![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3016038h32dft24.jpg\"\/)
Jaak Aru on k\u00fclaline saates “Reedene intervjuu”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\nAruga oli Vikerraadio “Reedeses intervjuus” veel juttu v\u00e4\u00e4rikast vananemisest ja v\u00e4\u00e4rikas eas olevatest inimestest,\u00a0eutanaasiast, ihust ja vaimust, ageismist ning sellest, mismoodi v\u00f5iksid patisendid tehisaru meditsiinik\u00fcsimustes kasutada ja sellega arstide t\u00f6\u00f6d kergendada.<\/p>\n
Jaak Aru, olete Eesti ja Saksa meditsiinis\u00fcsteemiga seotud olnud 1988. aastast alates.<\/p>\n
Jah, l\u00f5petasin aastal 1983 ning olin kaksk\u00fcmmend aastat Eesti meditsiinis, alates 2004. aastast kaksk\u00fcmmend aastat Saksa meditsiinis.<\/p>\n
Kes on ekspert? Kes on asjatundja? Kes on inimene, kes v\u00f5ib s\u00f5na v\u00f5tta?<\/p>\n
Asjatundmisega on terves maailmas nii, et asjatundjaid on palju ja kahjuks on nendest valdav enamus inimesed, kes sellest probleemist, mille kohta nad arvamust avaldavad, teavad k\u00fcllalt v\u00e4he.<\/p>\n
Ekspert on t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes keegi, kellel on mingisugused t\u00f5siteaduslikud andmed ja teadmised teatud valdkonnas.<\/p>\n
Kogemust ei pea olema?<\/p>\n
Empiiriline kogemus teeb sinust kogenud spetsialisti, aga ekspertarvamus on kogenud spetsialistil teatud valdkondades, ka meditsiinis olemas.<\/p>\n
Alates 20. sajandi l\u00f5pust ja 21. sajandil on ekspert see, kes suudab mingisuguste l\u00e4bi uuritud inimgruppide, haigete gruppide v\u00f5i katsete selgitada oma seisukohta teatud k\u00fcsimustes. Evidence based medicine (ing. t\u00f5endusp\u00f5hine meditsiin – toim.).<\/p>\n
Eesti \u00fchiskond vananeb, noori ei tule piisavalt peale. T\u00f5deme, et on justkui t\u00f6\u00f6puudus, siis aga j\u00e4lle t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus. Siin ja seal kuuleme, et 60-65+ vanuses inimesed \u00fctlevad, et neil on t\u00f6\u00f6turul j\u00e4rjest raskem, isegi 50+ vanuses inimesed kogevad seda. On see suhtumise k\u00fcsimus v\u00f5i teie kui arst teate, et inimesed hakkavadki siis “\u00e4ra kukkuma”?<\/p>\n
Kindel on see, ja seda teame me k\u00f5ik, et balletitantsija 65-aastaselt balletti ei tantsi. Kuid v\u00e4ga k\u00fcsitav on see, kas t\u00f5siste teadmistega teadlane, n\u00e4iteks Tartu \u00dclikoolis teoreetilisi aineid \u00f5petab \u00f5ppej\u00f5ud, peaks l\u00f5petama oma tegevuse 65-aastaselt.<\/p>\n
On terve rida riike, kus see t\u00f5esti nii on:\u00a0Soomes, Saksamaal. Mul oli v\u00e4ga hea s\u00f5ber, kes oli juhtiv kardiokirurg Bonnis, t\u00f5esti v\u00e4ga heas vormis, ja ta oli 65-aastaselt n\u00f5us t\u00f6\u00f6tama veel kaks aastat, aga \u00fclikool otsustas, et nad v\u00f5tavad noorema. Nii et see, kas keegi “kukub \u00e4ra” ja on t\u00f6\u00f6turul oodatud v\u00f5i mitte, on nii mitmetahuline ja rohkem sotsiaalne k\u00fcsimus.<\/p>\n
Ma olen selle poolt, et mitte \u00f6elda vanur ega vanem inimene, vaid senior adult (ing. k vanemas eas t\u00e4iskasvanu – toim.). Kui me j\u00f5uame selle juurde, kas on asju, mida vanemas eas t\u00e4iskasvanu ei saa teha, siis t\u00f5en\u00e4oliselt on need seotud peenmotoorika harjutustega v\u00f5i p\u00fcsiva f\u00fc\u00fcsilise koormusega, aga tavaliselt need inimesed, kes on nii k\u00f5rgele j\u00f5udnud ja nii rasket t\u00f6\u00f6d teevad, tunnetavad \u00fchel hetkel, et nad ei taha enam seda t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Mul on noorp\u00f5lvest \u00fcks suurep\u00e4rane n\u00e4ide. Mind saadeti meditsiinipraktikumi raames M\u00fcnchenisse kardioosakonda, mille juhataja oli professor Werner Klinner, Saksa s\u00fcdamekirurgia grand old man, kel kord operatsioonil midagi juhtus. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ta \u00fctles, et jumal taevas ei taha, et ma opereerin ning ta l\u00f5petas p\u00e4evapealt, ta tundis, et ta enam ei saa.<\/p>\n
V\u00e4hemalt minu valdkonnas on palju inimesi, kes teevad teatud spetsiifilist f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d ja saavad \u00fchel hetkel aru, et see ei tule enam nii h\u00e4sti v\u00e4lja ja nad loobuvad.<\/p>\n
Kui me v\u00f5tame aga ehitaja v\u00f5i veoautojuhi\u00a0\u2013\u00a0kindlasti on veel ametid, kus hakkavad rolli m\u00e4ngima ka kutsehaigused\u00a0\u2013, siis nendel on veel keerulisem.<\/p>\n
K\u00f5ik s\u00f5ltub inimese vaimust, mis ta oma ihuga ette v\u00f5tab.<\/p>\n
Mul on klassikaline n\u00e4ide Eestist \u2013 70-aastane vanaproua, kes t\u00f6\u00f6tab k\u00f6\u00f6gis, tuleb mu vastuv\u00f5tule, r\u00e4\u00e4gib, et selg on nii haige, et ei saa \u00f5ieti k\u00e4ia ja valuravimid ei aita. Kui ma k\u00fcsin, miks te t\u00f6\u00f6l k\u00e4ite, siis ta vastab, et t\u00f6\u00f6l k\u00e4ib ta sellep\u00e4rast, et meeldib, et on tore kollektiiv. Seega inimese vaim ja arusaam elust m\u00e4\u00e4ravad, kas ta tahab teha edasi f\u00fc\u00fcsilisi, ka valuga seotud t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid.<\/p>\n
Sa l\u00e4hed pensionile, sest t\u00f6\u00f6l sa istusid, sul olid seljavalud ja sa ei saanud enam istuda, aga siis hakkad kevadel kodus aiat\u00f6\u00f6d tegema, mis on kolm korda raskem kui t\u00f6\u00f6l oli ning sul on kaks korda suuremad seljavalud kui siis, kui sa kontoris istusid. Ehk millistele teedele me suuname oma ihu, s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral vaimust.<\/p>\n
