{"id":309773,"date":"2026-11-01T11:43:35","date_gmt":"2026-11-01T11:43:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/309773\/"},"modified":"2026-11-01T11:43:35","modified_gmt":"2026-11-01T11:43:35","slug":"maa-vaartus-eestis-on-44-miljardit-eurot","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/309773\/","title":{"rendered":"Maa v\u00e4\u00e4rtus Eestis on 44 miljardit eurot"},"content":{"rendered":"<p>Maa koguv\u00e4\u00e4rtus Eestis kasvas nelja aastaga 33%, j\u00f5udes 44 miljardi euroni, ilmneb Maa- ja Ruumiameeti 2026. aasta korralise hindamise tulemustest. Sellest kirjutab BNS.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"2\">K\u00f5ige kiirem kasv on t\u00e4heldatav Tallinna ja Tartu m\u00f5jupiirkondades, mis peegeldab linnade m\u00f5ju levimist \u00fcha kaugematesse valdadesse. Kokku hinnati peaaegu 780 000 katastri\u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtust. Iga maaomanik saab oma maat\u00fcki uue maksustatava v\u00e4\u00e4rtusega tutvuda veebilehel minu.kataster.ee.<\/p>\n<ol start=\"2022\" data-path-to-node=\"3\">\n<li>\n<p data-path-to-node=\"3,0,0\">aastal oli maa v\u00e4\u00e4rtus Eestis 33 miljardit eurot, 2026. aastal aga 44 miljardit. Eesti maa v\u00e4\u00e4rtuse kasvu on eelk\u00f5ige vedanud elamumaa, mille arvele langeb 50% koguv\u00e4\u00e4rtusest. Umbes 57% Eesti maa v\u00e4\u00e4rtusest on koondunud Harjumaale. Suurim maa v\u00e4\u00e4rtuse kasv registreeriti Raplamaal, L\u00e4\u00e4nemaal ja V\u00f5rumaal (\u00fcle 40%), v\u00e4ikseim aga Ida-Virumaal (18%). Kaheksas Eesti maakonnas \u00fcletas maa koguv\u00e4\u00e4rtus \u00fche miljardi euro piiri.<\/p>\n<\/li>\n<\/ol>\n<p data-path-to-node=\"4\">Iga nelja aasta tagant l\u00e4biviidav korralik hindamine annab \u00fclevaate sellest, kuidas maa v\u00e4\u00e4rtus Eestis piirkonniti erineb ja ajas muutub. See aitab m\u00f5ista, millised piirkonnid on arendajate surve all, kus kasvab n\u00f5udlus maa j\u00e4rele ning kuidas asukoht ja elukeskkond m\u00f5jutavad inimeste ja ettev\u00f5tete valikuid.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"5\">Maa- ja Ruumiameeti maahindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Gr\u00fcneri s\u00f5nul n\u00e4itavad v\u00e4rsked hindamistulemused, kui erinevalt v\u00f5ib maa v\u00e4\u00e4rtus Eesti eri piirkondades muutuda.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"6\">\u201eMaa v\u00e4\u00e4rtust m\u00f5jutavad eelk\u00f5ige asukoht ja kasutusv\u00f5imalused. Suurimad muutused toimuvad sageli piirkondades, kus varasemate hoonestamata alade kohale on tekkinud uus elukeskkond. N\u00e4iteks Tartus endise Raadi lennuv\u00e4lja \u00fcmbruses t\u00f5usis maa v\u00e4\u00e4rtus m\u00f5nel juhul \u00fcle k\u00fcmne korra, Harjumaal Rae vallas J\u00e4rvek\u00fclas aga enam kui kaks korda. Lisaks turumuutustele on \u00fcheks olulisemaks teguriks maa v\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5us kinnisvaraarenduse arvelt. Samal ajal on m\u00f5nes piirkonnas maa v\u00e4\u00e4rtus nelja aastaga muutunud v\u00e4ga v\u00e4he,\u201c selgitas Kolmar-Gr\u00fcner.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"7\">Seaduse kohaselt viib Maa- ja Ruumiamet kogu Eesti maa v\u00e4\u00e4rtuse hindamise l\u00e4bi iga nelja aasta tagant. Eelmine korraline hindamine toimus 2022. aastal p\u00e4rast 21-aastast paus.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"8\">Maa v\u00e4\u00e4rtuse muutus s\u00f5ltub piirkondliku kinnisvaraturu olukorrast, samuti konkreetse maat\u00fcki omadustest ja sihtotstarbest. Seet\u00f5ttu ei ole muutused Eesti eri piirkondades \u00fchesugused.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"9\">Tartu ja Tallinna \u00fcmbruse erinevat kasvutempot saab seletada sellega, et pealinna piirkonna arenduspotentsiaal kajastus maa v\u00e4\u00e4rtuses suuremal m\u00e4\u00e4ral juba eelmise, 2022. aastal l\u00e4biviidud hindamise ajal. Seet\u00f5ttu oli v\u00e4\u00e4rtuse suhteline kasv seal tagasihoidlikum kui piirkondades, mille areng on viimase nelja aasta jooksul m\u00e4rgatavalt kiirenenud.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"10\">Korralise hindamise k\u00e4igus hinnatakse t\u00e4pselt maad, mitte sellel asuvaid ehitisi ega kasvavat metsa. Hindamisel kasutatakse andmeid mitmest riiklikust andmebaasist, sealhulgas maakatastrist, metsaregistrist, ehitusregistrist ja Eesti topograafia andmekogust. Tegemist on automatiseeritud massarvutusega, mis tehakse andmete p\u00f5hjal ilma kohapeale kontrollima s\u00f5itmata.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"11\">Oma maat\u00fcki 2026. aasta korralise hindamise tulemustega saab tutvuda veebilehel minu.kataster.ee. T\u00e4ielikud andmed on k\u00e4ttesaadavad alates 31. oktoobrist. Otsinguribale saab sisestada maat\u00fcki aadressi v\u00f5i katastritunnuse ning avada jaotise \u201eMaa v\u00e4\u00e4rtuse info\u201c. Hindamise lehel kuvatakse maa maksustatav v\u00e4\u00e4rtus, kasutatud hindamismudel ja andmed, mille alusel v\u00e4\u00e4rtus arvutati. Seal samas saab v\u00f5rrelda ka 2026. ja 2022. aasta hindamistulemusi.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"12\">Kui maaomanik m\u00e4rkab hindamisel kasutatud andmete ebat\u00e4psusi, saab ta sellest teada anda otse keskkonnas minu.kataster.ee v\u00f5i Maa- ja Ruumiametile aadressil info@maaruum.ee.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maa koguv\u00e4\u00e4rtus Eestis kasvas nelja aastaga 33%, j\u00f5udes 44 miljardi euroni, ilmneb Maa- ja Ruumiameeti 2026. aasta korralise&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":309774,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,114518,26210,19,114712,25,2705,114713,23,24,22,20,30],"class_list":["post-309773","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maa-vaartus","tag-maa-ja-ruumiamet","tag-news","tag-otse-keskkonnas","tag-populaarseimad-lood","tag-seadus","tag-tartu-ja-tallinna","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117541011616871423","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/309773","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=309773"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/309773\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/309774"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=309773"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=309773"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=309773"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}