{"id":311134,"date":"2026-11-03T12:33:11","date_gmt":"2026-11-03T12:33:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311134\/"},"modified":"2026-11-03T12:33:11","modified_gmt":"2026-11-03T12:33:11","slug":"tu-teadlased-kliimaharidus-on-muutuva-keskkonnaga-kohanemiseks-hadavajalik-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311134\/","title":{"rendered":"T\u00dc teadlased: kliimaharidus on muutuva keskkonnaga kohanemiseks h\u00e4davajalik | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Maailma kliima on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside m\u00f5jul v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stuseelse ajaga soojenenud umbes poolteist kraadi. Iga \u00fcleilmse kraadik\u00fcmnendiku lisandumisega kasvab kliimamuutuste m\u00f5ju ka meil Eestis, n\u00e4iteks on meil paduvihmad ja kuumalained inimtekkelise kliimasoojenemise t\u00f5ttu juba sagedasemad ja tugevamad ning see suundumus.<\/p>\n<p>Kui see stsenaarium j\u00e4tkub, soojeneb \u00fcleilmne kliima sajandi keskpaigaks t\u00f6\u00f6stuseelsega v\u00f5rreldes umbes kaks kraadi ja sajandi l\u00f5puks ligi kolm kraadi. See t\u00e4hendab, et praegused noored elavad t\u00e4iskasvanuna tunduvalt teistsugustes oludes, milleks valmistumiseks on vaja teadmisi juba n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n<p>Ometi n\u00e4itab 2025. aasta<a href=\"https:\/\/europa.eu\/eurobarometer\/surveys\/detail\/3472\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Eurobaromeetri<\/a> k\u00fcsitlus, et vaid 60 protsenti Eesti elanikest pidas kliimamuutusi suureks v\u00f5i v\u00e4ga suureks probleemiks. Tulemus viitab sellele, et t\u00f5en\u00e4oliselt ei m\u00f5isteta kliimamuutuste t\u00f5sidust ega arvestata sellega tulevikku kujundavates otsustes piisavalt. \u00dchtlasi osutab see vajadusele anda nii praegustele kui ka tulevastele otsustajatele kliima kohta rohkem teadmisi.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Kliimaharidus muutustega kohanemise v\u00f5imestajana<\/p>\n<p>Kliimamuutused moodustavad keeruka looduslike ja \u00fchiskondlike muutuste kogumi, millega kaasneb ebakindlus paljudes eluvaldkondades. Kliimaharidus aitab \u00f5ppida sellega toime tulema, arendades kriitilist ja loovat m\u00f5tlemist ning oskust infot m\u00f5ista, seoseid luua ja teadlikke otsuseid langetada.<\/p>\n<p>Kvaliteetses kliimahariduses ei keskenduta \u00fcksnes probleemidele ja v\u00f5imalikele katastroofidele. T\u00e4htis ei ole mitte ainult teadvustada muutusi ja m\u00f5ista nende p\u00f5hjusi, vaid hinnata ka nende m\u00f5ju ja riske, v\u00f5tta vastu otsuseid ning j\u00f5uda lahenduste ja tegudeni. Kliimahariduse andmise eest seisab mitu rahvusvahelist organisatsiooni (sh<a href=\"https:\/\/www.unesco.org\/en\/climate-change\/education\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> UNESCO<\/a>).<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/ojs.utlib.ee\/index.php\/EHA\/article\/view\/24579\/18683\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Teaduskirjanduse<\/a> kohaselt on kliimahariduse peamised kitsaskohad \u00f5ppekavad, mis ei h\u00f5lma \u00fcleilmseid muutusi, ning \u00f5petajate ettevalmistus, millest ei piisa kliimamuutuste keeruliste ja l\u00e4bip\u00f5imunud teemade \u00f5petamiseks.<\/p>\n<p>Maailmas leidub siiski h\u00e4id kliimahariduse n\u00e4iteid nii formaalhariduse vallas kui ka mujal. Enamasti on need seotud konkreetse piirkonnaga, k\u00e4sitletakse just selliseid kliimamuutuste m\u00f5jusid ja riske, mis seda piirkonda enim m\u00f5jutavad.