{"id":307795,"date":"2026-10-29T11:54:20","date_gmt":"2026-10-29T11:54:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/307795\/"},"modified":"2026-10-29T11:54:20","modified_gmt":"2026-10-29T11:54:20","slug":"tartu-teadlaste-robotliblikas-kasvatas-endale-uue-meeleelundi-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/307795\/","title":{"rendered":"Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi | Tehnika"},"content":{"rendered":"<p>Sinine lamp s\u00fcttib. Liblikakujulise l\u00e4bipaistva plasttiiva sisemusse hakkab tekkima tume kujutis, justkui ilmutaks keegi mustvalget fotot. Umbes minuti p\u00e4rast lamp kustub, kuid kujutis j\u00e4\u00e4b. Moodustis ei asu tiiva pinnal, vaid selle sees. Tiiva struktuur murrab pisut valgust, mist\u00f5ttu paistab kujund keset tiiba justkui kummituslik vari, kirjutavad Tartu \u00dclikooli nooremteadur Kadri-Ann Pankratov ja pehme robootika kaasprofessor Indrek Must.<\/p>\n<p>Selle minuti jooksul tekkis robotile meeleorgan, mida tal varem polnud. Tume kujund juhib elektrit, reageerib valgusele ja on \u00fchendatud roboti juhtelektroonikaga. Robot ei saanud k\u00fclge uut detaili, vaid kasvatas selle omaenda keha ehk kunsttiiva sisse.<\/p>\n<p>Liblika keha kui taristu \u0161abloon<\/p>\n<p>Pealtn\u00e4ha v\u00f5ivad putukatiivad tunduda elutu kehapikendusena \u2013 purjeriide v\u00f5i plastit\u00fckina, mis liigub putuka rindmikus asuvate lihaste abil. L\u00e4hemalt vaadates on aga liblikatiib kaetud v\u00e4ikeste soomustega, mille ettevaatlikul pintsliga eemaldamisel \u2013 \u00e4rme seda elus liblikatega tee, sest liblikatel on soomuseid tarvis \u2013 tuleb n\u00e4htavale \u00f5huke l\u00e4bipaistev membraan, mida hoiavad pingul torujad veenid. Neis liiguvad nii \u00f5hk kui ka hemol\u00fcmf ehk vere analoog. See kannab edasi elutegevuseks vajalikku energiat ja vajalikku ainest, millega keha \u00fcles ehitada ja vajadusel parandada.<\/p>\n<p>\u00dchtlasi niisutab hemol\u00fcmf tiiva struktuure, muutes selle just nii palju j\u00e4igaks, et see toetaks lendamist. Hemol\u00fcmf, mis suunatakse tiiva sisemusse, aitab jahutada ka \u00fclekuumenevat keha, sest tiivad puutuvad kokku liikuva \u00f5huga. Tiib on peaaegu kogu ulatuses osa liblika avatud vereringest, kus hemol\u00fcmf kannab kehaosade, sealhulgas tiibade, vahel edasi keemilisi s\u00f5numeid. Seega kuuluvad tiivad liblika jagatud inforuumi ja on t\u00e4iesti elus!<\/p>\n<p>Robootikute eesm\u00e4rk pole luua liblika robotkoopiat \u2013 selleks puudub lihtsalt vajadus. Samuti ei ole m\u00f5istlik tehnoloogiasse \u00fcle kanda k\u00f5iki looduse omadusi, vereringet robotitel \u00fcldiselt pole.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3862015\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3862015hbe0et24.png\"\/>Tiiva l\u00e4bil\u00f5ige. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n<p>Miks peaks olema robotil vereringe?<\/p>\n<p>Robootikutele pakuvad vereringega liblikatiivad huvi siiski mitmel p\u00f5hjusel. Esiteks on nii tiib tervikuna kui ka selles paiknev veresoonte v\u00f5rgustik ehk vaskulaars\u00fcsteem peaaegu tasapinnalised. Seega, kui ruumilisemate organite juures saaksime h\u00f5lpsalt j\u00e4lgida vaid pindmist kihti, on tiiva kogu v\u00f5rgustiku t\u00f6\u00f6 mikroskoobi all korraga n\u00e4htav.<\/p>\n<p>Samuti on tehislikke liblikatiibu v\u00f5rdlemisi lihtne 3D-printida, sest vedelik liigub tiivas vaid \u00fchel tasandil. N\u00f5nda v\u00f5imaldavad tehislikud liblikatiivad robootikutel j\u00e4ljendada vereringet ja uurida selle mitmek\u00fclgseid omadusi.