{"id":31147,"date":"2025-10-30T14:24:16","date_gmt":"2025-10-30T14:24:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/31147\/"},"modified":"2025-10-30T14:24:16","modified_gmt":"2025-10-30T14:24:16","slug":"allan-puur-ja-mark-gortfelder-sotsiaalministeeriumi-perepoliitika-raportist-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/31147\/","title":{"rendered":"Allan Puur ja Mark Gortfelder: sotsiaalministeeriumi perepoliitika raportist | Arvamus"},"content":{"rendered":"

M\u00f5ne n\u00e4dala eest leidis meedias t\u00e4helepanu sotsiaalministeeriumi juba augustis avaldatud perepoliitika raport “Laste saamise ja kasvatamise toetamine: anal\u00fc\u00fcs ja ettepanekud”<\/a>.<\/p>\n

K\u00f5igepealt avaldas kriitilise arvamusloo Maaleht<\/a>, mille j\u00e4rgnes Eesti Ekspressi<\/a>s naistearstide Made Laanpere, Kai Pardi ja Helle Karro arusaamu kajastav artikkel. Ekspress<\/a> avaldas ka eelnevaga seotud arvamusloo akadeemik Krista Fischerilt, mida ERR-i portaalis<\/a> t\u00e4iendas soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja v\u00f5rdse kohtlemise volinik Christian Veske kirjutis. Meedias on ilmunud veel teisigi raportit k\u00e4sitlevaid arvamuslugusid.<\/p>\n

Arvamuste paljusus on v\u00e4\u00e4rtus, kuid oluline on ka see, et meedias kajastuv oleks t\u00f5ep\u00e4rane ja tasakaalustatud. Sotsiaalministeeriumi raporti anal\u00fc\u00fcsiosa valmimisse oluliselt panustanud teadlastena peame t\u00f5dema, et avaldatud on ka eksitavaid v\u00e4iteid. Anal\u00fc\u00fcsime allj\u00e4rgnevas raportile antud kriitilisi hinnanguid ja selgitame selle sisulisi r\u00f5huasetusi. Kutsume ka lugejaid \u00fcles raportiga tutvuma, veendumaks, mida see tegelikult sisaldas ja mida mitte.<\/p>\n

Olemuslik v\u00f5i pseudoprobleem<\/p>\n

Christian Veske kirjutas oma arvamusloos, et sotsiaalministeeriumi seob raport eestlaste eksistentsiaalsed hirmud rahva kadumisest “d\u00fcstoopiaga, kus naised peavad k\u00e4su peale riigi h\u00fcvanguks s\u00fcnnitama hakkama.” Selle s\u00fc\u00fcdistuse, mille kohta volinik konkreetset t\u00f5endit ei esitanud, l\u00fckkas sotsiaalministeerium<\/a> selges\u00f5naliselt tagasi.<\/p>\n

Aga Veske p\u00fcstitas ka p\u00f5him\u00f5ttelise k\u00fcsimuse, kas Eestil on \u00fcldse p\u00f5hjust k\u00e4sitleda madalat s\u00fcndimust olemusliku probleemina. Ta j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et alust selleks tegelikult ei ole ja “poliitiline retoorika s\u00fcndimuskriisi teemal .. on ebavajalik”.<\/p>\n

Oma arvamuse kinnituseks t\u00f5i ta n\u00e4iteks Islandi kui eluj\u00f5ulise kultuuriga, j\u00f5uka ja madala ebav\u00f5rdsusega \u00fchiskonna, t\u00f5dedes, et “rahvuse p\u00fcsimine ei s\u00f5ltu mitte inimeste arvust, vaid sellest, millises keskkonnas need inimesed elavad”. M\u00e4rkamata seejuures t\u00f5siasja, et sotsiaalset keskkonda kujundab paljus kaasinimeste olemasolu, nende arv ja koosseis (vanuseline, hariduslik jne).<\/p>\n

Teadusliku t\u00f5endusena viitas volinik \u00fchele eelretsenseerimata artiklile, kus autorid leidsid, et riikide v\u00f5rdluses pole ei rahvaarvu aeglasem kasv ega elanikkonna vananemine seostunud sotsiaalmajandusliku arengu kehvemate n\u00e4itajatega.1<\/p>\n

See pole esimene kord, kui Eestit sellises m\u00f5ttek\u00e4igus Islandiga k\u00f5rvutatakse. Rein Taagepera<\/a> on oma kuulsas demograafilise vetsupoti artiklis nimetanud seda probleemist m\u00f6\u00f6dahiilimiseks, sest kaugel ookeanis asuv saar pole v\u00f5rreldav Eestiga, mille naaber on agressioonis\u00f5da pidav imperialistlik suurriik.<\/p>\n

