{"id":308337,"date":"2026-10-30T05:21:10","date_gmt":"2026-10-30T05:21:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/308337\/"},"modified":"2026-10-30T05:21:10","modified_gmt":"2026-10-30T05:21:10","slug":"advokaadid-ginter-nerets-svirinas-pohioigus-ruustata-arvamus-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/308337\/","title":{"rendered":"Advokaadid Ginter, Nerets, \u0160virinas: p\u00f5hi\u00f5igus r\u00fc\u00fcstata | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Mis hetkest muutub televiisori varastamine p\u00f5hi\u00f5iguse teostamiseks?<\/p>\n<p>Euroopa eri riikides toimuvate meeleavaldustega on kaasnenud stseenid, mille m\u00f5istmiseks pole vaja juristiharidust. Prantsusmaal p\u00f5letatakse autosid ja r\u00fc\u00fcstatakse kauplusi. Lyonis s\u00fc\u00fctasid m\u00e4ratsejad turismiinfokeskuse. Barcelonas j\u00e4id ostjad kaupluste turvaruloode taha l\u00f5ksu, samal ajal kui kapuutsides inimesed aknaid purustasid ja kaupa minema viisid. Br\u00fcsselis ja Itaalia linnades on toimunud kokkup\u00f5rkeid politseiga. Tiranas l\u00f5huti kaupluste aknaid ja loobiti politseinikke t\u00e4navakividega. Protestide p\u00f5hjused on erinevad, aga purustatud aknad n\u00e4evad k\u00f5ikjal \u00fchesugused v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Oleme neist s\u00fcndmustest r\u00e4\u00e4kinud ka oma lastega. Nad on n\u00e4htust h\u00e4iritud ja \u00fcllatunud. Neile on raske m\u00f5ista, kuidas protest valitsuse vastu v\u00f5ib muutuda \u00f5igustuseks v\u00f5\u00f5ra vara h\u00e4vitamisele. Laste reaktsioon tuletab meelde midagi, mille t\u00e4iskasvanud kipuvad poliitilistes vaidlustes keeruliseks r\u00e4\u00e4kima: see, et sul on midagi \u00f6elda, ei anna sulle \u00f5igust teiste asju l\u00f5hkuda v\u00f5i varastada.<\/p>\n<p>1. oktoobril vahendasid Prantsusmaa s\u00fcndmusi kajastavad v\u00e4ljaanded inim\u00f5igusorganisatsioonide kriitikat seaduseeln\u00f5u suhtes, mis v\u00f5imaldaks n\u00f5uda m\u00e4ratsejatelt tekitatud kahju h\u00fcvitamist. Kriitikute hinnangul v\u00f5ib selline seadus ohustada demokraatlikku \u00f5igust meelt avaldada. Prantsusmaa Senat v\u00f5ttis eeln\u00f5u 28. oktoobril vastu, kuid see pole veel seadus.<\/p>\n<p>Vaidlus ei k\u00e4i \u00fcksnes selle \u00fcle, kas l\u00f5hkuja peab oma tekitatud kahju h\u00fcvitama. Prantsusmaa eeln\u00f5u n\u00e4eb ette kuni 10 000 euro suuruse solidaarvastutuse ka inimestele, kes ise konkreetset akent ei l\u00f5hkunud. Vastutus v\u00f5ib tekkida teadlikust osalemisest v\u00e4givallaks moodustatud r\u00fchmas v\u00f5i v\u00e4givaldsesse kogunemisse j\u00e4\u00e4misest p\u00e4rast politsei laialiminekukorraldusi, kui inimene teab, et teised panevad toime v\u00e4givalda v\u00f5i l\u00f5hkumisi. Pelgalt s\u00fcndmuskohal viibimisest ei piisa.<\/p>\n<p>See on oluline erinevus. Kuid enne, kui hakkame otsustama, kes peab kinni maksma purustatud vaateakna, tuleb vastata lihtsamale k\u00fcsimusele. Milliseid p\u00f5hi\u00f5igusi meeleavaldajad kasutavad ja kas need \u00f5igused kaitsevad ka l\u00f5hkumist ja varastamist?