<\/p>\n<p>Vereringe \u00fcks t\u00e4htsamaid rolle on toitainete ja ehituskivide transport. Need on molekulid, mille abil organism end toidab ja keha hooldab. T\u00e4nap\u00e4eva robotitel sellist taristut enamasti pole. Roboti keha on \u00fcldiselt valmis siis, kui see tehasest v\u00e4lja tuleb, ja kogu hilisem kohanemispotentsiaal peab mahtuma tarkvarasse ning juba olemasolevasse riistvarasse.<\/p>\n<p>Lisaks saavad robootikateadlase tehistiivaga h\u00f5lpsasti katseid teha. Bioloogilises tiivas oleks see ebam\u00f5istlik ja ebaeetiline. N\u00e4iteks saab tehistiiva kanalites panna ringlema vedelikke, mille koostis erineb t\u00e4ielikult bioloogilisest hemol\u00fcmfist. Vee asemel v\u00f5ib kasutada ka orgaanilist lahustit, sest robotkeha materjali saab valida vastavalt vedelikule ja vastupidi. Orgaaniline lahusti v\u00f5imaldab omakorda transportida teistsuguseid ehituskive. Kuna vedelik kannab keha ehitamiseks vajalikku ainest, nimetame seda koostisvedelikuks.<\/p>\n<p>Putukatiibu uurides t\u00e4iendavad robootikud seega teadmisi nii bioloogilise vereringe toimimisest kui ka loovad uusi tehnoloogiaid, mis ei pruugi tiiva v\u00f5i lendamisega isegi seotud olla.\u00a0<\/p>\n<p>Kohanemine uue meeleorgani abil<\/p>\n<p>Meie k\u00fcsimus oli, mis juhtub siis, kui anname robotile vereringe taristu ega piirdu seejuures sellega, mis on organismides tavaliselt v\u00f5imalik. Tahtsime vereringe abil mitte ainult olemasolevat keha hooldada, vaid luua selle sisse ka midagi t\u00e4iesti uut. Prinditud tehislik liblikatiib pakkus selleks sobiliku platvormi. Tehislikku tiiba suunatud koostisvedelikust tekkis meeleorgan, mida tiivas printimise hetkel polnud. Me ei kinnitanud uut meeleorganit keha k\u00fclge, vaid see tekkis olemasoleva materjali sees, ilma et keha v\u00e4liskuju muutuks.\u00a0<\/p>\n<p>Keerulises keskkonnas t\u00f6\u00f6tava roboti k\u00fclge pole uusi seadmeid tihti m\u00f5istlik ega v\u00f5imalik kruvida v\u00f5i liimida. Meie katse t\u00f5estab, et roboti kehasse saab lisada uusi f\u00fc\u00fcsilisi komponente otse olemasoleva materjali sisse, s\u00e4ilitades samal ajal senise keha. Nimetame seda retseptogeneesiks ehk retseptori loomeks.<\/p>\n<p>Kuidas retseptor siis tekib? Ringlev koostisvedelik kannab ehitusainet \u2013 p\u00fcrrooli molekule koos valgustundliku initsiaatoriga \u2013 \u00fchtlaselt \u00fcle kogu keha, nii et iga koht saab ettevalmistatud. Seej\u00e4rel langeb teatud piirkonnale ultraviolettvalgus ja l\u00e4bipaistev plast muutub tumedaks. Tume laik on \u00e4sja valguse abil s\u00fcnteesitud pol\u00fcp\u00fcrrool, mis juhib UV-valguse k\u00e4es elektrit teisiti kui \u00fcmbritsev plast. Meeleorgan ongi valmis.<\/p>\n<p>Valminud organ on tundlik UV-valgusele. Seega on ka kohanemine kahetine. Esiteks tekib meeleorgan ettevalmistatud kehas sinna, kus valgus on piisavalt tugev, et k\u00e4ivitada s\u00fcntees, j\u00e4ttes n\u00f5nda kehale j\u00e4lje tol hetkel valitsenud keskkonnatingimustest. Teiseks areneb meeleorgan oma eluts\u00fckli jooksul edasi. Kui robot hiljem t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus uuesti piisavalt v\u00f5imsa UV-valguse k\u00e4tte satub, j\u00e4tkub pol\u00fcp\u00fcrrooli s\u00fcntees ja roboti meeleorgan muutub \u00fcha tundlikumaks.\u00a0<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes t\u00e4nap\u00e4eva robotitel kasutatavate sensoritega on ajas muutuva tundlikkusega tehisretseptor p\u00f5him\u00f5tteliselt erinev. Moodsate sensorite tundlikkus on tehases rangelt paika krutitud ja nende headust hinnatakse ajalise stabiilsuse j\u00e4rgi. Meie loodud tehisretseptori signaalis p\u00f5imub aga keskkonnatingimuste info roboti varasema kogemusega.