Kliimaministeerium saatis koosk\u00f5lastusringile looduskaitseseaduse eeln\u00f5u muudatused, mis muu hulgas seab selgema kohustuse maaomanikele hakata v\u00f5\u00f5rtaimeliike ise t\u00f5rjuma. Omanike keskliidu hinnangul on ootused ebarealistlikud.<\/p>\n
Kui varem seisis looduskaitseseaduses, et maaomanikel ei ole lubatud teatud v\u00f5\u00f5rliike kasvatada ja neid loodusesse lasta, siis n\u00fc\u00fcd lisatakse s\u00f5nastusse ka kohtustus osa v\u00f5\u00f5rliike oma maal t\u00f5rjuda. Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna n\u00f5unik Merike Linnam\u00e4gi selgitas, et varasem s\u00f5nastus oli mitmetim\u00f5istetav.\u00a0<\/p>\n
T\u00e4psemalt on maaomanikel kohustus t\u00f5rjuda kuut taimeliiki \u2013 siid-askleepi, verevat lemmaltsit, ameerika kevadv\u00f5hku ja kolme liiki pargitatart.<\/p>\n
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Andry Krassi hinnangul on ebarealistlik oodata, et maaomanikud suudaksid hakata tuvastama ja t\u00f5rjuma erinevaid taimi.<\/p>\n
T\u00f5rjumise teenus n\u00f5uab m\u00f5istagi maaomaniku rahalist panust, n\u00e4iteks eelmisel aastal oli keskkonnaameti tellitud karuputket\u00f5rje keskmine hind 188 eurot hektari kohta. Samas on Linnam\u00e4e s\u00f5nul nende kuue liigi puhul tegemist taimedega, mille t\u00f5rjumine ei tohiks keskmisele inimesele keeruline olla ja seda on v\u00f5imalik l\u00e4bi viia ise. Samuti ei ole nad inimesele ohtlikud, nagu riigi poolt t\u00f5rjutav karuputk olla v\u00f5ib.<\/p>\n
“Kas nagu suhteliselt lihtsasti v\u00e4lja t\u00f5mmatavad, et ta ei vaja mingeid eriteadmisi v\u00f5i oskusi v\u00f5i siis ka lihtsalt nii-\u00f6elda n\u00e4iteks liitmisega t\u00f5rjutavad liigid, aga mis vajavad siis sellist visadust, et sellega regulaarselt tegeletaks,” \u00f5petas kliimaministeeriumi n\u00f5unik.<\/p>\n
Taimede tuvastamise puhul m\u00f6\u00f6nis Linnam\u00e4gi, et kuigi nende taimede m\u00fc\u00fck on olnud aastaid keelatud, siis t\u00f5esti ei saa garanteerida, et iga maaomanik oleks nendega kursis.<\/p>\n
“Kui n\u00e4iteks on inimene hiljuti maa omandanud ja ei tea varasemat ajalugu, siis tasub v\u00f5ib-olla nende liikidega tutvuda ja siis aias lahtiste silmadega ringi k\u00e4ia, et ega neid ei ole. Kui pargitatar v\u00f5ib-olla on ka kuskil vanas talukohas natuke laiali l\u00e4inud v\u00f5i mingis kohas, kuhu on aiapr\u00fcgi viidud, siis need \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolm on pigem praegu sellised aiataimed,” lisas Linnam\u00e4gi.<\/p>\n
Omanike keskliidule teeb veel muret maaomanikevaheliste tsiviilvaidluste \u00e4genemine, kus selleks, et trahvi ennetada v\u00f5i sellest p\u00e4\u00e4seda, hakkavad kaebama n\u00e4iteks maaomanikud \u00fcksteise peale.\u00a0<\/p>\n
“Kelle s\u00fc\u00fcl n\u00fc\u00fcd see v\u00f5\u00f5rliik on sellele kinnistule sattunud ja kes on j\u00e4tnud \u00f5igeaegselt \u00fche v\u00f5i teise siis t\u00f5rjumata ja sellega on siis nagu levinud j\u00e4rgmisele kinnistule,” selgitas Krass.<\/p>\n
Ministeerium lubab aga, et ei hakka esmajoones kedagi kohe trahvima ega ka lauskontrolle korraldama.\u00a0<\/p>\n
“Esimese hooga siis inimesele selgitatakse kohustust, et ta peab seda t\u00f5rjuma, selgitatakse, kuidas seda teha ja antakse kuup\u00e4ev, milleks see t\u00f5rje peaks olema \u00e4ra tehtud. Kui siis selleks etteantud kuup\u00e4evaks see t\u00f5rje tehtud ei ole, siis tuleb kaaluda j\u00e4rgmisi samme. \u00dcks v\u00f5imalus riigi poolt on asendust\u00e4itmine, kus riik tellib eraldi t\u00f5rje ja selle t\u00f5rjekulu omanikult sisse n\u00f5uab,” seletas Linnam\u00e4gi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimaministeerium saatis koosk\u00f5lastusringile looduskaitseseaduse eeln\u00f5u muudatused, mis muu hulgas seab selgema kohustuse maaomanikele hakata v\u00f5\u00f5rtaimeliike ise t\u00f5rjuma. Omanike…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":30683,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,16235,34,36,16236,3081,13754],"class_list":{"0":"post-30682","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eraomand","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-karuputk","17":"tag-kliimaministeerium","18":"tag-voorliik"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115461406290035301","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30682"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30682\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/30683"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}