{"id":311106,"date":"2026-11-03T12:00:13","date_gmt":"2026-11-03T12:00:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311106\/"},"modified":"2026-11-03T12:00:13","modified_gmt":"2026-11-03T12:00:13","slug":"erkki-keldo-hektar-on-otsus-tihumeeter-on-tulemus-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311106\/","title":{"rendered":"Erkki Keldo: hektar on otsus, tihumeeter on tulemus | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Vastavalt seadusele kinnitab minister igal aastal riigimetsa raiemahu j\u00e4rgmiseks viieks aastaks hiljemalt 1. detsembriks. Sel aastal j\u00f5udsime varem, tegin seda 19. oktoobril. 2027. aastal v\u00f5ib RMK teha uuendusraiet kuni 8445 hektaril. Samal ajal r\u00e4\u00e4gitakse avalikkuses raiemahust tihumeetrites. Miks me r\u00e4\u00e4gime hektaritest, kui kogu metsavaidlus k\u00e4ib tihumeetrite \u00fcle?<\/p>\n<p>Riigimetsa raiet reguleerib seadus pindala j\u00e4rgi. Uuendusraie on lage- v\u00f5i turberaie, mille j\u00e4rel kasvatatakse raiealale uus mets. Minister m\u00e4\u00e4rab igal aastal, mitmel hektaril tohib RMK seda j\u00e4rgmise viie aasta jooksul teha.<\/p>\n<p>Pindala on m\u00f5istlik \u00fchik, sest seda saab kontrollida. Hektari saab metsas \u00fcle m\u00f5\u00f5ta ja satelliidipildilt n\u00e4ha. Ka m\u00f5ju loodusele ja kohustus uus mets kasvama panna s\u00f5ltuvad pindalast.<\/p>\n<p>Tihumeeter ehk kuupmeeter puitu on aga \u00fchik, millega m\u00f5\u00f5detakse metsa juurdekasvu ja millega kaubeldakse. T\u00f6\u00f6stus ostab ja ekspordib puitu mahus. Ka Eesti kogu raiet ja juurdekasvu v\u00f5rreldakse tihumeetrites. Seep\u00e4rast r\u00e4\u00e4gib avalik arutelu tihumeetritest.<\/p>\n<p>Viljakas kuusik annab hektari kohta rohkem puitu kui v\u00e4hemviljakal mullal kasvav kaasik. Rusikareegli j\u00e4rgi annab uuendusraie hektar 230\u2013300 tihumeetrit, seega t\u00e4hendab j\u00e4rgmise aasta riigimetsa raiemahu \u00fclempiir kuni kolm miljonit tihumeetrit.<\/p>\n<p>Samal ajal ei t\u00e4henda sama hektarite arv igal aastal sama puidukogust. Lisaks tuleb riigimetsast puitu harvendus- ja sanitaarraietest, mida \u00fclempiir ei h\u00f5lma. Kokku m\u00fc\u00fcs RMK 2025. aastal 3,38 miljonit tihumeetrit puitu, mis moodustab umbes kolmandiku kogu Eesti aastasest raiemahust.<\/p>\n<p>\u00dclempiir ei ole kohustus. 2025. aastal j\u00e4i lubatud 9175 hektarist keeruliste ilmaolude t\u00f5ttu kasutamata umbes 910 hektarit ehk k\u00fcmme protsenti. Tegelik raiemaht selgub siis, kui metsateatis on kinnitatud ja ilmastikuolude j\u00e4rgi asutakse metsas planeeritud t\u00f6id ellu viima. Kui selgub, et algselt planeeritud niiskemad mullad ei luba raiuma minna, tehakse plaan \u00fcmber ja v\u00f5etakse kuivemad kohad. Sealt aga tuleb t\u00f5en\u00e4oliselt rohkem tihumeetreid ja pindala saab selle v\u00f5rra olla v\u00e4iksem.<\/p>\n<p>Pindalast v\u00f5ib m\u00f5elda ka nii: mitmel hektaril on m\u00f5istlik hoolega kasvatatud mets kasutusele puiduna v\u00f5tta ja uus metsap\u00f5lv kasvama panna. Sellest ka seaduses ette antud m\u00f5iste, uuendusraiete optimaalne pindala. Optimaalse all tasuks m\u00f5ista, et igal aastal on m\u00f5istlik natuke uut metsa kasvama panna, et metsa oleks erinevas vanuses ajast aega, et mets ei saaks otsa, et puit ei saaks otsa.<\/p>\n<p>Riik otsustab otse ainult kolmandiku \u00fcle<\/p>\n<p>Kas riik saab siis Eesti raiemahtu kontrollida? Ainult osaliselt.<\/p>\n<p>RMK majandab ligi poolt Eesti metsast, kuid riigimets annab umbes kolmandiku kogu raiest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kaks kolmandikku tuleb erametsast. Seal ei ole riigil raie \u00fclempiiri ega kogumahu plaani. Riik seab reeglid: millal on mets raiek\u00fcps, kui suur tohib lank olla ja kus kehtivad kaitsepiirangud. Iga omanik otsustab ise, kas ja millal ta raiub.