{"id":308996,"date":"2026-10-30T23:34:24","date_gmt":"2026-10-30T23:34:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/308996\/"},"modified":"2026-10-30T23:34:24","modified_gmt":"2026-10-30T23:34:24","slug":"professor-binancei-miljardiroovist-vigu-leidub-igas-tarkvarasusteemis-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/308996\/","title":{"rendered":"Professor Binance&#8217;i miljardir\u00f6\u00f6vist: vigu leidub igas tarkvaras\u00fcsteemis | Tehnika"},"content":{"rendered":"<p>K\u00fcberp\u00e4tid r\u00f6\u00f6visid maailma suurimalt kr\u00fcptob\u00f6rsilt Binance rekordilised 6,3 miljardit dollarit. Tallinna Tehnika\u00fclikoolis k\u00fcberturbega tegelev professor Ahto Buldas nentis, et r\u00fcnnak \u00f5\u00f5nestab ilmselt usaldust kr\u00fcptoturu vastu tervikuna ja tuletab meelde, et tarkvaras leidub alati saatuslikke n\u00f5rkusi<\/p>\n<p>Uudise valguses kukkusid kr\u00fcptovaluutade hinnad kolinal. Binance peatas ajutiselt k\u00f5ik v\u00e4ljamaksed ja lubas klientide kahjud t\u00e4ies mahus h\u00fcvitada. B\u00f6rs kinnitas avalikkusele, et hoiab inimeste raha turvaliselt.<\/p>\n<p>Intsident puudutas suurt hulka inimesi, sest platvormil tegutseb \u00fcle maailma 335 miljoni kasutaja. Ettev\u00f5tte 2025. aasta majandusaasta aruande kohaselt haldas b\u00f6rs kokku ligi 162,8 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses vara. Inimesed saavad platvormil digivara osta, m\u00fc\u00fca ja sellega kaubelda.<\/p>\n<p>N\u00f5rk l\u00fcli ahelas<\/p>\n<p>Esialgsed andmed viitavad r\u00fcnnaku alguspunktina \u00fcheainsa inseneri s\u00fclearvutile. K\u00fcberkurjategijad said seadme abil ligip\u00e4\u00e4su ettev\u00f5tte s\u00fcsteemile. Seej\u00e4rel tegid nad sadade miljonite dollarite v\u00e4\u00e4rtuses salajasi tehinguid.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5te otsib praegu lahendusi ja p\u00fc\u00fcab koos partneritega varasid tagasi tuua. Seni on suutnud platvorm v\u00e4lja selgitada ligi kolme miljardi dollari asukoha ja \u00fcritab neid varasid k\u00fclmutada. Anal\u00fc\u00fctikud n\u00e4evad suurr\u00f6\u00f6vi peas\u00fc\u00fcdlasena P\u00f5hja-Korea riiklikke r\u00fchmitusi. \u00dchtlasi hoiatavad eksperdid, et sarnased vahejuhtumid murendavad tugevalt inimeste usku digitaalsetesse varadesse.<\/p>\n<p>Tallinna Tehnika\u00fclikoolis infoturbe ja kr\u00fcptograafiaga tegelev Buldas t\u00f5des, et s\u00fcndmus on harukordne. &#8220;Need ei ole v\u00e4ga sagedased juhused, aga seda v\u00f5ib v\u00f5rrelda panka sissemurdmisega ja sealt raha v\u00f5i muude v\u00e4\u00e4rtpaberite varastamisega,&#8221; selgitas teadlane ERR-i raadiouudistele.<\/p>\n<p>Professori hinnangul eeldas selline mastaap kurjategijatelt spetsiifilisi teadmisi. &#8220;Suvaline inimene t\u00e4navalt seda vast teha ei saa,&#8221; nentis Buldas.<\/p>\n<p>Varjatud vead<\/p>\n<p>Kr\u00fcptob\u00f6rsid toimivad nagu tavalised veebiteenused ja sisaldavad seet\u00f5ttu alati teatud turvaauke. &#8220;Sinna p\u00e4\u00e4seb n\u00e4iteks veebi kaudu ligi ja t\u00e4nap\u00e4eva tarkvara sisaldab alati mingisuguseid vigu. Osad vead tulevad v\u00e4lja ja parandatakse kiiresti \u00e4ra, aga m\u00f5ndasid j\u00f5utakse enne kuritarvitada, kui nad \u00e4ra parandatakse,&#8221; kirjeldas professor.<\/p>\n<p>S\u00fcsteemide arhitektuuri j\u00e4\u00e4b vigu isegi siis, kui arendajad platvormi kiivalt kaitsevad. &#8220;Palju saab teha selle jaoks, et oleks raske sisse h\u00e4kkida, aga see ei ole v\u00e4ga lihtne, professionaalsed h\u00e4kkerid on ikkagi suhteliselt osavad n\u00f5rkusi \u00e4ra kasutama,&#8221; t\u00f5des Buldas.<\/p>\n<p>Teadlase s\u00f5nul ei paigalda isegi insenerid oma arvutitesse alati kohe k\u00f5iki turvauuendusi. Kuni s\u00fcsteemis turvaaugud sees on, saavad kurjategijad neid \u00e4ra kasutada. Kui k\u00f5nealune insener tegeles platvormi enda arendamisega, siis sealtkaudu v\u00f5idi siseneda Binance&#8217;i platvormile ja teha seal ebaseaduslikke tehinguid.<\/p>\n<p>Buldas m\u00e4rkis, et tugev parool ja turvapaigad ei pruugi sellistel puhkudel alati piisavat kaitset pakkuda. &#8220;Arvutih\u00fcgieeniga me kindlasti v\u00e4hendame oluliselt v\u00f5imalust, et juhuslikud h\u00e4kkerid murraks sisse, aga see r\u00fcnne v\u00f5ib olla \u00e4\u00e4rmiselt professionaalne, v\u00f5ib-olla seotud ka mingi taustauuringuga. Ilmselt teati, et inseneril on Binance&#8217;ile juurdep\u00e4\u00e4s ja nii edasi. Ma arvan, et see r\u00fcnne oli t\u00f5en\u00e4oliselt palju rohkem ettevalmistatud kui lihtsalt juhuslik kuritegevus,&#8221; arutles professor.<\/p>\n<p>Kadunud raha l\u00f5pliku saatuse kohal p\u00fcsib teadmatus. Ilmselt v\u00f5tab platvorm ise otsese l\u00f6\u00f6gi sisse ja korvab klientide kahju. L\u00f5plik kahjude jaotus oleneb kasutajate ja b\u00f6rsi omavahelistest lepingutest. Kr\u00fcptoturule tervikuna t\u00e4hendab see aga m\u00e4rgatavat mainekahju. &#8220;Selleks tulebki turvalisusesse investeerida. Ma arvan, et kr\u00fcptorahaplatvormid teavad seda v\u00e4ga h\u00e4sti, aga k\u00f5igest hoolimata aeg-ajalt juhtub selliseid asju,&#8221; nentis Ahto Buldas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcberp\u00e4tid r\u00f6\u00f6visid maailma suurimalt kr\u00fcptob\u00f6rsilt Binance rekordilised 6,3 miljardit dollarit. Tallinna Tehnika\u00fclikoolis k\u00fcberturbega tegelev professor Ahto Buldas nentis,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":308997,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[114513,14247,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10204,28,29,19,25,394,23,24,22,20,30],"class_list":["post-308996","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-ahto-buldas","tag-binance","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kuberturve","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tarkvara","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117532483021516907","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/308996","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=308996"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/308996\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/308997"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=308996"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=308996"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=308996"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}