Veske viidatud anal\u00fc\u00fcsi asjakohasuse seab kahtluse alla ka seal kasutatud riikide kogum (terve maailm) ning ajaperiood (1950\u20132021). Selliste valikute t\u00f5ttu peegeldab tulemus lihtsalt kiire rahvastikukasvuga arengumaade kehvemaid majandusliku ja sotsiaalse arengu n\u00e4itajaid v\u00f5rreldes j\u00f5ukate ja suures plaanis stabiilse rahvaarvuga arenenud riikidega, mitte praegu veel varases j\u00e4rgus oleva rahvastikukao m\u00f5ju.2<\/p>\n

J\u00e4\u00e4b mulje, et viidatud anal\u00fc\u00fcsi on lugejale serveeritud pigem enda arvamuse teadusliku kattevarjuna, ilma selle sisu m\u00f5istamata. Majandusteaduse tippajakirjades on avaldatud t\u00f6id, kus rahvastikukaos n\u00e4hakse m\u00e4rksa t\u00f5sisemat probleemi, eriti juhul, kui kahanemisspiraali satub suur osa k\u00f5rge ja keskmise sissetulekuga riikidest.3<\/p>\n

Mullu s\u00fcndinud laps oma emaga. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Eestiski pole rahvaarvu v\u00e4henemine ja vananemine olnud takistus heaolu kiirele paranemisele. Vastupidi, erinevate arengutegurite koostoime<\/a>l, millest osa ka Veske mainib, on Eesti alates iseseisvuse taastamisest l\u00e4bi teinud oma ajaloo k\u00f5ige kiirema heaolu t\u00f5usu. Seega on \u00fchiskonnal kindlasti v\u00f5imalik edukalt toime tulla ka praegusest v\u00e4iksema rahvaarvu juures, aga teadvustada tuleb k\u00f5iki niisuguse stsenaariumiga kaasnevaid probleeme.<\/p>\n

Eesti rahvaarvu kahanemine Islandi tasemele t\u00e4hendaks suurt muutust praktiliselt k\u00f5igis \u00fchiskonna valdkondades. N\u00e4iteks \u00fclikoolidest, teadusest ja kultuurist j\u00e4\u00e4ks alles umbes veerand. T\u00f6\u00f6andjad, kes praegu p\u00fc\u00fcavad t\u00f6\u00f6tajate nappusest \u00fcle saada sisser\u00e4nde suurendamist n\u00f5udes, peaksid sel juhul suure osa ettev\u00f5tetest ilmselt sulgema v\u00f5i v\u00e4lismaale viima.<\/p>\n

Sarnaselt Islandiga puuduks Eestil ka kaitsev\u00e4gi ja iseseisev kaitsev\u00f5ime. Olemasolevast taristust (sh eluasemetest) muutuks suurem osa \u00fclearuseks, laguneks ning tuleks lammutada, millega Kirde-Eesti t\u00fchjenevates t\u00f6\u00f6stusasulates ja Valgas on juba algust tehtud. Olgu r\u00f5hutatud, et selle d\u00fcstoopiamaigulise kirjelduse eesm\u00e4rk ei olnud hirmutamine, vaid Veske kasutatud positiivse n\u00e4ite tegeliku t\u00e4henduse esiletoomine.<\/p>\n

Islandi ja Eesti v\u00f5rdlemisel tasub silmas pidada, et kui Islandi rahvaarv on 20. sajandi algusest viiekordistunud, siis eestlased on \u00fcks v\u00e4hestest rahvastest maailmas, keda on praegu v\u00e4hem kui sada aastat tagasi.4<\/p>\n

Rahvaarvu v\u00e4henemise olemuslik probleem ei seisne tegelikult inimeste v\u00e4iksemas arvus konkreetsel ajahetkel ega ka v\u00e4henemisega kaasas k\u00e4ivas vananemises v\u00f5i negatiivses mastaabiefektis, vaid hoopis selles, et v\u00e4henemine ei peatu ka siis, kui Eesti rahvaarv muutuks sarnaseks Islandi, Malta v\u00f5i m\u00f5ne teise v\u00e4ikese saareriigiga.<\/p>\n

Praeguste suundumuste j\u00e4tkudes oleks iga laste p\u00f5lvkond oma vanemate p\u00f5lvkonnast v\u00e4hemalt viiendiku v\u00f5rra v\u00e4iksem, vanavanemate ja lastelaste v\u00f5rdluses t\u00e4hendaks see kahanemist v\u00e4hemalt kahe viiendiku v\u00f5rra jne. Selline v\u00e4ljavaade on \u00fcks oluline p\u00f5hjus, miks ka Eestist suuremad riigid on hakanud laste saamise ja kasvatamise toetamisele senisest rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama.5<\/p>\n

