{"id":31075,"date":"2025-10-30T13:09:12","date_gmt":"2025-10-30T13:09:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/31075\/"},"modified":"2025-10-30T13:09:12","modified_gmt":"2025-10-30T13:09:12","slug":"lisete-lige-opetamise-positiivsed-kuljed-kipuvad-jaama-tagaplaanile-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/31075\/","title":{"rendered":"Lisete Lige: \u00f5petamise positiivsed k\u00fcljed kipuvad j\u00e4\u00e4ma tagaplaanile | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kui o\u0303petajaametist u\u0308hiskonnas laiemalt juttu tuleb, on ro\u0303huasetus peamiselt ikka probleemidel. To\u0303si, haridusvaldkonnal lasub vastutus, mida tuleb vo\u0303tta to\u0303siselt, et tulevikus oleks meil ja\u0308tkuvalt turvaline, ja\u0308tkusuutlik ning koosto\u0308ine u\u0308hiskond, mis on arenemisvo\u0303imeline. Paraku ja\u0308a\u0308vad tagaplaanile o\u0303petamisega seotud positiivsed ta\u0308helepanekud, kirjutab Lisete Lige.<\/p>\n

Hiljuti ilmunud uuring<\/a> maalis vo\u0303rdlemisi negatiivse pildi sellest, kuidas ligi pooled eesti pedagoogidest on valmis la\u0308hiaastail oma to\u0308o\u0308d vahetama. Igikestvad probleemid o\u0303petaja palga, suure to\u0308o\u0308koormuse, ko\u0303rgete to\u0308o\u0308u\u0308lesannete no\u0303udmiste jms osas pole endiselt kuskile kadunud. Ja\u0308tkuvalt ka\u0308ime Toompeal valitsust survestamas<\/a>, et haridusto\u0308o\u0308tajad vo\u0303iks tunda end va\u0308a\u0308rtustatud spetsialistidena.<\/p>\n

O\u0303petajaametil on aga teine pool, millest ra\u0308a\u0308gitakse pigem vaid o\u0303petajate p\u00e4eva vo\u0303i tarkusepa\u0308eva aktusel. O\u0303petamine on u\u0308ks hinnalisemaid ameteid, mida u\u0308kski materiaalne vahend ei suuda korvata. Ra\u0308a\u0308gime sellest, mis meil Eestis ha\u0308sti on ning miks vaatamata va\u0308ljakutsetele leiab meid endiselt tahvli eest, noodipuldi tagant vo\u0303i spordiva\u0308ljakult.<\/p>\n

Pedagoog on igapa\u0308evaselt ametis eelko\u0303ige sellega, et o\u0303pilane vo\u0303iks end kooli seinte vahel ha\u0308sti tunda. Et to\u0308o\u0308 ei saaks lihtsalt tehtud \u2013 kontrollto\u0308o\u0308d parandatud, tunnid ette valmistatud, e-keskkonnas hinded-teated-kodused u\u0308lesanded sisse kantud, kirjadele vastatud, lisaprojektid tehtud, lapsevanematega suheldud \u2013, vaid o\u0303pilased hoitud.<\/p>\n

On o\u0303pilasi, kelle taustsu\u0308steemid on toetatud ning kes tulevad kooli selleks, et o\u0303ppida, avastada, pingutada, ning on o\u0303pilasi, kellel puudub turvaline kodu ja kes tulevad kooli selleks, et keegi neist hooliks, ma\u0308rkaks. O\u0303petaja to\u0308o\u0308s on peamine u\u0308lesanne panna esmalt ta\u0308hele inimest ning vastavalt tema vajadustele luua keskkond o\u0303ppimiseks.<\/p>\n

Pole midagi erilisemat, kui aidata noorel inimesel leida oma tee ning toetada tema kujunemislugu. Usun, et iga o\u0303petaja kirjutab alla sellele, kuivo\u0303rd va\u0308a\u0308rtuslik on viibida keskkonnas, kus on energiast pakatavad noored, kes on avatud maailmale. Me teame ka uuringuteta, kui asjalikud, a\u0308gedad ja targad o\u0303pilased meil Eestis on.<\/p>\n

Teadmistejanus, aga ka kogenematuses ja iseloomu hapruses on palju vo\u0303imalusi. Jah, ka va\u0308ljakutseid ning ohte, ent kellegi maailmapildi joonistamine pakub tohutult valikuid erinevate va\u0308rvide kasutamiseks. Olgu selleks siis komistamine, allaandmine vo\u0303i eksimine, ent o\u0303petaja jaoks on see just vo\u0303imalus iga pa\u0308ev uuesti julgustada to\u0303usma, sammhaaval edasi minema ning parandama tehtud vigu.<\/p>\n

Ometi ei saa vaiba alla peita fakti, et koolides poleks o\u0303pilasi, kelle ka\u0308itumine valmistab peavalu nii o\u0303petajatele kui kaaso\u0303pilastele. OECD uuringu tulemused<\/a> na\u0308itasid, et meil Eestis on sellega vo\u0303rreldes keskmisega parem seis (vastavalt 15 ja 9 protsenti) ning u\u0308le 80 protsendi tunniajast saab o\u0303petaja pu\u0308hendada o\u0303petamisele.<\/p>\n

“Peaksime olema uhked selle u\u0308le, et ligi 80 protsenti pedagoogidest valiks o\u0303petaja to\u0308o\u0308 ka siis, kui tuleks uuesti otsustada.”<\/p>\n

