{"id":310417,"date":"2026-11-02T13:00:16","date_gmt":"2026-11-02T13:00:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/310417\/"},"modified":"2026-11-02T13:00:16","modified_gmt":"2026-11-02T13:00:16","slug":"ulukiliha-ja-toidujulgeolek-eesti-jahimeeste-selts","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/310417\/","title":{"rendered":"Ulukiliha ja toidujulgeolek &#8211; Eesti Jahimeeste Selts"},"content":{"rendered":"<p>            <a href=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/barbecue-6475700_1280.jpg\" data-caption=\"Foto: Pixabay\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1280\" height=\"853\" class=\"entry-thumb td-modal-image\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/barbecue-6475700_1280.jpg\"   alt=\"\" title=\"liha\"\/><\/a>Foto: Pixabay<\/p>\n<p>Toidujulgeolekust r\u00e4\u00e4kides m\u00f5eldakse tavaliselt p\u00f5llumajandusele, toiduvarudele ja tarneahelatele. V\u00e4hem t\u00e4helepanu saab aga meie metsades leiduv kohalik toiduressurss \u2013 ulukiliha. Eestis on jahindusel lisaks ulukiasurkondade tasakaalustatud ohjamisele ja muudele eesm\u00e4rkidele oluline roll ka kvaliteetse kohaliku toidu hankimisel. Kohalik nn \u00f5nnelik liha tuleb meile otse loodusest. Ulukiliha on kohalik tooraine, mille saamine ei s\u00f5ltu pikkadest rahvusvahelistest tarneahelatest. Metskits, p\u00f5der, metssiga, punahirv ja teised jahiulukid elavad meie looduses ning nende arvukust reguleeritakse vastavalt ulukiasurkondade seisundile ja kokkulepetele jahindusn\u00f5ukogudes. Jahipidamise tulemusena saadud liha on v\u00e4\u00e4rtuslik toit, mis j\u00f5uab jahimeeste perede toidulauale, kogukondadesse ning n\u00f5uetekohase k\u00e4itlemise korral ka toitlustusse ja kaubandusse. See muudab ulukiliha \u00fcheks osaks Eesti kohalikust toidujulgeolekust.<\/p>\n<p>Miks me r\u00f5hutame ulukiliha olulisust toidujulgeolekus?<\/p>\n<p>Toidujulgeolek t\u00e4hendab muu hulgas seda, et inimestel on kriiside korral ligip\u00e4\u00e4s piisavale, ohutule ja t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikule toidule. Mida mitmekesisemad on riigi enda toiduallikad, seda vastupidavam on \u00fchiskond v\u00f5imalikele tarnekatkestustele. Ulukiliha ei asenda p\u00f5llumajanduslikku lihatootmist ning selle kogused s\u00f5ltuvad ulukipopulatsioonide seisundist ehk ulukivarudest. K\u00fcll aga t\u00e4iendab see kodumaist toidutootmist ressursiga, mis on Eestis juba olemas. Ulukiliha tugevus on selle kohalik p\u00e4ritolu. Selle hankimiseks ei ole vaja loomi farmides kasvatada ega s\u00f6\u00f6ta sisse osta. Uluk kasutab eluks looduses k\u00e4ttesaadavat toitu ning jahipidamisel saadud liha v\u00e4\u00e4rtustamine aitab jahinduse k\u00e4igus tekkivat toiduressurssi v\u00f5imalikult t\u00e4ielikult \u00e4ra kasutada.