<\/p>\n<p>Erametsa raie s\u00f5ltub eelk\u00f5ige puidu hinnast ja n\u00f5udlusest, k\u00fcpse metsa hulgast ja omanike eesm\u00e4rkidest. N\u00e4iteks 2022. aastal p\u00fcsis riigimetsa raie samal tasemel, kuid puidu hind maailmaturul oli k\u00f5rge ja Eesti kogu raiemaht kasvas 10,9 miljonilt 11,4 miljoni tihumeetrini.<\/p>\n<p>Sellest tuleb oluline j\u00e4reldus. Kui riik v\u00e4hendaks riigimetsa raiet j\u00e4rsult, aga n\u00f5udlus puidu j\u00e4rele j\u00e4\u00e4ks samaks, v\u00f5ib t\u00f6\u00f6stus p\u00f6\u00f6rduda erametsa poole. Kokkuv\u00f5ttes ei pruugi raie v\u00e4hendamine riigimetsas v\u00e4hendada kogu Eesti raiet. K\u00fcll aga t\u00e4hendab see v\u00e4iksemat kindlust ettev\u00f5tetele stabiilsuses. Samuti tuleb erametsast oluliselt eba\u00fchtlasema kvaliteediga puit.<\/p>\n<p>Kuidas pannakse paika raie \u00fclempiir riigimetsas? RMK arvutab igal aastal, kui palju on majandatavas riigimetsas raiek\u00fcpset ja peagi k\u00fcpseks saavat metsa. Kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguv\u00f6\u00f6ndis RMK korralist uuendusraiet ei tee, seega neid metsi arvutus ei h\u00f5lma. Arvesse v\u00f5etakse ka looduskaitselised kitsendused tulundusmetsades ning suures osas on arvutustest v\u00e4ljas kogukonnaalad, kus raie lepitakse kokku kohaliku omavalitsusega.<\/p>\n<p>Seej\u00e4rel otsitakse tasakaalu kahe \u00e4\u00e4rmuse vahel. Kui raiuda k\u00f5ik praegu k\u00fcpsed metsad k\u00fcmne aastaga, siis tuleks p\u00e4rast seda j\u00e4rsk langus, sest nooremaid metsi on v\u00e4hem. \u00dchtlase kasutuse lank n\u00e4itab, kui palju metsa v\u00f5iks raiuda, et raiemaht p\u00fcsiks v\u00e4ga pika aja jooksul kogu aeg \u00fchtlane.<\/p>\n<p>Kuna praegu on k\u00fcpseid metsi rohkem kui nooremaid, t\u00e4hendaks selle j\u00e4rgi raiumine, et osa k\u00fcpsest metsast j\u00e4\u00e4ks pikaks ajaks seisma. Nii suureneks kahjustuste oht ja v\u00e4heneks puidu kvaliteet. Arvestuslank on kuldne kesktee nende kahe vahel: see \u00fchtlustab metsade vanuselist jaotust j\u00e4rk-j\u00e4rgult.<\/p>\n<p>RMK ettepaneku kontrollib \u00fcle keskkonnaagentuur ja alles siis j\u00f5uab see ministri lauale. Minister v\u00f5ib m\u00e4\u00e4rata ka v\u00e4iksema pindala ja seda on varem tehtud. Minu jaoks on raiemahu m\u00e4\u00e4ramine erialane otsus ning usaldan RMK ja keskkonnaagentuuri asjatundlikkust Eesti metsade kestlikul majandamisel.<\/p>\n<p>Raie v\u00e4heneb sujuvalt, mitte h\u00fcppeliselt<\/p>\n<p>Veel 2021. aastal v\u00f5is RMK teha uuendusraiet ligi 11 300 hektaril. J\u00e4rgmise aasta \u00fclempiir on sellest veerandi v\u00f5rra v\u00e4iksem ja RMK hinnangul liigub see pikemas plaanis 8 000 hektari suunas.<\/p>\n<p>Riigimetsas ongi majandatavat metsa pindalaliselt v\u00e4hem tulenevalt looduskaitseliste piirangute lisamisest. 2020. aastal oli RMK majandatava metsa pindala 641 292 hektarit, praegu 598 850 hektarit. Riigimets peab andma puitu ja t\u00f6\u00f6d, aga ka hoidma loodust, pakkuma puhkamiskohti ja talletama s\u00fcsinikku. K\u00f5ik need \u00fclesanded on olulised ja raiemaht peab nendega arvestama.<\/p>\n<p>RMK vaatab raiet planeerides n\u00fc\u00fcd \u00fcksiku metsaeraldise k\u00f5rval kogu \u00fcmbritsevat metsamaastikku. Metsa\u00f6koloogid kontrollivad raiete hajutatust, vana metsa piisavust ja kaitsealuste liikide elupaiku. Nii v\u00e4lditakse raiete koondumist \u00fchte piirkonda ning vajaduse korral muudetakse langi asukohta, piire, raiumise aega v\u00f5i viisi.<\/p>\n<p>Praegu kehtestab minister raiemahu \u00fclempiiri igal aastal uuesti, alati viieks aastaks ette. See t\u00e4hendab, et viie aasta raiemahu number v\u00f5ib iga aasta detsembris muutuda. RMK, puidut\u00f6\u00f6stus ja metsat\u00f6id tegevad ettev\u00f5tted saavad kindlalt teada ainult j\u00e4rgmise aasta mahu.<\/p>\n<p>Plaanime metsaseadust muuta nii, et minister kehtestaks raiemahu p\u00e4riselt korraga viieks aastaks, mitte enam igal aastal. Nii teavad k\u00f5ik osapooled aastaid ette, millega arvestada.