Pessimistlik v\u00f5i realistlik vaade<\/p>\n

Raportile on ette heidetud, et selles kirjeldatakse olukorda p\u00f5hjendamatult negatiivsetes toonides. Krista Fischeri<\/a> arvamuslugu v\u00e4idab, et “\u00fcks konservatiivsete poliitikute ja ka anal\u00fc\u00fctikute \u00fchiseid jooni on, et \u00fcritatakse olukorda n\u00e4idata pessimistlikumana, kui see reaalselt on”. Selle v\u00e4ite kinnituseks mainitakse artikli p\u00e4ises, et “mitmeski Euroopa riigis, kus s\u00fcndimus on suurem kui Eestis (Taani, Prantsusmaa) on naise keskmine vanus esimese lapse s\u00fcnnil 2\u20133 aastat k\u00f5rgem kui meil.6 Sama argumenti kasutati ka \u00fches hiljutises ettekandes<\/a> rahvastikuteemalisel seminaril7.<\/p>\n

Mainitud argumentide esitamisel on aga arvestamata j\u00e4\u00e4nud kaks t\u00f5siasja. Esiteks, \u00fcldistavate j\u00e4relduste tegemisel ei ole sobiv osutada \u00fcksikutele riikidele, vaid otsida tuleks riikide suuremas kogumis ilmnevaid mustreid. Viimased andmed Euroopa Liidu riikide kohta kinnitavad arvestatava tugevusega negatiivset seost lapsevanemaks saamise keskmise vanuse ja s\u00fcndimuskordaja vahel (korrelatsioonikordaja -0,49; p8<\/p>\n

Tegemist on uue olukorraga, sest veel m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendi teisel poolel taolist negatiivset seost ei t\u00e4heldatud. See on osa viimastel aastatel aset leidnud olukorra muutusest, mille dokumenteerimist ministeeriumi raport eesm\u00e4rgistas.<\/p>\n

Teiseks tuleb arvestada, et riikide tasemel olevate andmete p\u00f5hjal tehtud j\u00e4reldused seoste olemasolu v\u00f5i nende puudumise kohta k\u00e4tkevad endas nn \u00f6koloogilise eksimuse (ecological fallacy) riski9.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu soovitatakse sotsiaalteadustes n\u00e4htuste vaheliste seoste kohta j\u00e4relduste tegemisel eelistada \u00fcksikisikuid puudutavaid andmeid, nagu sotsiaalministeeriumi raportis on ka tehtud. Aluseks v\u00f5etud Eesti rahvastikuregistri andmed aastast 202410 n\u00e4itavad, et lapsevanemaks saamise vanuse ja laste arvu vahel eksisteerib sotsiaaluuringutes harvan\u00e4htavalt tugev negatiivne seos (korrelatsioonikordaja -0,99; p<\/p>\n

K\u00f5nealune seos ei n\u00f5rgenenud ka siis, kui kitsendasime kogumi vaid neile lapsevanematele, kes said oma esimese lapse vanuses 28 kuni 32 eluaastat. Vanuses 28 esmakordselt emaks saanutel oli keskmiselt 1,97 last, vanuses 32 emaks saanutel aga 1,74 last.<\/p>\n

Lihtsustava t\u00f5lgenduse v\u00e4ltimiseks lisati raportisse selgitus, et t\u00e4heldatud seos peegeldab osaliselt eesm\u00e4rgip\u00e4rast k\u00e4itumist: hilisemas eas lapsevanemaks saamist kavandanud vanemad v\u00f5ivadki soovida endale v\u00e4hem lapsi. Kuid arvestades seose tugevust ning keskmise vanuse t\u00f5usuga kaasnevat sagedasemat lapsesaamise nihkumist 30 eluaastate teise poolde, ei ole alust arvata, nagu puuduks sel laste koguarvu v\u00e4hendav p\u00f5hjuslik m\u00f5ju.<\/p>\n

“V\u00f5imalik, et kriitikud ei ole kursis uuemate rahvusvaheliste v\u00f5rdlusuuringute tulemustega.”<\/p>\n

Raporti kriitikud on v\u00e4ljendanud ka seisukohta, nagu oleks lapsevanemaks saamise ea t\u00f5usu j\u00e4tkumisele poliitikameetmetega vastukaalu pakkumine survestamine. V\u00f5imalik, et kriitikud ei ole kursis uuemate rahvusvaheliste v\u00f5rdlusuuringute tulemustega, mis n\u00e4itavad, et paarisuhte alustamise ja lapsevanemaks saamise tegelik vanus \u00fcletab 18\u201334-aastaste noorte naiste ja meeste poolt v\u00e4ljendatud ideaalvanust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.11<\/p>\n

Sellest l\u00e4htuvalt on p\u00f5hjust k\u00fcsida, kuidas saaks \u00fchiskond v\u00e4hendada nende tegurite m\u00f5ju, mis seda ebak\u00f5la tingivad, aidates nii kaasa noorte eelistuse realiseerimisele.<\/p>\n