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks teeb vastavat teavitust\u00f6\u00f6d mitu Hollandi organisatsiooni (nende kohta leiab teavet kliimamuutuste portaalist<a href=\"https:\/\/klimaatadaptatienederland.nl\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Kennisportaal Klimaatadaptatie<\/a>). Eraldi p\u00f6\u00f6ratakse seejuures t\u00e4helepanu lastele ja noortele. Eri \u00f5ppeastmete \u00f5petajatele pakutakse \u00f5ppematerjale, mille abil k\u00e4sitleda tundides kuumalaineid, p\u00f5uda, intensiivseid sadusid, \u00fcleujutusi ja muud.<\/p>\n<p>\u00dchendkuningriigis Walesis on riiklik keskkonnaasutus<a href=\"https:\/\/naturalresources.wales\/guidance-and-advice\/business-sectors\/education-and-skills\/search-for-education-resources\/learning-resources-search-by-topic\/flooding\/?lang=en&amp;utm_source\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Cyfoeth Naturiol Cymru (Natural Resources Wales)<\/a> koostanud \u00fcleujutuste kohta otseselt \u00f5ppekavaga seotud \u00f5ppematerjale, milles k\u00e4sitletakse inimeste turvalisuse puhul ka vaimse tervise teemat. Leidub teisigi n\u00e4iteid. Neis k\u00f5igis p\u00fc\u00fctakse t\u00f5sta f\u00fc\u00fcsilist ja vaimset valmisolekut tulemaks toime muutunud kliima ja ilmastikuga.<\/p>\n<p>Kliimaharidus Eestis<\/p>\n<p>Eestiski vajavad nii praegused kui ka tulevased otsustajad rohkem teadmisi ja oskusi, et teha kliimamuutustega arvestavaid teadlikke valikuid. Lisaks on t\u00e4htis, et kliimaharidus oleks \u00f5ppeainete\u00fclene, sidudes loodus- ja sotsiaalteadused ning n\u00e4idates kliimamuutuste seoseid \u00fchiskonna ja igap\u00e4evaeluga.<\/p>\n<p>\u00d5petades tuleks l\u00e4htuda kohalikest probleemidest, tegelikest juhtumitest ja andmetest, et teha ka \u00fcleilmne kliimamuutus \u00f5ppijale m\u00f5istetavaks ja t\u00e4henduslikuks. T\u00e4htsal kohal on uurimus- ja probleemip\u00f5hine \u00f5pe, kus \u00f5ppijad ei omanda ainult valmisteadmisi, vaid uurivad ise m\u00f5nd n\u00e4htust, anal\u00fc\u00fcsivad teavet ja otsivad lahendusi.<\/p>\n<p>Eesti \u00f5petajatele on kliimamuutuste k\u00e4sitlemisel toeks projekti &#8220;Kliimateadlik&#8221; raames loodud<a href=\"https:\/\/kliimatarkused.ut.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> \u00f5ppematerjalid<\/a>, mille t\u00f6\u00f6tasime v\u00e4lja Tartu \u00dclikooli, Tallinna \u00dclikooli ja Eesti Maa\u00fclikooli teadlaste koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n<p>Keskses \u00f5ppematerjalis &#8220;<a href=\"https:\/\/kliimatarkused.ut.ee\/kliimamuutuste-abc\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Kliimamuutuste ABC<\/a>&#8221; on vaatluse all nii kliimamuutuste p\u00f5hjused, m\u00f5ju kui ka lahendused. &#8220;Kliimamuutuste ABC-d&#8221;\u00a0 rikastavad huvitavad loengud Eesti teadlastelt, kes r\u00e4\u00e4givad kliimamuutustest ja nende m\u00f5just just oma valdkonna n\u00e4itel.<\/p>\n<p>\u00d5ppematerjalide teises pooles pakutakse kliimamuutuste k\u00e4sitlemiseks tuge kolme teema kaudu: elurikkus, muutused keskkonnas ning tootmine ja tarbimine.