Et kui vaim on ergas ja tahe on alles, siis ei hakka virisema ega muutu kibestunud vanainimeseks.<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Olete \u00f6elnud, et meil ei suhtuta eakatesse l\u00f5puni t\u00e4helepanelikult.<\/p>\n
On olemas termin, millest siinkohal m\u00f6\u00f6da minna ei saa\u00a0\u2013\u00a0ageism (vanussurve teatud vanusegrupile). Kui Euroopas tehakse uuringuid, siis \u00f6eldakse, et kindlasti on vanussurve vanematele inimgruppidele. Ageismi on nii Saksamaal, Rootsis kui ka Prantsusmaal.<\/p>\n
Meie oleme erakorralises situatsioonis, me n\u00e4eme kahte sorti vanusesurvet, seda on nii minu p\u00f5lvkonnale (ma olen 68) kui ka noortele. Kui me v\u00f5rdleme vanussurvet Eestis ja Saksamaal, siis pean \u00fctlema, et on kindlasti terve rida komponente, milles Eestis on vanussurve suurem kui Saksamaa, n\u00e4iteks Saksamaal ei s\u00f6anda keegi \u00f6elda, et hakkame homme pensione v\u00e4hendama. Eestis \u00f6eldakse, et pensionid tuleb k\u00fclmutada. Sel pole mingisugust seadusandlikku alust, see on t\u00e4ielik m\u00f5ttetus seadusandlikus m\u00f5ttes, aga seda \u00f6eldakse.<\/p>\n
Eestis on ageism ajakirjanduses ja mitmetes \u00fchiskondlikes diskussioonides v\u00f5ib-olla rohkem v\u00e4ljendunud kui Euroopas, aga vanussurve, see, et nooremad teatud vanemat elanikkonna gruppi kuidagi suruvad v\u00f5i m\u00e4rgistavad, on terves Euroopas olemas.<\/p>\n
Milline on k\u00f5rge iga?<\/p>\n
Geriaater paneb esimese piiri 75-st.<\/p>\n
Enamus Eesti meestest ei ela nii vanaks.<\/p>\n
Praegu on olukord teine, Eesti meeste eluiga on t\u00f5usnud. Mis on \u00e4ra kadunud, on traumade epideemia \u2013 kui Eesti mehed surid t\u00f6\u00f6\u00f5nnetustes, auto\u00f5nnetustes ja joomingute tagaj\u00e4rjel. Traumade epideemia on \u00e4ra kadunud, niisuguste \u00f5nnetuste arv on v\u00e4henenud ja see on automaatselt pikendanud Eesti mehe keskmist eluiga, mis on viimase 20 aastaga tublisti kasvanud.<\/p>\n
Mitte et tervis on paranenud, vaid \u00f5nnetustes ei saada otsa.<\/p>\n
Ju tervis ka ikkagi.<\/p>\n
Jaak Aru on k\u00fclaline saates “Reedene intervjuu”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
P\u00f6\u00f6rdume n\u00fc\u00fcd selle juurde, mille kohta on teilt korduvalt kommentaari k\u00fcsitud \u2013 kui vanalt sobib inimene veel autorooli?
Kui me vaatame maailmas ringi, siis omavad autokraatsed ja teokraatsed riigid, ka diktatuurid tihti juhte, kes on tublisti \u00fcle 70 v\u00f5i 80. Ka Ameerika \u00dchendriikides l\u00e4ks see olukord vahepeal pehmelt \u00f6eldes kummaliseks. M\u00f5lemad on juhid, nii autojuht kui ka riigijuht.<\/p>\n
Olen seda teemat korduvalt puudutanud ja meil on isegi m\u00f5tteid, kuidas v\u00f5iks vanemaid autojuhte aidata.<\/p>\n
Tegemist on \u00fche kognitiivse v\u00f5imega ja selge on see, et kognitiivsed v\u00f5imed ei ole teatud eas enam nii k\u00f5rgel tasemel kui noorel inimesel. Samas on selge, et kui inimesel on pikk kogemus, kui ta on juhtinud autot 40 aastat ning peaaegu k\u00f5ik toimib automaatselt \u2013 j\u00e4lgib \u00fcmbrust, tunnetab vahemaad \u2013, siis ei ole v\u00f5imalik \u00f6elda, et saades 75 on ta kindlasti kehvem autojuht kui 65-aastaselt.<\/p>\n
Probleem on selles, et praeguse aja \u00fchiskond, n\u00e4iteks Saksa \u00fchiskond, ei toeta individualiseeritud l\u00e4henemist. Seda autotootjate survel. Autot\u00f6\u00f6stus on Saksa majandust k\u00e4ivitav ja k\u00e4igus hoidev mehhanism. Nemad ei saa ju \u00f6elda, et peaksite autojuhtimiseks 70-aastaselt uue terviset\u00f5endi tegema. Saksamaal muide ei ole terviset\u00f5endit. Kui me r\u00e4\u00e4gime v\u00e4ikelinnast, siis just 65-aastased, need, kes l\u00e4hevad pensionile, teavad t\u00e4pselt, et neil on j\u00e4rgmised kolm v\u00f5i viis aastat v\u00f5imalik oma pensionist maksta 300 eurot autoliisinguks. Just nemad on need, kes ostavad uue keskklassi auto. Ehk seal taga on tegelikult surve.<\/p>\n
Kui on n\u00e4iteks surve, et te peate v\u00f5tma mingisugust toidulisandit v\u00f5i peate iluoperatsiooni tegema v\u00f5i juukseid v\u00e4rvima, siis surve autot\u00f6\u00f6stuselt on samasugune \u2013 te peate autot juhtima.<\/p>\n
Minu idee on, et see peaks olema individuaalne. Mitte et riigi maanteeamet kutsub inimesed kokku ja \u00fctleb, et te olete 73 ja teete \u00fclehomme testi. Meil ei ole Eestis niisuguseid kapatsiteete.<\/p>\n
Ma ei ole ka seda meelt, et perearst peaks hakkama sagedamini terviset\u00f5endeid andma, ta annab niigi praegu inimestele, kel on kroonilised haigused v\u00f5i riskifaktorid t\u00f5endi kaheks, mitte viieks aastaks.<\/p>\n
Ma n\u00e4en, et tegelikult peaksid inimesed olema ise v\u00f5imelised kontrollima, kas ma olen t\u00e4na autoroolis adekvaatne, kas mu k\u00e4ed ja jalad liiguvad h\u00e4sti, kas ma n\u00e4en h\u00e4sti, kas ma panen h\u00e4sti t\u00e4hele ja ega mingi murepilv ei h\u00e4gusta mu v\u00f5imet.<\/p>\n
Kas 68-aastane Jaak Aru on n\u00f5us vaatama hommikul peeglisse ja \u00fctlema, et t\u00e4na ma k\u00fcll autoga ei s\u00f5ida, sest ma olen v\u00e4sinud?<\/p>\n
68 ei ole see iga, aga olen k\u00fcll m\u00f5elnud, et l\u00f5petan teatud eas autoga s\u00f5itmise.<\/p>\n
