{"id":309803,"date":"2026-11-01T12:37:57","date_gmt":"2026-11-01T12:37:57","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/309803\/"},"modified":"2026-11-01T12:37:57","modified_gmt":"2026-11-01T12:37:57","slug":"tanel-jairus-kas-sugisene-kellakeeramine-suurendab-liiklusonnetuste-arvu-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/309803\/","title":{"rendered":"Tanel Jairus: kas s\u00fcgisene kellakeeramine suurendab liiklus\u00f5nnetuste arvu? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>P\u00e4rast s\u00fcgisest kellakeeramist on \u00f5htusel tipptunnil jalak\u00e4ija\u00f5nnetusi ligi kaks korda rohkem kui enne. Kas see t\u00e4hendab, et kellakeeramisest loobudes j\u00e4\u00e4ksid need \u00f5nnetused \u00e4ra? Vastuseid otsis liikuvusinsener Tanel Jairus.<\/p>\n<p>Sotsiaalmeedias levinud v\u00e4ide, et p\u00e4rast s\u00fcgisest kellakeeramist saab \u00f5htuti rohkem jalak\u00e4ijaid vigastada, pani mind Eesti liiklus\u00f5nnetuste andmeid uurima. Vaatasin l\u00e4bi aastad 1990\u20132025: ligi 60 000 inimkannatanutega \u00f5nnetust, neist umbes 17 000 jalak\u00e4ijatega.<\/p>\n<p>Esimene v\u00f5rdlus n\u00e4is v\u00e4idet kinnitavat. Viimase 15 vaatlusaasta peale kokku juhtus kahel n\u00e4dalal enne s\u00fcgisest kellakeeramist \u00f5htul kella 16\u201320 vahel 55 jalak\u00e4ija\u00f5nnetust. Kahel n\u00e4dalal p\u00e4rast kellakeeramist oli neid 127. Rohkem kui kaks korda enam.<\/p>\n<p>Muude \u00f5nnetuste arv samal ajal ei muutunud. Ka keskp\u00e4eval ei lisandunud jalak\u00e4ija\u00f5nnetusi. Seega tasus \u00f5htuse kasvu p\u00f5hjust l\u00e4hemalt uurida.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3861814\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3861814h5525t24.jpg\"\/>Graafik 1 Autor\/allikas: Tanel Jairus<\/p>\n<p>\u00d5nnetusi lisandus ka kellakeeramiseta<\/p>\n<p>Eestis on selleks olemas hea v\u00f5rdlusv\u00f5imalus. Aastatel 2000 ja 2001 me kella ei keeranud. Ometi suurenes jalak\u00e4ija\u00f5nnetuste arv samadel s\u00fcgisn\u00e4dalatel ja samades \u00f5htutundides kahe aasta peale kokku 16-lt 35-le. J\u00e4lle enam kui kahekordseks.<\/p>\n<p>Kaks aastat ja nii v\u00e4ike \u00f5nnetuste arv ei anna l\u00f5plikku vastust kellakeeramise m\u00f5jule. K\u00fcll aga n\u00e4itavad need, et \u00f5nnetuste s\u00fcgisene kasv v\u00f5ib toimuda ka kellakeeramiseta. Ainu\u00fcksi sellest, et p\u00e4rast kella keeramist juhtub rohkem \u00f5nnetusi, ei saa j\u00e4reldada, et p\u00f5hjuseks on kella keeramine.<\/p>\n<p>S\u00fcgisel l\u00e4heb \u00f5htul pimedaks j\u00e4rjest varem. Oktoobri l\u00f5pust novembri alguseni nihkub p\u00e4ikeseloojang ka ilma kellakeeramiseta umbes 40 minutit varasemaks. \u00dchel hetkel langeb t\u00f6\u00f6lt ja koolist koju liikumine pimedale ajale niikuinii. Kellakeeramine toob selle muutuse j\u00e4rsku; ilma selleta toimuks muutus tasapisi.<\/p>\n<p>Pimedas on jalak\u00e4ija suuremas ohus<\/p>\n<p>Et pimeduse m\u00f5ju paremini hinnata, v\u00f5rdlesin \u00f5nnetusi sarnastel aegadel: samal aastal ja kuul, samal kellatunnil ning sama t\u00fc\u00fcpi p\u00e4evadel. Uurisin, kuidas erines jalak\u00e4ija\u00f5nnetuse risk valges ja pimedas.<\/p>\n<p>Pimedas oli risk selle anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi ligikaudu 2,2 korda suurem kui p\u00e4evavalges. Teiste liiklus\u00f5nnetuste puhul pimedus riski ei suurendanud. Ka h\u00e4maruses ei olnud jalak\u00e4ija\u00f5nnetuste risk suurem kui valges.<\/p>\n<p>Seda ei saa seletada lihtsalt sellega, et pimedas liiguks rohkem inimesi. Autoliiklus j\u00e4\u00e4b kellakeeramisel praktiliselt samaks. Eesti eri paigus asuvate loendurite j\u00e4rgi on jalak\u00e4ijaid pimedal \u00f5htul hoopis 20 protsenti v\u00e4hem. \u00dche jalak\u00e4ija kohta on riski kasv seega veel suurem, kui \u00f5nnetuste arv \u00fcksi n\u00e4itab.<\/p>\n<p>Pealkirja k\u00fcsimusele ei saa nende andmete p\u00f5hjal vastata, et kellakeeramine ise p\u00f5hjustab \u00f5nnetuste kasvu. Andmetes tuleb selgelt esile pimedusega seotud oht. Kellakeeramisest loobumine ei kaotaks pimedaid koduteid.<\/p>\n<p>P\u00fcsiv suve- v\u00f5i talveaeg?<\/p>\n<p>Sellest ei j\u00e4reldu, et suve- ja talveajal pole liiklusohutuses vahet. Kui kellakeeramine l\u00f5petada, tuleb valida, kummale ajale j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n<p>P\u00fcsiv suveaeg j\u00e4taks s\u00fcgis- ja talve\u00f5htusse praegusega v\u00f5rreldes tunni jagu rohkem valgust, kuid teeks hommikud pimedamaks. Minu mudelarvutuses kaaluks \u00f5htune v\u00f5it hommikuse kaotuse \u00fcles, sest \u00f5htul liigub rohkem jalak\u00e4ijaid. Hommikusi jalak\u00e4ija\u00f5nnetusi tuleks siiski umbes 18 protsenti juurde ning neis on sageli koolilapsed.