<\/p>\n<p>Sellised s\u00fcndmused pole Balti riikidele v\u00f5\u00f5rad. 13. jaanuaril 2009 j\u00e4rgnes Riias Doma v\u00e4ljakul toimunud rahumeelsele meeleavaldusele vanalinnas m\u00e4ratsemine. T\u00e4navakive loobiti politseinike, parlamendihoone ja teiste hoonete akendesse. Leedus kasvas 10. augustil 2021 protest koroonapiirangute vastu parlamendi juures \u00fcle kokkup\u00f5rgeteks politseiga. Politseinikke loobiti kivide, pudelite ja muude esemetega. Inimesed said vigastada ning s\u00fcndmustele j\u00e4rgnes \u00fcks Leedu taasiseseisvumisaja ulatuslikumaid kriminaalmenetlusi.<\/p>\n<p>Leedus t\u00f5usis kohtumenetlustes esile probleem, mis on ka Prantsusmaa praeguse vaidluse keskmes. M\u00f5ned kahju h\u00fcvitamise n\u00f5uded j\u00e4id rahuldamata, sest ei suudetud t\u00f5endada, et just konkreetselt vastutusele v\u00f5etud inimene oli p\u00f5hjustanud konkreetse kahju. M\u00e4ratsemises osalemine ja \u00fche kindla akna l\u00f5hkumine ei ole tingimata sama asi. See on k\u00fcsimus sellest, kes peab maksma, mitte sellest, kas kellelgi oli \u00f5igus aken sisse visata.<\/p>\n<p>Kui inimene l\u00e4heb t\u00e4navale valitsuse vastu protestima, kasutab ta tavaliselt kahte omavahel seotud vabadust. S\u00f5navabadus kaitseb tema \u00f5igust oma arvamust v\u00e4ljendada. Kogunemisvabadus v\u00f5imaldab inimestel \u00fchineda, et nende h\u00e4\u00e4l kaugemale kostaks.<\/p>\n<p>M\u00f5lemad on demokraatliku \u00fchiskonna keskmes. Protest ei kaota kaitset sellep\u00e4rast, et v\u00e4ljendatud seisukoht \u00e4rritab enamust v\u00f5i tekitab valitsusele ebamugavust. Samuti ei pea meeleavaldus olema n\u00e4htamatu, vaikne ega k\u00f5igile meeldiv. Protest v\u00f5ib h\u00e4irida liiklust, segada tavap\u00e4rast elu ja p\u00f5hjustada teistele ebamugavust. Kui seda \u00fcldse ei tohiks juhtuda, muutuks meeleavaldamisvabadus \u00f5iguseks avaldada meelt ainult seal, kus keegi seda ei m\u00e4rka.<\/p>\n<p>Euroopa Kohus k\u00e4sitles seda k\u00fcsimust kuulsas Schmidbergeri kohtuasjas. Austria ametiv\u00f5imud lubasid keskkonnakaitsjatel korraldada meeleavalduse, mis sulges Brenneri kiirtee peaaegu 30 tunniks. Euroopa \u00fcks t\u00e4htsamaid kaubaveoteid oli blokeeritud. Sellest hoolimata leidis kohus, et Austria v\u00f5is eelistada meeleavaldajate s\u00f5na- ja kogunemisvabadust kaupade vabale liikumisele. P\u00f5hi\u00f5iguste kaitsmine v\u00f5ib \u00f5igustada isegi v\u00e4ga t\u00f5siseid liikluspiiranguid.<\/p>\n<p>Siit ei saa aga j\u00e4reldada, et poliitilisel eesm\u00e4rgil tegutsemine \u00f5igustab mis tahes vahendit.<\/p>\n<p>Euroopa inim\u00f5iguste konventsiooni artikkel 11 kaitseb rahumeelset kogunemist. Artikkel 10 kaitseb v\u00e4ljendusvabadust. M\u00f5lema \u00f5iguse piiramine n\u00f5uab seaduslikku alust, lubatavat eesm\u00e4rki ja demokraatlikus \u00fchiskonnas vajalikku, proportsionaalset abin\u00f5u. Avaliku korra kaitsmine, kuritegude \u00e4rahoidmine ja teiste inimeste \u00f5iguste kaitsmine v\u00f5ivad sellist piirangut \u00f5igustada.<\/p>\n<p>Neid kaht k\u00fcsimust ei tohi segi ajada. Esiteks tuleb otsustada, kas inimese tegevus \u00fcldse kuulub p\u00f5hi\u00f5iguse kaitsealasse. Teiseks, kui kuulub, tuleb hinnata, kas riik v\u00f5ib seda konkreetsel juhul piirata. Iga ebaseaduslik tegu meeleavaldusel ei t\u00e4henda, et osaleja oleks automaatselt kaotanud kogu kogunemisvabaduse kaitse.