Et j\u00e4\u00e4ksime ikkagi selle juurde, et inimesed, olge m\u00f5istlikud, vastutage ja otsustage ise ja \u00e4rge seadke kedagi ohtu.<\/p>\n
Just, kui me oleme otsustanud, et tahame, et meie elu oleks turvaline ja et oleksime teiste jaoks ohutud, siis me v\u00f5iksime leppida, kui keegi \u00fctleb meile, et m\u00f5elge h\u00e4sti j\u00e4rele, teil on m\u00e4luprobleemid ning n\u00e4gemine halvemaks l\u00e4inud, kuulmine kehvem.<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga ma arvan, et see on teie \u00fclesanne, seda arvamust peaks ikkagi meedia kujundama, \u00fcksik arst ei saa midagi teha. Meedia peaks r\u00e4\u00e4kima, et vanemad inimesed, v\u00f5tke end kokku, katsuge aru saada, kas te s\u00f5idate h\u00e4sti. V\u00f5ib-olla r\u00e4\u00e4kida ka liiklusspetsialistidega, anda n\u00f5uandeid, kuidas end kontrollida.<\/p>\n
J\u00e4i puudutamata see teema, kui inimesed on k\u00f5rges eas ja nad on n\u00f5us kas kandideerima v\u00f5i hoidma oma positsioonist k\u00f5ikide vahenditega kinni, ka autokraatlike. demokraatlike ja terroristlikega ja nii edasi \u2013 kes s\u00fcstib 80-aastaselt botoxit, et n\u00e4ha noorem v\u00e4lja, kes k\u00e4ib solaariumis v\u00f5i v\u00e4rvib juukseid, sest kui mehel on mustad juuksed, siis ta on eluj\u00f5ulisem…
Tragikoomiliseks l\u00e4ks asi ju ka eelmise Ameerika \u00dchendriikide presidendiga, sest tema kognitiivsed v\u00f5imed, ka k\u00f5nelemine, muutusid juba selgelt nukraks.<\/p>\n
Ega siis Biden saanud seda otsustada, vaid seda otsustas tema meeskond. K\u00fcsimus on, mille p\u00f5hjal teeb \u00fcks meeskond demokraatlikus riigis otsuse, et see natuke tudisev inimene peaks olema presidendikandidaat. Ma ei oska \u00f6elda, on selle taga majanduslikud grupid, kes \u00fctlevad, et kui te nii palju p\u00fcsse toodate, mis v\u00f5ib olla Trumpi taga, et siis te saate vabad k\u00e4ed, kui te selle presidendi valite v\u00f5i oli selle taga Bideni puhul mingisugused rohep\u00f6\u00f6rde- v\u00f5i kliimak\u00fcsimused.<\/p>\n
Kui mingisugused grupid t\u00f5stavad inimese esiritta, \u00fcksk\u00f5ik, kas siis Eestis v\u00f5i Ameerikas, kas noorema v\u00f5i vanema inimese, siis \u00fcksikisiku otsustus, et ma ei kandideeri, on v\u00e4ga keeruline. N\u00fc\u00fcd on Kamala Harris ka \u00f6elnud, et tegelikult surusid nad Bidenit uuesti kandideerima. Nii et see oli ikkagi surve. Tipp-poliitikas on enda otsustust v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n
Kuidagi \u00e4raspidiselt kehtib sama t\u00f5en\u00e4oliselt ka Hiina ja Venemaa puhul?<\/p>\n
Ei, diktaator on teine, diktaator v\u00f5itleb oma v\u00f5imu eest viimase hetkeni.<\/p>\n
Kas ta v\u00f5itleb elu eest?<\/p>\n
V\u00f5itleb enda ja oma l\u00e4hedaste eest, enda maffiagrupi elu ja v\u00f5imu eest. Diktatuurides on see kindlasti teisiti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3016014h3beet24.jpg\"\/)
Jaak Aru on k\u00fclaline saates “Reedene intervjuu”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime v\u00e4\u00e4rikatest inimestest nende ea t\u00f5ttu. Me ei hakka \u00fcles lugema, kes on Eestis k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rikamad oma positsiooni v\u00f5i tegevuse t\u00f5ttu. Peaksime j\u00f5udma selleni, kuidas lepivad \u00fchiskonnad kokku, mis on kultuuriliselt \u00f5ige, mis on vale. Oleme olukorras, kus enam ei ole suuri peresid ega talumaju, kus \u00fches toas on keegi lahkumas, teises toas s\u00fcndimas ning samal ajal hoolitseb l\u00e4hikond lahkuja ja ka s\u00fcndinu eest. T\u00e4na oleme me seal, kus me otsime vanale v\u00e4sinud inimesele kohta, kus ta saaks rahulikult olla.<\/p>\n
Jah, see on domineeriv. Kindlasti on v\u00e4ga meeldivaid erandeid, olen kohanud ka Eestis inimesi, kus \u00f5ed-vennad v\u00f5tavad end kokku ja hoolitsevad oma 90-aastase ema eest. Mul on ka \u00fcks p\u00e4ris hea s\u00f5branna, kelle ema on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll hooldekodus, aga kes tunneb iga p\u00e4ev muret selle \u00fcle, kuidas ema elab.<\/p>\n
Euroopas, eriti P\u00f5hja- ja Kesk-Euroopas on olnud tendents, et vanemaid inimesi katsutakse panna hooldekodudesse, seenioride majadesse, et noored inimesed ise ei vastutaks, vaid vastutaks hoolde- v\u00f5i sotsiaalt\u00f6\u00f6taja. See on P\u00f5hja- ja Kesk-Euroopa \u00fchiskondades levinud.<\/p>\n
Olete p\u00fc\u00fcdnud ka Eestis r\u00e4\u00e4kida sellest, et meie suurhaiglates ei ole geriaatriaosakonda. Kuidas sobitub see sellesse pilti?<\/p>\n
See on samasugune \u00fchiskondlik probleem. Sel aastal, kui ma Eestisse tulin, oli pikk diskussioon, et toodi valudes ema haiglasse, kus talle tehti s\u00fcsti ja siis ei tahetud seda ema haiglast \u00e4ra viia, sest j\u00e4rgmine \u00f6\u00f6 tuleb t\u00e4pselt samasugune. \u00d6eldi, et mis inimene see selline on. Aga k\u00fcsimus on valesti asetatud. \u00dchiskond ei ole teinud mitte midagi selleks, et sellel valutaval emal oleks haiglas oma koht. Eesti \u00fchiskond, Eesti tervishoius\u00fcsteem ega Eesti poliitikuid ei ole selleks mitte midagi ei teinud.<\/p>\n
