\u00fcmpiakuld ja spordisaavutus on seda v\u00e4\u00e4rt, et minna seda teed?”<\/p>\n

Peep Pahv intervjuud andmas Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

“Okei, ta viis Eesti suusatamise tippu ja \u00fcles. Aga t\u00f5i selle samamoodi alla tagasi ja n\u00e4itas, et see \u00fclesviimine tegelikult ei maksnud ju mitte midagi,” p\u00f5rutab Pahv.<\/p>\n

“L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, ma ei oskagi \u00f6elda, tuli siis tulemus v\u00f5i ei tulnud, ma k\u00fcsin vastu? Tulemust ei olnud ja n\u00fc\u00fcd siis tuli, aga n\u00fc\u00fcd me oleme sellele tulemusele j\u00e4lle teistsuguse hinnangu andnud. Kas siis tuli \u00fcldse tulemust?” k\u00fcsib Niglas.<\/p>\n

“Ta pakkus sellist v\u00f5ltsemotsiooni meile k\u00f5igile, jah. Me k\u00f5ik elasime kaasa ja karjusime hurraa. Aga n\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rgi m\u00f5tled, see on nagu selline t\u00fchi emotsioon ja t\u00fchi tunne, tegelikult,” nendib Pahv.<\/p>\n

Mati Alaver ja Andrus Veerpalu Autor\/allikas: Siim Semiskar\/ERR SPORT<\/p>\n

Faktid:<\/p>\n