<\/p>\n<p>Seda n\u00e4itab Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu Kudrevi\u010diuse kohtuasja lahend. Leedu p\u00f5llumehed blokeerisid 2003. aastal kolm suurt maanteed, h\u00e4irides oluliselt liiklust. Nad ei kasutanud f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda, kuid tegutsesid teadlikult ning eirasid politsei korraldusi. Kohus leidis, et nende tegevus j\u00e4i kogunemisvabaduse kaitsealasse, kuid nende s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine ei rikkunud konventsiooni. Oluline oli tegevuse tahtlikkus, h\u00e4iringu raskus, teiste inimeste \u00f5igused ja karistuse proportsionaalsus.<\/p>\n<p>Seega v\u00f5ib riik \u00f5igusp\u00e4raselt lubada ligi 30 tundi kestva kiirteeblokaadi ja teisel juhul karistada meeleavaldajaid teede tahtliku sulgemise eest. Vastuolu siin ei ole. P\u00f5hi\u00f5iguste tegelik kohaldamine n\u00f5uab asjaolude hindamist, mitte loosungite kordamist.<\/p>\n<p>Kaupluse r\u00fc\u00fcstamine on midagi muud. Provokatiivne plakat pole p\u00f5lev auto. Liikluse ajutine h\u00e4irimine pole v\u00f5\u00f5ra televiisori varastamine. Kui inimene l\u00f5hub poliitilise s\u00f5numi edastamiseks kellegi poeakna, tuleb tal vastutada oma teo eest. Poliitiline eesm\u00e4rk ei muuda vargust ega v\u00e4givalda kaitstud meeleavalduseks.<\/p>\n<p>Eestis, L\u00e4tis ja Leedus on p\u00f5him\u00f5te sama. Eesti p\u00f5hiseaduse \u00a7 47 kaitseb \u00f5igust rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. L\u00e4ti p\u00f5hiseaduse artikkel 103 tagab vabaduse korraldada rahumeelseid koosolekuid, rongk\u00e4ike ja pikette. Leedu p\u00f5hiseaduse artikkel 36 v\u00e4listab kogunemisvabaduse kaitse kogunemiste puhul, mille eesm\u00e4rk on p\u00f5hiseadusliku korra v\u00f5i avaliku korra v\u00e4givaldne rikkumine v\u00f5i inimeste \u00f5iguste ja vabaduste kahjustamine.<\/p>\n<p>Kaitstud on \u00f5igus v\u00f5imule vastu vaielda, sealhulgas valjusti, teravalt ja ebamugavalt. Sellest ei teki \u00f5igust v\u00f5tta teiste inimeste vara oma poliitiliste eesm\u00e4rkide saavutamise vahendiks.<\/p>\n<p>Ent n\u00fc\u00fcd tuleb tagasi p\u00f6\u00f6rduda Prantsusmaa eeln\u00f5u juurde.<\/p>\n<p>M\u00f5elgem inimesele, kes l\u00e4heb valitsuse vastu meelt avaldama. Tema k\u00f5rval hakatakse l\u00f5hkuma kaupluse aknaid. Politsei annab korralduse laiali minna. Inimene j\u00e4\u00e4b kohale. Kas ta peab vastutama ka tundmatu m\u00e4ratseja l\u00f5hutud akna eest?<\/p>\n<p>Prantsusmaa seadusandja p\u00fc\u00fcab vastata jaatavalt, kuid kindlate tingimustega. Kui inimene teadlikult osaleb v\u00e4givaldses r\u00fchmas v\u00f5i j\u00e4\u00e4b politsei korralduste j\u00e4rel kogunemisse, teades k\u00e4imasolevast v\u00e4givallast, v\u00f5iks ta vastutada ka teiste tekitatud kahju eest. Eeln\u00f5u n\u00e4eb ette erandi neile, kellel oli kohalej\u00e4\u00e4miseks \u00f5igustatud p\u00f5hjus.