Kui me hakkame s\u00fc\u00fcdistama seda 55-aastast tegusat naist selles, et ta toob oma ema haiglasse, ning selles on varjund \u2013\u00a0see v\u00f5iks olla nagu poolnaljaga v\u00f5i et ta ei saa aru, et seda ema pole vaja tuua \u2013, siis ma \u00fctleksin, et see on ikkagi erakordselt suur m\u00f6\u00f6dalaskmine. See on veel suurem m\u00f6\u00f6dalaskmine kui ageism, sest sellesse protsessi ei ole kaasatud mitte ainult arvamuse kujundajad, vaid meedikud ja meditsiinipoliitika tegijad.<\/p>\n
Minu arvates on Eesti meditsiini k\u00f5ige suurem puudus see, et siin ei ole geriaatriaosakondi, ei ole spetsiaalseid osakondi vanemaealiste jaoks, kus neile saaks anda kompleksset abi, kus oleks sotsiaalt\u00f6\u00f6taja, f\u00fcsioterapeut, ergoterapeut, …<\/p>\n
See k\u00f5lab ju nagu hooldekodu.<\/p>\n
See on sinu (meedia) \u00fclesanne selgitada, et siin on ikkagi suur vahe. Geriaatria \u00fclesanne on s\u00e4ilitada v\u00f5imalikult palju inimese sotsiaalne staatus, k\u00f5ik tema isiklikku h\u00fcgieeni toetavad tegevused ja v\u00f5tta koormust \u00e4ra sotsiaals\u00fcsteemilt. See on geriaatria eesm\u00e4rk terves Euroopas, nii Rootsis, Soomes kui ka Saksamaal.<\/p>\n
Toon n\u00e4ite. Kui hooldekodus s\u00f5idab haige oma ratastooliga s\u00f6\u00f6ma v\u00f5i tualetti, siis aitab teda \u00fcks hooldust\u00f6\u00f6taja, kui ta j\u00e4\u00e4b kopsup\u00f5letikku, satub haiglasse, siis p\u00e4rast viit p\u00e4eva ei taha ta enam \u00fcldse mitte midagi teha. Vot selles punktis tuleks arst, kes \u00fctleb, et kui sa j\u00e4\u00e4d lamama, ja seda me ka \u00fctleme, et lamav l\u00f5vi sureb kohe \u00e4ra, siis tuleb f\u00fcsioterapeut, kes kisub su s\u00f5na otseses m\u00f5ttes istuma, tuleb ergoterapeut, kes sunnib sind end pesema ning kui me saavutame uuesti olukorra, et sa ei l\u00e4he haiglast v\u00e4lja mitte lamades, vaid uuesti ratastoolis, siis me oleme s\u00e4\u00e4stnud \u00fchiskonnale \u00fche hooldust\u00f6\u00f6taja. See on valem, miks peab olema geriaatrias\u00fcsteem \u2013\u00a0see on sotsiaalkoormuse v\u00e4hendamine. <\/p>\n
Geriaatriaosakonnas inimene ei lama, teda ei teenindata, vaid teda sunnitakse tegema k\u00f5ike ise, et ta suudaks end ise hooldada, talle \u00f5petatakse kasutama abivahendeid, millega saab n\u00e4iteks sokki jalga panna, \u00f5petatakse rulaatoriga k\u00f5ndima v\u00f5i seda, kuidas ta tasakaaluh\u00e4ire korral ei kuku.<\/p>\n
Seega see ei ole koht, kuhu inimene j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
Geriaatria ei ole lamavate vanainimeste osakond. Eesti tervishoius\u00fcsteemi k\u00f5ige suurem puudus on see, et geriaatriat on vaadatud kui lamavate vanainimeste kogukonda. Selle vea on teinud ka, pean ausalt \u00fctlema, tuntud \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n
Olen viimased viis aastat pidanud geriaatria seminare, neljanda-viienda kursuste \u00fcli\u00f5pilastele, olen sellega natuke kursis, misp\u00e4rast pole Eestis geriaatria edenenud. \u00dctlen, et see on olnud \u00fche ja teise m\u00f5juka arstiteadlase peas ka kinni.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3016026h4e21t24.jpg\"\/)
Jaak Aru on k\u00fclaline saates “Reedene intervjuu”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisime geriaatriast ja sellest, et Eestis ei ole sellest m\u00f5istest p\u00e4ris t\u00e4pselt aru saadud ning ehk vajaks avalikku arutelu see, mida te v\u00e4lja pakute, et v\u00f5tta \u00e4ra surveid, mida me justkui lapime kas v\u00f5i sellega, et p\u00fc\u00fcame kuskile natuke raha juurde tilgutada, samal ajal s\u00fcsteemi muutmata.<\/p>\n
Teeksin \u00fche kommentaari, muidu j\u00e4\u00e4b teema isikuliseks. Mina osalen selles protsessis, kus ma \u00fctlen, et on suur auk ja viga, konsultandina. Kui \u00fclikooli kliinikumis arutatakse, millal teha geriaatriaosakond, kohal on sotsiaalministeeriumi esindaja, kliiniku juhid, geriaatrid ja mina konsultandina, siis on selge, et see k\u00fcsimus on teatud seltskonnas aktsepteeritud ja on otsustatud, et osakond tuleb. K\u00f5ige kurvem on see, et Eestis ei ole ka j\u00e4rgmisel aastal veel geriaatria jaoks raha. Raha tuleb alles 2027. aastal.<\/p>\n
K\u00f5rvaltvaatajana, kes tuleb Saksamaalt, \u00fctlen, et see on nii suur auk, et sellest on v\u00f5imatu aru saada, kuidas see, et Eestis puudub geriaatria, tekkis ja kuidas seda lasti \u00fcha suuremaks minna.<\/p>\n
\u00c4rritan teid veel korra \u2013\u00a0meil on ju hooldekodud.<\/p>\n
H\u00e4sti, toon veel \u00fche n\u00e4ite. Kui Saksamaal kukub 75-aastane proua kiriku trepil, murrab puusaluu ja talle pannakse uus puusaprotees, siis viiendal p\u00e4eval, kui kirurgia ta koju saadab, ei suuda ta valude t\u00f5ttu veel otse k\u00e4ia ja tunneb ennast ebakindlalt. Kui ta on n\u00e4dal v\u00f5i kaks geriaatriaosakonnas, siis l\u00e4heb ta naeratades koju, sest teda on \u00f5petatud, kuidas abivahendeid kasutada, kuidas iseseisvalt hakkama saada ja ta ei vaja hooldekodu, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et ta vajaks koduhooldust.<\/p>\n
Geriaatria eesm\u00e4rk on ka see, et kui inimesel tekib teatud haigusseisund, panna s\u00f5el ette, et ta j\u00e4\u00e4ks pidama oma sotsiaalsesse keskkonda ja et tal oleks v\u00f5imalik taastada k\u00f5ik funktsioonid, mis enne \u00f5nnetut haigust \u2013\u00a0luumurdu, kopsup\u00f5letikku v\u00f5i s\u00fcdamehaigust \u2013\u00a0olid.<\/p>\n