Kaaskolleegidega vesteldes ilmneb sageli, et distsipliiniprobleemideta ei saa. Alati on meepotis to\u0303rvatilku, kuid meelde ja\u0308a\u0308vad noorte vahetud ja otsekohesed emotsioonid, taipamised, hu\u0308u\u0308ded “o\u0303petaja, ma sain aru!”, konfliktide lahenedes vabandust palumised. Need ko\u0303ik ta\u0308idavad iga o\u0303petaja su\u0308dant ja panevad ro\u0303o\u0303mustama iga va\u0308iksemagi positiivse to\u0308o\u0308vilja u\u0308le.<\/p>\n

Eesti haridussu\u0308steem pakub o\u0303petajale vo\u0303rdlemisi palju vabadust oma aine o\u0303petamisel. Meie o\u0303ppekavad annavad vo\u0303imaluse luua u\u0308hisprojekte, o\u0303petada klassiruumis vo\u0303i rikkaliku looduse keskel, kohandada materjale vastavalt oma kooli ja kogukonna vo\u0303imalustele. Sellel on oma kitsaskohad, mis kohati vo\u0303ivad tekitada pedagoogis ebakindlust vo\u0303i segadust, ent suures plaanis on just vabade meetodite kasutamine o\u0303ppekava ta\u0308itmisel andnud o\u0303petajale rahulolu oma to\u0308o\u0308st. Eesti kontekstis on sellel suur va\u0308a\u0308rtus, et meie hariduses on palju mitmeku\u0308lgsust ning o\u0303petajat usaldatakse.<\/p>\n

Statistika ra\u0308a\u0308gib sellest, et koolidesse jo\u0303uab liiga va\u0308he o\u0303petajaid<\/a> ning paljud ka nendest ei ja\u0308a\u0308 sinna pu\u0308sima, kuid need, kes on ja\u0308a\u0308nud, teevad oma to\u0308o\u0308d kogu su\u0308dame ja missioonitundega.<\/p>\n

Ei, need fraasid pole roosa mannavaht. Kui meie ametis su\u0308dant ja missiooni pole, siis pole mo\u0303tet siia ja\u0308a\u0308da. Muidu on o\u0303petaja kui “To\u0303e ja o\u0303iguse” Andres, kes Piibli lugemisel ei saanud valgustatud, vaid muutus aina kurjemaks, sest ei teinud seda su\u0308damega. Teha midagi tegemise enda pa\u0308rast on sisutu\u0308hi.<\/p>\n

Seega vo\u0303ib o\u0308elda, iga o\u0303petaja, kes on kooli tulnud ja leidnud oma su\u0308dame selle to\u0308o\u0308 (ja eelko\u0303ige o\u0303pilaste) ku\u0308lge kasvamas, on leidnud oma koha. See no\u0303uab igapa\u0308evaselt va\u0308ljakutseid ja rasket to\u0308o\u0308d, kuid aeg kujundab ja o\u0303petab. Pedagoog kohaneb sammhaaval, pa\u0308ev, na\u0308dal, kuu korraga, et vaheajal hetkeks sisse ja va\u0308lja hingata ning o\u0303ppeaasta lo\u0303puni va\u0308lja pingutada.<\/p>\n

O\u0303petamise aastaring pakub pedagoogiametis vaheldusrikkust. Minuti ta\u0308psusega planeeritud ainetunnid ja kindel tunniplaan, la\u0308rmakad vahetunnid ja vaiksed kontrollto\u0308o\u0308d \u2013 va\u0308rvipaleti ko\u0303ik toonid on esindatud.<\/p>\n

Vaheajad on intensiivses ja no\u0303udlikus to\u0308o\u0308s ha\u0308davajalikud, et hetkeks hoogu peatada. Pikk suvine paus, mis va\u0308ljaspool haridusto\u0308o\u0308tajat paistab arulagedana, on pedagoogi to\u0308o\u0308s va\u0308ltimatu. See vo\u0303imaldab taastuda ning su\u0308gisel taas uuele karussellile astuda. Peaksime olema uhked selle u\u0308le, et ligi 80 protsenti pedagoogidest valiks o\u0303petaja to\u0308o\u0308 ka siis, kui tuleks uuesti otsustada (OECD).<\/p>\n

O\u0303petajaamet pakub mitmekesisust, see on korraga spontaanne ja korda armastav, vo\u0303imaldab kujundada karakterit, tegeleda enesearengu ja -ta\u0308iendusega, kohtuda ja kasvada koos va\u0308ga erinevate noortega. O\u0303petamine on loomekeel, mida omandavad va\u0308hesed. Kes mo\u0303istab selles o\u0303petada, on avastanud rikkaliku maailma.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui o\u0303petajaametist u\u0308hiskonnas laiemalt juttu tuleb, on ro\u0303huasetus peamiselt ikka probleemidel. To\u0303si, haridusvaldkonnal lasub vastutus, mida tuleb vo\u0303tta…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31076,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,405,7440,28,29,16383,19,8850,408,7660,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-31075","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus","18":"tag-headlines","19":"tag-kool","20":"tag-koolielu","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-lisete-lige","24":"tag-news","25":"tag-oecd","26":"tag-opetajad","27":"tag-opilased","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115463281924034257","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31075","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31075"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31075\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31076"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}