<\/p>\n<p>Jahimees on osa kohalikust toiduahelast<\/p>\n<p>Ulukiliha j\u00f5udmine metsast toidulauale eeldab teadmisi ja vastutust. Jahimehe \u00fclesanne ei l\u00f5pe uluki k\u00fcttimisega. Olulised on saagi n\u00f5uetekohane esmak\u00e4itlus, h\u00fcgieen, jahutamine, s\u00e4ilitamine ning vajaduse korral veterinaarkontroll, proovide v\u00f5tmine anal\u00fc\u00fcsideks ja nende laborisse saatmine. Enamikul jahiseltsidest on olemas n\u00f5uetekohased esmak\u00e4itlushooned ja koolitatud esmakontrolli teostaja. Neil, kellel taristut pole, on v\u00f5imalus taotleda toetust j\u00e4rgmisel aastal avatavast vastavast meetmest. Seet\u00f5ttu on jahimeestel oluline koht kohaliku toidu hankimise ja esmase k\u00e4itlemise oskuste s\u00e4ilitamisel. Eestis tegutseb \u00fcle riigi jahiseltside ja jahimeeste v\u00f5rgustik, kellel on teadmised kohalikust loodusest, ulukitest ning ulukiliha k\u00e4itlemisest. Need oskused on v\u00e4\u00e4rtuslikud iga p\u00e4ev, kuid v\u00f5ivad muutuda veelgi olulisemaks olukorras, kus tavap\u00e4rased tarneahelad on h\u00e4iritud.<\/p>\n<p>Ulukiliha v\u00e4\u00e4rtustamine v\u00e4hendab raiskamist<\/p>\n<p>Kestliku jahinduse \u00fcks p\u00f5him\u00f5tteid on k\u00fctitud uluki v\u00f5imalikult t\u00e4ielik kasutamine. Kui uluk on populatsiooni ohjamise, liiklusohutuse, p\u00f5llu- ja metsakahjude v\u00e4hendamise v\u00f5i muul p\u00f5hjendatud eesm\u00e4rgil k\u00fctitud, on m\u00f5istlik saadud liha v\u00f5imalikult h\u00e4sti toiduks kasutada. L\u00e4htume Eestis jahinduse hea tava p\u00f5him\u00f5ttest: k\u00fctime vajadusp\u00f5hiselt ja k\u00f5ik, mis k\u00fctime, kasutame \u00e4ra. Seet\u00f5ttu tuleks ulukiliha vaadata mitte k\u00f5rvalsaaduse, vaid v\u00e4\u00e4rtusliku kohaliku toorainena. Selle paremaks kasutamiseks on oluline, et Eestis oleks piisavalt v\u00f5imalusi ulukiliha n\u00f5uetekohaseks k\u00e4itlemiseks, t\u00f6\u00f6tlemiseks ja turustamiseks. Mida l\u00fchem ja toimivam on teekond metsast tarbijani, seda suurem osa sellest ressursist saab j\u00f5uda Eesti inimeste toidulauale. EJS teeb koost\u00f6\u00f6d Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumiga, et v\u00e4ikeses koguses k\u00fctitud ulukiliha oleks lihtsam ka kohalikul turul turustada. Sellest on huvitatud ka Eesti kokkade \u00fchendus, kellega koos ministeeriumi ametnikega selle teemaga tegeletakse.<\/p>\n<p>Toidujulgeolek algab kohalikest ressurssidest<\/p>\n<p>Viimaste aastate kriisid l\u00e4hipiirkondades on n\u00e4idanud, kui oluline on riigi ja kogukondade v\u00f5ime tulla toime olukorras, kus tavap\u00e4rased tarneahelad ei pruugi toimida. Toidujulgeolekut ei taga \u00fcksainus lahendus. Selle tugevus peitub erinevate kohalike v\u00f5imaluste koostoimes. P\u00f5llumajanduse, kalanduse ja teiste kodumaiste toiduallikate k\u00f5rval v\u00e4\u00e4rib selles arutelus kohta ka ulukiliha. Eesti metsades elavad ulukid on taastuv loodusvara, mida tuleb ohjata teadlikult ja vastutustundlikult. Jahinduse kaudu saadav ulukiliha on selle majandamise \u00fcks v\u00e4\u00e4rtuslikumaid tulemusi \u2013 kvaliteetne kohalik toit.Seet\u00f5ttu ei ole ulukiliha \u00fcksnes jahikultuuri osa. See on ka osa Eesti kohalikust toidutootmisest, kogukondade toimev\u00f5imest ja laiemast toidujulgeolekust.<\/p>\n<p>Olgu kohe alguses t\u00e4psustatud, et r\u00e4\u00e4gime 2025. kalendriaastast, mitte jahiaastast.<\/p>\n<tr>\n<td style=\"width: 100%;\">2025 aastal k\u00fctiti Eestis 3268 p\u00f5tra. Kokku ostetud p\u00f5drar\u00fcmba keskmine kaal oli 170 kg. K\u00f5igi k\u00fctitud p\u00f5trade r\u00fcmpade toiduk\u00f5lbliku liha kogus oli ligikaudu 555 560 kg. Sellest l\u00e4ks lihak\u00e4itlejate kokkuostu 1693 p\u00f5tra (282 640 kg) ja jahimeeste enda tarbeks 1575 p\u00f5tra (272 920 kg).