Kindlasti on hooldekodudel, seenioride kodudel ja kodudel, mis on spetsiaalselt dementsusega inimeste jaoks, oma koht, aga see on geriaatriast eraldi. Ja need inimesed, kes sinna kukuvad, peaksid s\u00f5elast l\u00e4bi k\u00e4ima.<\/p>\n
\u00dcks tuntud kirjanik kirjutas, et ta saadeti hooldekodusse ning ta tuli seal kuue kuu p\u00e4rast v\u00e4lja, et liigub j\u00e4lle, aga kui ta ei oleks kohe hooldekodusse kukkunud, vaid geriaatrias olnud, siis ta poleks t\u00f5en\u00e4oliselt pidanud seal olema kuus kuud.<\/p>\n
Kui on \u00f6eldud, et v\u00f5ib-olla on raha 2027. aastaks, siis vaadates, mis toimub praegu tervisekassa rahastamisega, raha jagamisega, siis ega see v\u00e4ga optimismi ei sisesta. Kas te olete aru saanud, kuidas Eestis tervisekassa raha tarvitatakse?<\/p>\n
Seal on kaks k\u00fclge. Maailmapank ja teised on aastaid kinnitanud, et Eesti on oma v\u00e4hese rahaga pannud p\u00fcsti suhteliselt efektiivse tervishoius\u00fcsteemi ja selle vastu ei ole mul ka midagi \u00f6elda. Aga mida praegu rahaga tehakse, on omaette k\u00fcsimus.<\/p>\n
Ma toon aktuaalse n\u00e4ite, Tallinna s\u00fcdamekirurgia, mida ma h\u00e4sti tunnen \u2013\u00a0s\u00fcdamekirurgia osakonnajuhataja teatab aasta alguses, et aasta eelarve on 6,1 miljonit, aga vaja oleks 7,2, j\u00e4rjekord kasvab kogu aeg ja t\u00f5en\u00e4oliselt osa inimesi sureb selles j\u00e4rjekorras \u00e4ra. Puudu on 1,2 miljonit. See asub regionaalhaiglas. Kui vaadata regionaalhaigla k\u00e4ivet, siis see on 2024. aastal 400 miljonit, puhas kasum on 40 miljonit.<\/p>\n
Kujuta ette olukorda, et oled suur otsustaja ja otsustad, mida on inimestele vaja ja siis sul on osakonnajuhataja, kel on vaja \u00fchte miljonit ning sa teed n\u00e4o, et see sind ei puuduta. Ning keegi ka tervisekassas ei \u00fctle midagi. V\u00f5ib-olla on Tartus sama olukord, aga j\u00e4\u00e4me regionaalhaigla juurde.<\/p>\n
Muide, tervishoiuasutuste kasum on 200 miljonit aastas, mis on sama palju kui on tervisekassa puuduj\u00e4\u00e4k. Keegi ei \u00fctle, et regionaalhaiglal on ju 40 miljonit kasumit ja ta v\u00f5iks \u00fche miljoni anda. Siin tekib k\u00fcsimus, mis on raha kasutamise eesm\u00e4rk.<\/p>\n
Saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et tervishoiujuhtidele, haiglajuhtidele on viimased 25 aastat pandud suur \u00fclesanne ehitada, ehitada ja ehitada ning nad korjavad raha selleks, et saaks n\u00e4idata, et suudavad ehitada ja pangast laenu v\u00f5tta.<\/p>\n
Arvan, et Eestis on j\u00f5utud punktini, kus meil pole enam betooni vaja, kus isegi pole enam aparaate vaja, vaid vaja oleks teha meditsiinis\u00fcsteem t\u00f5husamaks. Kuid s\u00fcsteem on nii inertne, ta t\u00f6\u00f6tab edasi, kogutakse raha mitte inimeste jaoks, mitte haigete jaoks, vaid betooni jaoks. On k\u00fcsimus, kas seda on vaja teha. Ja vastus on, et kindlasti on Eesti tervishoius\u00fcsteem olnud efektiivne, isegi ehitatud on v\u00e4ga efektiivselt\u2013 \u00a0meil on v\u00e4ga korralikud haiged \u2013\u00a0, aga n\u00fc\u00fcd on j\u00f5utud nii kaugele, et peaks m\u00f5tlema rohkem inimeste ja v\u00e4hem ehitiste peale.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd oleme aga j\u00f5udnud nii kaugele, et on vaja ehitada Tallinna haigla.<\/p>\n
Nojah, seal tuleb kohe lobigrupp ja k\u00f5igile on selgeks tehtud, et sellega tuleb palju t\u00f6\u00f6kohti ja selle poole miljardi ehitamise k\u00e4igus tekib nii palju kasumit niisugusutesse ettev\u00f5tetesse. Ma siit edasi ei l\u00e4heks, kasum tekib ehitusettev\u00f5tetesse.<\/p>\n
Kas sellest tekib juurde arste, \u00f5desid, f\u00fcsioterapeute, geriaatreid?<\/p>\n
Eestis ei ole \u00fchelegi haiglale planeeritud geriaatriaosakonda. Ma ei tea, kes on sellise lolluse lasknud l\u00e4bi, et Eesti tervishoiu arengukavas ei ole geriaatriaosakonda. Ma olin \u00e4ra sel ajal, kui seda tehti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3016020h095bt24.jpg\"\/)
Jaak Aru on k\u00fclaline saates “Reedene intervjuu”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Tahan r\u00e4\u00e4kida eetilistest ja moraalsetest valikutest, mida peab tegema s\u00fcsteem ja arstid. T\u00e4na on m\u00e4nguv\u00e4ljaku \u00fches nurgas eutanaasia k\u00fcsimus. Kas doktor Aru jaoks on see aktuaalne k\u00fcsimus?<\/p>\n
Eestis vast praegu ei ole see aktuaalne, sest Eestis on k\u00f5ik eelnevad regulatsioonid alles k\u00e4ivitunud, patsiendi tahe on k\u00e4ivitunud ja seal on k\u00fcll terve rida vigu sisse viidud.<\/p>\n
Aga see kindlasti tuleb. Kui ma vaatan oma lapselast, kes on 12-aastane, siis arvan, et tema oskab \u00f6elda, kas antud vanemale inimesele v\u00f5iks tutvustada \u00fclevaadet eutanaasia olukorrast Eestis ja Euroopas. Kui ma arvan, et seda teeb minu 12-aastane lapselaps 25 aasta p\u00e4rast. Materiaalsed v\u00f5imalused suunavad Eesti \u00fchiskonda ja arstkonda teatud teedele. Printsiip on ikkagi see, et kas \u00fcleliigset tehnilist meditsiini rakendada k\u00f5igile v\u00f5i mitte, see j\u00e4\u00e4b eetiliselt h\u00e4sti ettevalmistatud arsti otsustada. See on ka Saksamaal.<\/p>\n
Need otsused muutuvad surve all. Kui mina l\u00e4ksin 20 aastat tagasi Saksamaale, siis 80-aastasele inimestele ei pakutud dial\u00fc\u00fcsi ehk neerupuhastusest, vaid \u00f6eldi, et 80-aastasele pole vaja. N\u00fc\u00fcd, kui ma Saksamaalt \u00e4ra tulin, oli meil geriaatriaosakonna all dial\u00fc\u00fcsiosakond ja sinna s\u00f5itsid hommikul ka 90-aastased, kel olid dial\u00fc\u00fcsi filtri vajadused, et organismist saaks kahjulikud ained eemaldada.<\/p>\n