<\/p>\n<p>P\u00fcsiv talveaeg teeks kevade, suve ja varas\u00fcgise \u00f5htud pimedamaks. Arvutuse j\u00e4rgi lisanduks siis umbes seitse jalak\u00e4ija\u00f5nnetust aastas.<\/p>\n<p>Need hinnangud eeldavad, et inimesed liiguvad ka edaspidi samadel kellaaegadel ning pimeduse m\u00f5ju on eri aastaaegadel sama. Lumikatet ega vigastuste raskust arvutus ei arvesta. Samuti ei \u00fctle see, milline kellaaeg oleks parim unele ja tervisele.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3861820\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3861820he682t24.jpg\"\/>Graafik 2 Autor\/allikas: Tanel Jairus<\/p>\n<p>Ohutu kodutee ei saa oodata kellaajavaidluse l\u00f5ppu<\/p>\n<p>\u00dcksnes kellakeeramisest loobumine jalak\u00e4ijate ohutuse probleemi ei lahendaks. \u00d5htune tipptund j\u00e4\u00e4ks s\u00fcgise edenedes ikkagi pimedasse, kuigi muutus toimuks j\u00e4rk-j\u00e4rgult. P\u00fcsiva suve- v\u00f5i talveaja valik muudaks arvutuste j\u00e4rgi jalak\u00e4ija\u00f5nnetuste arvu 1\u20132 protsenti. Viimase k\u00fcmnendi \u00f5nnetuste taseme juures t\u00e4hendab see paari kuni seitset \u00f5nnetust aastas.\u00a0<\/p>\n<p>Pimeduse enda m\u00f5ju on m\u00e4rksa suurem: pime tipptund on jalak\u00e4ijale umbes kaks korda ohtlikum kui valge. Viimase 15 aasta andmetes pole see vahe v\u00e4henenud. Ohtu aitavad v\u00e4hendada h\u00e4sti valgustatud \u00fclek\u00e4igukohad, helkuri kandmine ja n\u00e4htavusele vastav s\u00f5idukiirus. Just oktoobri l\u00f5pus tasub need \u00fcle vaadata, sest kellakeeramine toob pimeda aja \u00f5htusesse tipptundi \u00fche \u00f6\u00f6ga.<\/p>\n<p>Allikad ja metoodika<\/p>\n<ul>\n<li>Andmed: politsei registreeritud inimkannatanutega liiklus\u00f5nnetused 1990\u20132025, kokku ligi 60 000, neist umbes 17 000 jalak\u00e4ija\u00f5nnetust. 1990\u20132014 on v\u00f5etud \u00f5nnetuste ja osalejate andmestikust, 2015\u20132025 politsei \u00f5nnetuste tabelist.<\/li>\n<li>Kellakeeramise v\u00f5rdlus: 14 p\u00e4eva enne ja p\u00e4rast kellakeeramise p\u00fchap\u00e4eva, kell 16\u201320. Kontrolliks on samad akendes keskp\u00e4ev, sama \u00f5htutund kaks n\u00e4dalat varem, muud \u00f5nnetused ning aastad 2000\u20132001, kui Eesti suveaega ei kasutanud.<\/li>\n<li>Pimeduse m\u00f5ju: p\u00e4ikese k\u00f5rgus arvutati iga p\u00e4eva ja tunni kohta Eesti keskpunktis. \u00d5nnetuste sagedust pimedas, h\u00e4marikus ja p\u00e4evavalges v\u00f5rreldi sama aasta, kuu, kellatunni ja p\u00e4evat\u00fc\u00fcbi sees (Mantel\u2013Haenszeli meetod), nii et liiklusmaht taandub v\u00e4lja. L\u00e4henemine j\u00e4rgib <a href=\"https:\/\/swov.nl\/en\/publicatie\/role-ambient-light-level-fatal-crashes-inferences-daylight-saving-time-transitions\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Sullivani ja Flannagani (2002)<\/a><\/li>\n<li>Liiklus: riigiteede p\u00fcsiloendurid (2006\u2013) ja Eco-Counteri jalak\u00e4ijate loendurid Tallinnas, Tartus ja P\u00e4rnus (2016\u2013).<\/li>\n<li>Piirangud: p\u00fcsiva aja hinnang eeldab, et inimesed elavad edasi kella j\u00e4rgi ja et pimeduse m\u00f5ju on k\u00f5igil aastaaegadel sama. Lumikate ja vigastuste raskus pole arvesse v\u00f5etud. Suveaja kohta Eestis 2000\u20132001: <a href=\"https:\/\/www.baltictimes.com\/news\/articles\/6212\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Baltic Times<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00e4rast s\u00fcgisest kellakeeramist on \u00f5htusel tipptunnil jalak\u00e4ija\u00f5nnetusi ligi kaks korda rohkem kui enne. Kas see t\u00e4hendab, et kellakeeramisest&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":309804,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13904,28,29,19217,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-309803","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kellakeeramine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liiklusonnetused","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117541228042059918","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/309803","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=309803"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/309803\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/309804"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=309803"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=309803"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=309803"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}