T\u00e4navuse aasta majanduskasvu prognoosi alandas Eesti Pank juunikuise 1,5% pealt 0,6%ni. Pank alandas prognoosi peamiselt seet\u00f5ttu, et statistikaamet korrigeeris varasemaid SKP andmeid. Keskpanga s\u00f5nul pole nende hinnang majanduse elavnemise v\u00f5imele tegelikult muutunud. <\/p>\n
J\u00e4rgmiseks kaheks aastaks prognoosib Eesti Pank Eestile \u00fcle 3% ulatuvat majanduskasvu. 2026. aastaks oodatav SKP t\u00f5us ei tulene keskpanga hinnangul aga majanduse enda tugevusest, vaid peamiselt valitsuse plaanist suunata 2026. aastal majandusse lisalaenuraha. Majanduse enda kasvutingimused paranevad aeglasemalt ja mootoriks saavad need alles 2027. aastal, kui riiklik stiimul taandub.<\/p>\n
Hea uudisena prognoosib Eesti Pank inimeste ostuj\u00f5u kiiret kasvu. Keskmine netopalk kerkib tuleval aastal \u00fcle 8%, ja kuna samal ajal on oodata ka inflatsiooni aeglustumist, v\u00f5iks palga reaalne ostuj\u00f5ud kerkida prognoosi j\u00e4rgi 2026. aastal 5%.<\/p>\n
Kui valitsus otsustab \u00e4ra j\u00e4tta varem kavandatud tulumaksut\u00f5usu, mis on teadaolevalt plaanis, paraneks keskmise palga saaja ostuj\u00f5ud veelgi rohkem \u2013 ligi 6,5%. See annab inimestele paremad tarbimisv\u00f5imalused, elavdades siseturgu ja majandust laiemalt. Selle tulemusel peaks hakkama kiirenema ka t\u00f6\u00f6h\u00f5ive kasv ja t\u00f6\u00f6tus v\u00e4henema.<\/p>\n
Kasvu taga on miljardine laenus\u00fcst<\/p>\n
Eesti Panga prognoos p\u00f5hineb praegu kehtivatel seadustel, mille j\u00e4rgi kasvab valitsussektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k j\u00e4rgmisel aastal 3,8%ni SKPst. See t\u00e4hendab, et riik s\u00fcstib majandusse v\u00f5rreldes t\u00e4navusega juurde ligikaudu 1,1 miljardit eurot laenuraha.<\/p>\n
Valitsus on aga teatanud plaanist puuduj\u00e4\u00e4ki veelgi suurendada \u2013 4,5%ni, mis on Euroopa Komisjoni ajutise vabastusklausliga lubatud maksimumm\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
Eesti Pank hoiatab valitsust plaani eest teha maksimaalse miinusega eelarve. Keskpanga hinnangul pole see majanduse taastumise taustal otstarbekas. Kui riik hoiab puuduj\u00e4\u00e4gi lubatud lae l\u00e4hedal 2029. aastani, kasvaks Eesti v\u00f5lakoormus \u00fcle 30%-ni SKPst ja ainu\u00fcksi intressimakseteks kuluks igal aastal pea 1% SKPst.<\/p>\n
\u201eSuurenev intressikulu v\u00f5taks enda alla \u00fcha suurema osa maksulaekumistest ja j\u00e4taks valitsusele v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5imalusi reageerida ootamatult tekkida v\u00f5ivatele probleemidele,\u201c seisab panga teates. Kuigi s\u00fcgav puuduj\u00e4\u00e4k annab majandusele ajutise t\u00f5uke, halvendab see pikas plaanis riigi rahalist seisu ja majanduse v\u00e4ljavaateid.<\/p>\n
T\u00e4navu p\u00fcsib hinnat\u00f5us tootmiskulude ja maksut\u00f5usude t\u00f5ttu kiire, ulatudes 5,3%ni. Eesti Pank prognoosib siiski, et j\u00e4rgmise aasta jooksul inflatsioon rahuneb ja stabiliseerub 2% l\u00e4hedal.<\/p>\n
Hinnat\u00f5usu pidurdavad palgakasvu aeglustumine, euro tugevnemisest soodsamaks muutuvad impordihinnad ning ootus nafta ja toidutoorme odavnemisele. Samuti peaks hinnasurvet leevendama ettev\u00f5tete tootlikkuse kasv, kuna majanduse elavnedes saavad firmad oma alakasutatud seadmeid ja t\u00f6\u00f6tajaid paremini rakendada.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (191) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navuse aasta majanduskasvu prognoosi alandas Eesti Pank juunikuise 1,5% pealt 0,6%ni. Pank alandas prognoosi peamiselt seet\u00f5ttu, et statistikaamet…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3084,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2183,34,36,31,32,21,28,29,2675,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-3083","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pank","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-majandusprognoos","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3083","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3083"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3083\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3084"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3083"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3083"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3083"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}