Surve \u00fchelt poolt on tehniline meditsiin, aga me ei tohi unustada, et ravimifirmad ja ravimitarvikute tootjad on \u00fched j\u00f5ukamad t\u00f6\u00f6stusharude grupid terves Euroopas, terves maailmas. N\u00e4iteks Pfizer, kes tegi terve covidi immuunteraapia v\u00f5i immuunprof\u00fclaktika ning teenis selle pealt v\u00e4hemalt 30 miljardit dollarit.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime geriaatriast, vanematest inimestest, siis kas \u00fchiskond peaks otsustama, nagu kunagi oli Saksamaal, et alates 80. eluaastast dial\u00fc\u00fcsi ei tehta, n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle \u00f5nneks tehakse, v\u00f5i et sellest eluaastast alates ja sellise f\u00fc\u00fcsilise aktiivsusega inimese puusa me ei vaheta v\u00f5i peab seda ka ainult arst otsustama?<\/p>\n
See on \u00fcks v\u00e4ga komplitseeritud k\u00fcsimus, ma olen sellega tegelenud.<\/p>\n
Terve meditsiin on komplitseeritud.<\/p>\n
Jah, aga \u00fctleme nii, et arsti jaoks on rutiinsed k\u00fcsimused ja siis on komplitseeritud k\u00fcsimused. R\u00e4\u00e4kisin sel teemal viimati viis aastat tagasi s\u00fcdametransplantatsiooni koordinaatoriga Euroopa \u00fches suurimas s\u00fcdamesiirdamise keskuses, kus mul oli \u00fcks hea s\u00f5ber, kes on n\u00fc\u00fcd pensionil. R\u00e4\u00e4kisin talle, et ma olen n\u00fc\u00fcd geriaater ja k\u00fcsisin, mida sa teed, kui sul on 80-aastane patsient, t\u00f5in n\u00e4ite George W. Bushi asepresidendist Dick Cheney’ist, kellele siirdati 80-aastaselt s\u00fcda, et mida siis teha, kas teil on kuskil eeskirjas vanus kirjas. Ta \u00fctles, et seda ei ole enam terves maailmas, kuskil ei panda enam vanust kirja.<\/p>\n
Aga on v\u00f5imalik teha terve rida skoors\u00fcsteeme, kus on vanus varjatud. N\u00e4iteks noore inimese s\u00fcda, mis siirdatakse, v\u00f5iks t\u00f6\u00f6tada 20 aastat ning selles punktis\u00fcsteemis on prognoositud \u2013\u00a0praegu on hea elu p\u00e4rast s\u00fcdamesiirdamist 15 aastat \u2013, kas me saame selle patsiendi puhul eeldada, et tal on hea elu 15 aastat. See varjutab vanuse, sest on ka teisi asju, v\u00f5ib-olla on ta krooniline alkohoolik v\u00f5i on tal v\u00e4hk olnud, sest need on t\u00e4pselt samasugused vastun\u00e4idustused selle s\u00fcdame siirdamisele.<\/p>\n
Aga et kuskil Euroopas pandaks kirja, et \u00e4rge 80-aastasele enam puusa pange v\u00f5i et \u00e4rge 80-aastasele ravimeid andke, seda l\u00e4hiaastak\u00fcmnetel t\u00f5en\u00e4oliselt ei juhtu.<\/p>\n
R\u00f5hutasite, et ei saa niimoodi standardiseerida v\u00f5i et peab olema mingi formular, et inimene ise vastutab. Aga n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b ikkagi tunne, et iga inimese puhul, eriti eakatest r\u00e4\u00e4kides, peab vaatama, kuidas on ta tegelikult vastu pidanud, kas temasse tasub s\u00fcsteemil panustada.<\/p>\n
See on t\u00e4pselt samasugune individuaalne otsus. See on arsti otsus, kas see inimene hakkab homsest dial\u00fc\u00fcsi saama. Arstil on v\u00f5imalik seda kirjeldada nii patsiendile kui ka sugulastele, miks seda on vaja v\u00f5i miks seda pole m\u00f5tet enam teha. See v\u00f5imalus on arstil alati olemas.<\/p>\n
Ma j\u00e4\u00e4n selle juurde, et niisugused eetilised k\u00fcsimused tehnilise meditsiini surve tingimustes j\u00e4\u00e4vad alles ja seet\u00f5ttu arvan ma, et arstiteaduskonnas peaks \u00fcha rohkem r\u00e4\u00e4kima eetilistest probleemidest.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3016044hf839t24.jpg\"\/)
Jaak Aru on k\u00fclaline saates “Reedene intervjuu”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalus r\u00e4\u00e4kida ka noorematest inimestest. Me kuuleme m\u00f5ttek\u00e4ike, et hea k\u00fcll, me solidaarselt k\u00fcll maksame, aga mis on inimese enda vastutus. Lihtne on panna \u00fcles loosung, et inimene peab oma tervise eest ise vastutama, aga kes on see, kes \u00fctleb, et see h\u00e4da on teil kindlasti ainult sellest, mitte tollest ja seet\u00f5ttu me v\u00e4hendame teie tervisekassa skoori ja n\u00e4iteks teie konkreetset t\u00fcsistust tervisekassa ei ravi.<\/p>\n
See on v\u00e4ga t\u00f5sine probleem, see on elustiili k\u00fcsimus, elustiilihaigused. Ma kahjuks autorit ei m\u00e4leta, aga m\u00f6\u00f6dunud aastal valmis soomlastel suur uuring, nad v\u00f5tsid kaks gruppi 20-aastaseid inimesi, seal oli neid tuhandeid, \u00fcks grupp elas tervislikult, teine mitte, ja neid j\u00e4lgiti 20 aastat.<\/p>\n
Selgus, et need, kes elasid tervislikult, ei suitsetanud, ei tarvitanud alkoholi, s\u00f5id m\u00f5\u00f5dukalt, ei olnud \u00fclekaalus, tegid m\u00f5\u00f5dukalt sporti, nende vaimne staatus oli 40-aastaselt parem kui nendel, kes tervislikud ei olnud. See on elustiil, mida saab m\u00f5jutada.<\/p>\n
Aga k\u00f5ige suurem viga, mida noored inimesed arvavad \u2013\u00a0ma olen ju ikkagi vanemate inimeste eestk\u00f5neleja \u2013, on see, et nad \u00fctlevad, et tema ei teinud 40-aastaselt 7500 sammu p\u00e4evas, et ta on ise s\u00fc\u00fcdi, et tal vanemas eas on see ja see haigus, eks ole. Vanemas eas on ikkagi haigusteks terve rida p\u00f5hjuseid. Vaadates k\u00f5verat, kus 20-aastastest on 90 protsenti terved ja 80-aastastest 20 v\u00f5i v\u00e4hem, s\u00f5ltuvalt tabelist, siis selle taga ei ole elustiil.<\/p>\n