\u00a0<\/p>\n<p>Roboti kohanemiseks peab tema kehas ringlema sobiv koostisvedelik, kuid uue kehaosa tekke k\u00e4ivitavad keskkonnatingimused. Meie katses tekkis meeleelund, mille elektritakistus valguse m\u00f5jul muutus. Selle muutuse registreeris roboti mikrokontroller, mis s\u00fc\u00fctas punase valgusdioodi ja pani nitinooltraadi kuumenema. Traat t\u00f5mbus kokku ning liigutas tiibu kokku ja tagasi lahti.<\/p>\n<p>Uus meeleelund tekkis just seal ja siis, kui ettevalmistatud robotkeha sattus sobivatesse keskkonnatingimustesse. Seejuures ei pea retseptori teket k\u00e4ivitama ega pruugi sellest isegi teada saada roboti keskne juhtseade. Retseptorilt tulevat infot saab kasutada ka kohapeal, n\u00e4iteks tiiva sees. Keskseadmele j\u00e4\u00e4b siiski oluline \u00fclesanne: valmistada ette keha sobiva koostisvedelikuga. See v\u00f5imaldabki uuel meeleelundil tekkida, samas kui vedelikus sisalduvad ehituskivid m\u00e4\u00e4ravad selle omadused.<\/p>\n<p>Keemia kui riistvara<\/p>\n<p>Keemia on disainivalik. Kunstvereringe kannab edasi p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ike, mis vedelikus lahustub v\u00f5i selles h\u00f5ljub. Iga uus l\u00e4hteaine v\u00f5ib t\u00e4hendada uut v\u00f5imalikku organit ning seega ka latentset ehk veel avaldumata kehalist v\u00f5imekust. N\u00f5nda pole UV-tundlikkus mitte piir, vaid n\u00e4ide.\u00a0<\/p>\n<p>Tulevikus v\u00f5iksid endale vajadusp\u00f5hise keha kasvatada n\u00e4iteks nii loodust uurivad seirerobotid kui ka varingus t\u00f6\u00f6tavad p\u00e4\u00e4sterobotid. Nende masinate t\u00f6\u00f6keskkonda pole v\u00f5imalik l\u00f5puni ette n\u00e4ha ning nende keha ei saa seet\u00f5ttu k\u00f5igi vajalike omadustega ette varustada.<\/p>\n<p>Laiemalt avab meie robotliblikas tee ressursiteadlikule robootikale, mis ehitab t\u00e4pselt seda, mida olukord n\u00f5uab, sinna, kuhu vaja ning siis, kui roboti keha ise nii soovib.<\/p>\n<p>Tulemused avaldati ajakirjas <a href=\"https:\/\/advanced.onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1002\/advs.76999\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Advanced Science<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sinine lamp s\u00fcttib. Liblikakujulise l\u00e4bipaistva plasttiiva sisemusse hakkab tekkima tume kujutis, justkui ilmutaks keegi mustvalget fotot. Umbes minuti&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":307796,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,114232,114233,7172,114234,21693,18189,11000,2424,371,372],"class_list":["post-307795","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-indrek-must","tag-kadri-ann-pankratov","tag-liblikas","tag-meeleorgan","tag-robootika","tag-robot","tag-robotid","tag-tartu-ulikool","tag-tehnika","tag-tehnoloogia"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117524068006041878","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/307795","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=307795"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/307795\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/307796"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=307795"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=307795"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=307795"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}