<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 100%;\">\n<p>2025 aastal k\u00fctiti Eestis 3223 metskitse. Kokku ostetud metskitse keskmine kaal oli 14 kg. K\u00f5igi k\u00fctitud metskitsede r\u00fcmpade toiduk\u00f5lbliku liha kogus oli ligikaudu 43 672 kg. Sellest l\u00e4ks lihak\u00e4itlejate kokkuostu 1703 metskitse (22 392 kg) ja jahimeeste enda tarbeks 1520 metskitse (21 280 kg).<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 100%;\">\n<p>2025 aastal k\u00fctiti Eestis 15 556 metssiga. Kokku ostetud metssea keskmine kaal oli 37 kg. K\u00f5igi k\u00fctitud metssigade r\u00fcmpade toiduk\u00f5lbliku liha kogus oli ligikaudu 579 886 kg. Sellest l\u00e4ks lihak\u00e4itlejate kokkuostu 6619 metssiga (249 217 kg) ja jahimeeste enda tarbeks 8937 metssiga (330 669 kg).<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 100%;\">\n<p>2025 aastal k\u00fctiti Eestis 32 pruunkaru. Kokku ostetud pruunkaru keskmine kaal oli 82 kg. K\u00f5igi k\u00fctitud pruunkarude r\u00fcmpade toiduk\u00f5lbliku liha kogus oli ligikaudu 2637 kg. Sellest l\u00e4ks lihak\u00e4itlejate kokkuostu 26 pruunkaru (2145 kg) ja jahimeeste enda tarbeks 6 pruunkaru (492 kg). K\u00f5ige keerulisem on hinnata punahirvedelt saadud koguseid, sest punahirvi ostetakse sisse ka L\u00e4ti hirveparkidest toidu tootmiseks.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 100%;\">\n<p>K\u00f5ige keerulisem on hinnata punahirvedelt saadud koguseid, sest punahirvi ostetakse sisse ka L\u00e4ti hirveparkidest toidu tootmiseks. 2025 aastal k\u00fctiti Eestis 3421 punahirve, kuid lihat\u00f6\u00f6stustesse tarniti 6301 punahirve. Seega on raske teha j\u00e4reldusi selle kohta, kui palju k\u00fctitud punahirvedest jahimehed ise \u00e4ra kasutasid. Kokkuostuandmete alusel oli toiduk\u00f5lbliku liha kogus 500 744 kg.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes varuti 2025. aastal suurulukitelt kokku 1 682 499 kg toiduk\u00f5lblikku liha. Seda said kasutada nii jahimehed enda tarbeks kui ka Eestimaa inimesed kokkuostu ja t\u00f6\u00f6tlemise kaudu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: Pixabay Toidujulgeolekust r\u00e4\u00e4kides m\u00f5eldakse tavaliselt p\u00f5llumajandusele, toiduvarudele ja tarneahelatele. V\u00e4hem t\u00e4helepanu saab aga meie metsades leiduv kohalik&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":310418,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2831,34,36,3914,3915,5480,2835,12494],"class_list":["post-310417","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ejs","tag-estonia","tag-estonian","tag-jahimees","tag-jahipidamine","tag-kuttimine","tag-metsloom","tag-ulukid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117546977059216209","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/310417","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=310417"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/310417\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/310418"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=310417"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=310417"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=310417"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}