Selle taga on, ma \u00fctlen n\u00fc\u00fcd kaks keerukat v\u00f5\u00f5rkeelset s\u00f5na, immunosenescence ja inflamm-aging, mis t\u00e4hendab, et raku tasemel tekib krooniline p\u00f5letik ja inimese immuuns\u00fcsteem vananeb. Seda ei saa elustiiliga v\u00e4ltida. Samamoodi on olemas haigusi, keegi ei saa s\u00fcdameklapi haigust v\u00e4ltida, sest see, miks tekib kaltsifitseerumine, pole elustiiliga m\u00f5jutatav. Samuti ei saa elustiiliga m\u00f5jutada Alzheimeri dementsust ega Parkinsoni. Meie piirkonnas ei saa ka reumaatilisi haigusi m\u00f5jutada.<\/p>\n
Miks meie piirkonnas ei saa?<\/p>\n
Liigeshaiguseid esineb niisuguses klimaatilises v\u00f6\u00f6ndis, nagu me sagedasti \u00fctleme…<\/p>\n
Igavene november?<\/p>\n
Igavene november. Kuuleme, kui paljud inimesed \u00fctlevad, et olin kaks kuud Hispaanias ja mul polnud mingit valu. See on klimaatiliselt seotud ja seotud selle inflamm-aging-guga.<\/p>\n
Veel kord, elustiil on v\u00e4ga t\u00e4htis ja seda tuleks noores eas juba j\u00e4lgida. Kui on n\u00e4iteks 40-aastane inimene, kes on 20 aastat suitsetanud, alkoholi tarvitanud, pole liikunud ja n\u00fc\u00fcd tal on mingi h\u00e4da, mis eeldab teatud tehnilist meditsiini, siis v\u00f5ib kaaluda, et tema omaosalus suureneks, aga me ei saa seda \u00fcle kanda 75-aastasele, kel on klapirike, Alzheimeri dementsus v\u00f5i Parkinson, sest need on haigused, mis ei ole elustiiliga m\u00f5jutatavad. Haigusi, mis ei s\u00f5ltu elustiilist ega geenidest, on siiski k\u00fcllalt palju vanemas eas.<\/p>\n
Kui h\u00e4sti v\u00f5i halvasti peaksime suhtuma dr. Google`isse? V\u00f5i t\u00e4naseks on dr. Google pensionile saadetud, AI (tehisaru) on ta v\u00e4lja vahetanud \u2013 inimesed v\u00f5tavad m\u00f5ne ChatGPT-laadse aadressi ja hakkavad oma muresid kirjeldades k\u00fcsima, mis haigus mul on.<\/p>\n
Mul on oma kindel seisukoht, tervisekassa endisel juhatajal oli vale seisukoht. Mul hea \u00f6elda, tema saadeti nagunii \u00e4ra, eks ole, aga tema \u00fctles nii, et meie teeme tervisekassat selleks, et AI v\u00f5i ChatGPT v\u00f5taks kokku, mis haigel viga on ja \u00fctleks meile, mida edasi teha. See on t\u00e4iesti vale suhtumine.<\/p>\n
Otsuse inimese tervise kohta praeguses olukorras saab langetada ainult selleks v\u00e4lja \u00f5ppinud spetsialist, k\u00f5rgharidusega spetsialist, arst, isegi mitte \u00f5de ei saa seda otsustada. \u00dctlen selle julgelt v\u00e4lja.<\/p>\n
Aga mida saab ChatGPT teha. Toon n\u00e4ite. Mu vastuv\u00f5tul on 70-aastane, kes r\u00e4\u00e4gib oma mure \u00e4ra ning l\u00e4heb v\u00e4lja, siis tuleb tema t\u00fctar ja uurib, kas ta sellest ja tollest ka r\u00e4\u00e4kis. L\u00fchikese aja jooksul, mil inimene on pere- v\u00f5i eriarsti juures ei suuda ta nii h\u00e4sti kontsentreeruda v\u00f5i on tal oma juhts\u00fcmptom, valu v\u00f5i unetus, esiplaanil ja ta unustab teatud asjad \u00e4ra.<\/p>\n
Minu arusaamiste kohaselt on tehisaru suurep\u00e4rane vahend selleks, et sa hakkad koos t\u00fctrega neli p\u00e4eva enne arsti juurde minekut tehisarule r\u00e4\u00e4kima, millised mured sul on. Sa ei k\u00fcsi, mis sa arvad, mis diagnoos mul on, vaid sa \u00fctled tehisarule, palun tee mu muredest kokkuv\u00f5te minu arstile. Kui me anname oma s\u00fcmptomid, kaebused ja vaevused edasi v\u00e4ga t\u00e4pselt, kergendab see arstide t\u00f6\u00f6d kindlasti.<\/p>\n
Kui endine tervisekassa juhataja \u00fctles, et ChatGPT peaks meile kokkuv\u00f5tte tegema, siis vastupidi \u2013\u00a0ta peaks aitama meil andmeid koguda. P\u00f5hjalike andmete p\u00f5hjal teeb arst kindlasti paremini otsuse kui ChatGPT. Seal v\u00f5ivad olla mingid erandid peenlaboratoorsete anal\u00fc\u00fcside osas, peene piltdiagnostika tiheduse uurimisel, aga \u00fcldjuhul on praegu ikkagi arst see, kes teeb kokkuv\u00f5tte. Sageli ei ole arstil adekvaatseid algandmeid ja ChatGPT on peaaegu ainulaadne v\u00f5imalus, sest Google ei andnud seda v\u00f5imalust, et teeme kokkuv\u00f5tte muredest. Mindigi arsti juurde, et aga ma lugesin Google`ist, et kui mul on selline verepilt, siis peaks tegema seda ja seda.<\/p>\n
T\u00e4na hommikul (saade on salvestatud 16. septembril – toim.) r\u00e4\u00e4kis “Terevisioonis” \u00fcks perearst, et inimesed \u00fctlevad ta vastuv\u00f5tul, et kahe n\u00e4dala p\u00e4rast peaks mulle uue vereproovi tegema, sest nii soovitati, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt ei \u00f6elda, kes seda soovitas, kas Google v\u00f5i ChatGPT, aga mina j\u00e4taks selle rolli k\u00f5rvale.<\/p>\n
Ma j\u00e4\u00e4ksin selle juurde, et ChatGPT aitaks kirjeldada ja mitte ainult ihuh\u00e4dasid, vaid ka vaimseid h\u00e4dasid. N\u00e4iteks, et mu abikaasa teeb seda ja toda, unustab, on emotsionaalselt ebastabiilne, ei pane enam midagi t\u00e4hele, ruumis ei orienteeru. Vot see k\u00f5ik tuleks kokku panna ja siis minna arsti juurde. Ma n\u00e4en, et t\u00e4nastes tingimustes on ChatGPT andmekogujana ja kokkuv\u00f5tva \u00fcldistuse tegijana asendamatu nende inimeste k\u00e4es, kes seda m\u00f5istlikult kasutavad. Vanemad inimesed v\u00f5ib-olla koos lastega.<\/p>\n