<\/p>\n<p>Metsanduses on ka viis aastat l\u00fchike aeg. Praegu istutatud m\u00e4nd saab raiek\u00fcpseks alles meie lapselaste ajal. Saeveski v\u00f5i puidutehase investeering tasub end \u00e4ra aastak\u00fcmnetega ja metsaomanik m\u00f5tleb p\u00f5lvkondades. Kui ettev\u00f5te otsustab, kuhu uus tehas ehitada, vaatab ta ka seda, kui stabiilne on riigi metsanduspoliitika.<\/p>\n<p>Suuremat stabiilsust ootavad eri osapooled: t\u00f6\u00f6stus ja metsat\u00f6\u00f6de ettev\u00f5tjad, aga ka kogukonnad, kes tahavad teada, mis nende kodumetsas l\u00e4hiaastatel toimub. Igal aastal muutuv number seda kindlust ei paku.<\/p>\n<p>&#8220;Umbes 70 protsenti RMK puidust m\u00fc\u00fcakse pikaajaliste lepingutega Eestis tegutsevatele t\u00f6\u00f6tlejatele, mis annab sektorile kindlust.&#8221;<\/p>\n<p>Iga raiemahu otsus on kompromiss. \u00dchel pool on puit, t\u00f6\u00f6kohad maal ja tulu riigikassale. RMK 2025. aasta tulemuste p\u00f5hjal l\u00e4ks riigikassasse dividendi ja tulumaksuna 60,1 miljonit eurot. Umbes 70 protsenti RMK puidust m\u00fc\u00fcakse pikaajaliste lepingutega Eestis tegutsevatele t\u00f6\u00f6tlejatele, mis annab sektorile kindlust.<\/p>\n<p>Minu hinnangul on raiemahu numbrist olulisemgi see, mida me raiutud puiduga teeme. Praegu l\u00e4heb suur osa Eesti puidust madala v\u00e4\u00e4rtusega kasutusse. Keskkonnaagentuuri puidubilansi j\u00e4rgi j\u00f5udis 2023. aastal energiaks \u00fcle poole raiemahust ja ligi kaks kolmandikku paberipuidust veeti v\u00e4lja, peamiselt Soome ja Rootsi. Lisandv\u00e4\u00e4rtus ja t\u00f6\u00f6kohad j\u00e4\u00e4vad sinna.<\/p>\n<p>Eesti on \u00fcle k\u00fcmne aasta olnud Euroopa suurim puitmajade eksportija. Seda mitte sellep\u00e4rast, et raiusime rohkem, vaid sellep\u00e4rast, et igast tihumeetrist tehti rohkem. P\u00f5him\u00f5te on lihtne: puit l\u00e4heb k\u00f5igepealt majja ja m\u00f6\u00f6blisse ning alles viimasena ahju.<\/p>\n<p>Siin on ka seos raiemahu stabiilsusega. Ettev\u00f5te, mis kaalub Eestisse uue tehase ehitamist, k\u00fcsib esimese asjana, kas toorainet jagub ka k\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Stabiilne raiemaht on seega ka puidu v\u00e4\u00e4rindamise eeldus. Kui igast tihumeetrist s\u00fcnnib Eestis rohkem v\u00e4\u00e4rtust, ei pea me iga muret lahendama suurema raiega.<\/p>\n<p>Ministrina ei saa ma lubada, et k\u00f5ik on otsusega rahul, aga saan lubada, et otsused tehakse faktip\u00f5hiselt, avalikult ja p\u00f5hjendatult. Metsavaidlus j\u00e4\u00e4b Eestisse alles ja see on loomulik, sest metsalt ootame korraga puitu, t\u00f6\u00f6d, puhkust ja elurikkust. Vaidlus oleks aga palju sisukam, kui me ei ajaks segi riigimetsa \u00fclempiiri hektarites ja kogu Eesti raiemahtu tihumeetrites ning teaksime, et riik saab otse m\u00f5jutada sellest ainult osa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vastavalt seadusele kinnitab minister igal aastal riigimetsa raiemahu j\u00e4rgmiseks viieks aastaks hiljemalt 1. detsembriks. Sel aastal j\u00f5udsime varem,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":311107,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,5176,3086,10536,15881,19,25,60190,39845,3085,23,24,22,20,30],"class_list":["post-311106","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mets","tag-metsandus","tag-metsaraie","tag-metsaseadus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puit","tag-raiemaht","tag-rmk","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117552403320874866","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=311106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/311107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=311106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=311106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=311106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}