<\/p>\n<p>\u00d5ppematerjalid aitavad \u00f5petajal viia \u00f5pilased kliima(muutuste)teadmiste \u00f5pir\u00e4nnakule kodukandi loodusesse: maasikapeenral putukaid uurides, k\u00e4nnul puu aastar\u00f5ngaid loendades v\u00f5i saab pilvi vaadeldes \u00fchtlasi f\u00fc\u00fcsikaliselt selgitada kliimamuutuste p\u00f5hjuseid. Samuti saab \u00f5ppematerjalide abil selgitada kliimamuutustega kohanemist, otsides selle kohta n\u00e4iteid ajaloost, m\u00f5eldes toidulaua muutustele ja m\u00f5testades oma tegevuse m\u00f5ju loodusele.<\/p>\n<p>See k\u00f5ik arendab oskust kriitiliselt m\u00f5elda ning teha p\u00f5hjendatud otsuseid riski ja m\u00e4\u00e4ramatuse tingimustes. Teadmised seotakse tegutsemise ja lahenduste leidmisega, et \u00f5ppija m\u00f5istaks, kuidas on tal v\u00f5imalik kliimamuutustega kohaneda ja neid leevendada ning \u00fchiskondlikes muutustes osaleda.<\/p>\n<p>Oleme &#8220;Kliimateadliku&#8221; projektiga j\u00f5udnud juba mitmesaja \u00f5petajani, koolitanud kliimaministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi t\u00f6\u00f6tajaid, r\u00e4\u00e4kimata kaasaegsete \u00f5ppematerjalide loomisest. N\u00fc\u00fcd on vaja, et seni projektip\u00f5hist kliimaharidust hakataks andma s\u00fcsteemselt ja j\u00e4rjepidevalt.<\/p>\n<p>Kohanemine on eluks vajalik oskus<\/p>\n<p>Koolis r\u00e4\u00e4gitakse liiklus-, vee- ja tuleohutusest ning viiakse l\u00e4bi esmaabi\u00f5ppusi. See k\u00f5ik aitab t\u00f5sta \u00f5pilaste teadlikkust ning valmistada nad ette erisugusteks olukordadeks, kus tuleb osata \u00f5igesti tegutseda.<\/p>\n<p>Sama kehtib ka muutuva kliima puhul. Me peame teadma, millistesse olukordadesse v\u00f5ime sattuda ning kuidas siis tegutseda, olgu tegu erakordse kuumuse, suure saju v\u00f5i \u00e4ikesetormiga. \u00dchtlasi peaksime oskama m\u00e4rgata h\u00e4dasolijaid ja neid aidata v\u00f5i neile abi kutsuda.<\/p>\n<p>Kliimamuutuste p\u00f5hjuseid h\u00e4sti teades ning loodusega koosk\u00f5las elades kaitseme iseenda tervist, heaolu ja elukeskkonda. Praegustel lastel ja noortel on \u00f5igus saada teadmisi ja oskusi, mille abil muutuva elukeskkonnaga toime tulla ning tulevikku kujundavaid otsuseid teadlikult langetada. Laste k\u00f5rval on aga vaja koolitada ka t\u00e4iskasvanuid, ise\u00e4ranis neid, kelle ametipositsioon kannab suuremat otsustusj\u00f5udu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailma kliima on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside m\u00f5jul v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stuseelse ajaga soojenenud umbes poolteist kraadi. Iga \u00fcleilmse kraadik\u00fcmnendiku lisandumisega kasvab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":311135,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,115163,37347,4057,115164,28,29,19,408,7660,48863,25,23,24,22,20,25324,30],"class_list":["post-311134","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-kliimaharidus","tag-kliimateadus","tag-koolid","tag-kristel-uiboupin","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opetajad","tag-opilased","tag-piia-post","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-velle-toll","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311134","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=311134"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311134\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/311135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=311134"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=311134"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=311134"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}