Te olite 25 aastat tagasi palju optimistlikum selles osas, mida k\u00f5ike v\u00f5iks kaasaegne tehnoloogia tulevikus arstidele pakkuda.<\/p>\n
K\u00f5ige parem n\u00e4ide on vaadata Craig Venteri tegemisi, tema oli see, kes esimesena sekveneeris inimgenoomi ja tegi kindlaks, et inimesel on nii palju geene. Tal on n\u00fc\u00fcd oma veebilehek\u00fclg, kus ta annab tuhandetele inimestele n\u00f5u, kuidas elada pikemalt ja mida saab teha tehniline meditsiin. See on v\u00e4ga huvitav! Muidugi pakub ta raha eest v\u00e4lja geneetilise anal\u00fc\u00fcsi, nagu Eestis geenivaramu annab, et mitu protsenti on teis venelast v\u00f5i sakslast, aga annab ka haiguste riskid. Seega tal on seal anal\u00fc\u00fcsid, aga siis r\u00e4\u00e4gib ta ka endast ja \u00fctleb n\u00e4iteks nii, et lasin endale teha magnetresonants-tomograafilise uuringu ja selgus, et mul oli eesn\u00e4\u00e4rmes v\u00e4ike t\u00fckk, mis oli pahaloomuline, mille lasin \u00e4ra l\u00f5igata. Ta j\u00f5uab selleni, et pikaealisuse ja prof\u00fclaktilise meditsiini tipus on k\u00f5ige t\u00e4psem vahed, mis on piltdiagnostikas, arstide k\u00e4es. Ta toob selle p\u00f5hjal enda n\u00e4ite, tal t\u00f5en\u00e4oliselt ei olnud vereproovid korrast \u00e4ra, ei olnud kaebusi, ei olnud asi t\u00f5en\u00e4oliselt ka geenides, sest ta ei \u00f6elnud oma intervjuus kordagi, et mul oli geenides sees, et v\u00f5ib tulla kasvaja.<\/p>\n
Seega vastus on see, et kui keegi tahab j\u00e4lgida 25 aasta haiguste vastu v\u00f5itlemise ja sellet\u00f5ttu pikaealisuse saavutamist, siis lugege Craig Venteri veebilehte.<\/p>\n
Ma saan aru, et tehisaru arste v\u00e4lja ei vaheta, \u00f5ed t\u00f6\u00f6ta ei j\u00e4\u00e4, sest me oleme k\u00f5ik surelikud ning oleme k\u00f5ik v\u00e4hem v\u00f5i rohkem l\u00f5puks haiged. Ja masin ei suuda meid aidata.<\/p>\n
See l\u00f5puks haiged on omaette k\u00fcsimus.<\/p>\n
Tervena pole keegi surnud.<\/p>\n
Tervena hauda minna on v\u00e4ga raske, selle kohta on mul raamatus suisa peat\u00fckk. Me peame aru saama, et diagnoose paneb meditsiin. kui ma \u00f5ppisin meditsiini, siis minu kardioloogia \u00f5ppej\u00f5ud oli \u00dclo Lepp, kes oli teist p\u00f5lve professor ning kes oli absoluutse kuulmisega, kes kuulis k\u00f5iki s\u00fcdame kahinaid ja tema \u00fctles, et verer\u00f5hk on 100 pluss eluaastad. See t\u00e4hendas, et 80-aastasel inimesel v\u00f5is verer\u00f5hk olla 180. Kui ma \u00fctleksin seda t\u00e4na oma arstipraksises, et teie verer\u00f5hk on 170, te olete 80-aastane, et see on t\u00e4itsa normaalne, siis arvaksid kolleegid, et ma olen rumal ega tea kaasaegset meditsiini.<\/p>\n
Aga see t\u00e4hendab, et diagnoos on talle tulnud meditsiinis\u00fcsteemist ja see ei t\u00e4henda, et ta oma 170 verer\u00f5huga oleks haigem kui see, kes oli aastal 1980. Selge on see, kui me ta verer\u00f5hu alandame, siis tema teatud riskid v\u00e4henevad, tema risk saada ajuinfarkti v\u00f5i ajuhemoraagiat v\u00e4heneb. Aga see, et ainult 20 protsenti 80-aastastest on terved v\u00f5i ilma diagnoosita, on ka meditsiinis\u00fcsteemi probleem. See on meie t\u00e4psus, me oleme j\u00e4rjest t\u00e4psemad.<\/p>\n
Kui keegi k\u00f6hib, m\u00f5\u00f5dame \u00e4ra ja tal on obstruktiivne kopsuhaigus, tal on diagnoos. Varem k\u00f5ik k\u00f6hisid, r\u00f6gastasid, suitsetasid, siis \u00f6eldi, et nojah, kui r\u00f6ga v\u00e4ga kollaseks v\u00f5i roheliseks l\u00e4heb, v\u00f5tke antibiootikumi. See t\u00e4hendab, et meditsiin on nii palju t\u00e4psemaks l\u00e4inud ja seet\u00f5ttu on nii palju rohkem diagnoose tulnud ning seet\u00f5ttu oleksid inimesed nagu 75-aastaselt haigemad kui kunagi varem.<\/p>\n
Oleme pikalt vestelnud ja ma saan aru, et poliitikutele teiesugused inimesed ei meeldi.<\/p>\n
Kindlasti mitte.<\/p>\n
Ja v\u00e4ga paljudele patsientidele ka, sest teil ei ole mustvalgeid vastuseid.<\/p>\n
Ei, vot seda ma ei julge \u00f6elda, patsientidele ma lahendan need k\u00fcsimused l\u00e4bi huumoriprisma. Kui mul ei ole vastust k\u00fcsimusele, et mul jalg valutab ja kas te v\u00f5ite \u00f6elda, mis teha, siis ma \u00fctlen, et v\u00f5ib-olla me t\u00e4na veel ei l\u00f5ikaks jalga \u00e4ra, siis pean tunnistama, et see tervendab seda haiget ja kindlasti ta ei l\u00e4he koju ega \u00fctle, et ma olen rumal. V\u00f5ib-olla m\u00f5ni harv isik. Aga geriaatrit v\u00f5i vanemate inimeste arsti aitab alati huumor.<\/p>\n
Patsienti ka. Nagu vestluses v\u00e4lja tuli, hindate te huumorit ka patsientide puhul, inimeste puhul, kes satuvad geriaatri juurde. Seega, inimesed, hoidke vaim v\u00e4rske, \u00e4rge hakake virisema, \u00e4rge jonnige, \u00e4rge olge kurjad.<\/p>\n
See on alati minu soovitus. Me n\u00e4eme inimesi, kelle ihud ei pakata tervisest, aga kes on vaimselt v\u00e4ga heas vormis ja Eestis on v\u00e4hemalt \u00fcks 80-aastane \u00fclekaalus meesterahvas ja \u00fcks 80-aastane \u00fclekaalus naisterahvas, kes on vaimselt tippvormis ja kelle kohta keegi ei julge \u00f6elda, et tema ihu on kehva, kuidas seal saab olla nii hea vaim.<\/p>\n
Hoidke naeratus n\u00e4ol, las j\u00e4\u00e4b ka patoloogile natuke t\u00f6\u00f6d. <\/p>\n
Ait\u00e4h vestluse eest!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3016032hf77ft24.jpg\"\/)
Jaak Aru on k\u00fclaline saates “Reedene intervjuu”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n