<\/p>\n<p>Sellel lahendusel on m\u00f5istetav eesm\u00e4rk. R\u00fc\u00fcstamiste ajal on sageli raske kindlaks teha, kes t\u00e4pselt millise akna l\u00f5hkus. Kahju j\u00e4\u00e4b aga tegelikuks. Selle kannavad kaupluseomanik, kindlustusandja v\u00f5i maksumaksja. \u00dcheskoos v\u00e4givallatsemine ei tohiks muutuda viisiks individuaalsest vastutusest p\u00e4\u00e4seda.<\/p>\n<p>Ometi ei saa t\u00f5endamisraskust automaatselt lahendada vastutuse laiendamisega. Kui keegi ei suuda tuvastada konkreetset l\u00f5hkujat, ei t\u00f5enda see iseenesest teise inimese vastutust. Tuleb hinnata, mida inimene teadis, mida ta tegi, millal ta sai lahkuda, kas lahkumine oli ohutu ja kuidas oli tema k\u00e4itumine seotud tekkinud kahjuga. Vastasel korral v\u00f5ime hakata karistama inimesi selle eest, et nad seisid valel ajal vale inimese k\u00f5rval.<\/p>\n<p>Eeln\u00f5u vastuv\u00f5tmisel tulebki leida tasakaal kannatanute \u00f5iguste ja meeleavaldajate kaitse vahel. \u00d5igus rahumeelselt protestida peab j\u00e4\u00e4ma tegelikuks ka siis, kui keegi teine otsustab samal meeleavaldusel seadust rikkuda. Samal ajal ei tohi v\u00e4givallatsejad kasutada rahumeelseid meeleavaldajaid oma tegude varjamiseks.<\/p>\n<p>Ka r\u00fc\u00fcstatud kaupluse omanikul on p\u00f5hi\u00f5igused. Nagu ka inimesel, kelle auto p\u00f5letati maha. Nende \u00f5igused ei kao sellep\u00e4rast, et l\u00f5hkuja seisab rahvahulgas v\u00f5i v\u00e4idab end v\u00f5itlevat \u00f5iglase eesm\u00e4rgi eest.<\/p>\n<p>S\u00f5navabadus kaitseb \u00f5igust n\u00f5uda muutusi. Kogunemisvabadus v\u00f5imaldab inimestel nende muutuste nimel \u00fchiselt tegutseda. Kumbki ei anna \u00f5igust varastada, l\u00f5hkuda ega teiste inimeste vara h\u00e4vitada.<\/p>\n<p>R\u00fc\u00fcstaja peab vastutama oma tegude eest. Kui riik tahab panna ta vastutama ka teiste tegude eest, peab riik suutma seda eraldi p\u00f5hjendada.<\/p>\n<p>P\u00f5hi\u00f5igust r\u00fc\u00fcstata ei ole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mis hetkest muutub televiisori varastamine p\u00f5hi\u00f5iguse teostamiseks? Euroopa eri riikides toimuvate meeleavaldustega on kaasnenud stseenid, mille m\u00f5istmiseks pole&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":308338,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,114351,28,29,95,114353,7148,19,25,81679,2885,23,24,22,20,114352,30,92,93,94],"class_list":["post-308337","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kogunemisvabadus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-meeleavaldamisvabadus","tag-meeleavaldused","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ruustamine","tag-sonavabadus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vastutus-ruustamise-eest","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117528185049521526","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/308337","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=308337"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/308337\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/308338"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=308337"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=308337"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=308337"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}