Selline k\u00fcsimuseasetus ei t\u00e4henda, et eesm\u00e4rk oleks viimase 30 aasta v\u00e4ltel toimunud muutusi tagasi p\u00f6\u00f6rata ja “suunata peresid lapsi saama juba varastes kahek\u00fcmnendates”, millele Maalehe<\/a> artikli autorid ohum\u00e4rgina t\u00e4helepanu juhtisid. Vastukaalu otsimine lapsevanemaks saamise vanuse edasisele t\u00f5usule on oluline r\u00f5huasetus ka Soome<\/a> ja Norra<\/a> valitsuste poolt tellitud s\u00fcndimuse ja perepoliitika anal\u00fc\u00fcsides.<\/p>\n

Lapsed koolis. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtuste ja hoiakute muutumine<\/p>\n

Sotsiaalministeeriumi raporti k\u00f5ige suuremat arusaamatust tekitanud osa k\u00e4sitles v\u00e4\u00e4rtuste muutust. Maalehes<\/a> ilmunud arvamusloo autorid hindasid seda “\u0161okeerivalt tagurlikuks” ning omistasid raporti koostajatele v\u00e4ljam\u00f5eldud “kahetsuse, et inimesed ei pea enam oluliseks sotsiaalse normi laadseid ettekirjutusi”.<\/p>\n

Selline omistus on meelevaldne. Kultuurilised v\u00e4\u00e4rtused kujutavad endast jagatud arusaamasid sellest, mis on \u00fchiskonnas hea ja soovitav; need vormivad nii \u00fcksikisikute kui inimkoosluste uskumusi, tegevusi, norme ning poliitikaid.12<\/p>\n

Kultuurilised v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5i sotsiaalsed normid kehtivad igas \u00fchiskonnas ja seda ka 21. sajandil. K\u00fcsimus on vaid selles, millised need on. V\u00e4\u00e4rtuste ja normide teisenemise seab kesksele kohale \u00fcks neljast n\u00fc\u00fcdisaegsete pereprotsesside ja s\u00fcndimuse p\u00f5hik\u00e4sitlusest<\/a>. V\u00e4\u00e4rtustele keskendus ka sotsiaalministeeriumi Tartu \u00fclikoolilt tellitud anal\u00fc\u00fcs<\/a>, millele raportis viidatakse. K\u00f5ike seda arvestades oli v\u00e4\u00e4rtuste ja hoiakute k\u00e4sitlemine raportis \u00fche olulise laste saamist m\u00f5jutava tegurina igati asjakohane.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsi tulemused n\u00e4itasid, et 21. sajandil pole Eestis muutunud (v\u00e4iksemaks) mitte \u00fcksnes soovitud laste arv.13 Rohkemgi on muutunud see, kuidas lapsevanemaks olemist n\u00e4hakse. Kui nullindate keskpaigas n\u00f5ustus Eestis vanemlust puudutavate v\u00e4idetega (“Mehel peavad olema lapsed, et end t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral teostada” ja “Naisel peavad olema lapsed, et end t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral teostada”)14 keskeltl\u00e4bi ligi 80 protsenti vastanutest, siis praegu on n\u00f5ustujate osakaal \u00fcle kolme korra v\u00e4iksem.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcs (millest vaid v\u00e4ike osa mahtus sotsiaalministeeriumi raportisse) n\u00e4itab, et mainitud v\u00e4idetega mitten\u00f5ustumine on seotud v\u00e4iksema ideaalse laste arvu, v\u00e4iksemate kavatsustega (veel) lapsi saada ning lapse s\u00fcnni v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega. V\u00e4\u00e4rtuste olulisust kinnitab ka t\u00f5siasi, et lapse s\u00fcnni seos hoiakutega on tugevam kui teistel raportis k\u00e4sitletud tunnustel, n\u00e4iteks sissetulekul.<\/p>\n

Sellised tulemused ei ole ainukordsed, vaid haakuvad ka teiste asjatundjate seisukohtadega. Nii pidas Ene-Margit Tiit<\/a> selle aasta mais antud p\u00f5hjalikus intervjuus s\u00fcndimuse v\u00e4henemise p\u00f5hjuseks suurel m\u00e4\u00e4ral inimeste eluhoiakute muutust: “P\u00f5hiline on ilmselt teatud enesekeskne hoiak, kus inimesed ei soovi ennast teostada l\u00e4bi perekonna, vaid karj\u00e4\u00e4ri, v\u00f5ib-olla r\u00e4ndamise, maailma uurimise ja k\u00f5igi niisuguste asjade.”<\/p>\n

Oluline on v\u00e4lja tuua, et ideaalse ja planeeritud laste arvu v\u00e4henemist on n\u00fc\u00fcdseks dokumenteeritud Soomes, Rootsis, Norras, Prantsusmaal, \u00dchendkuningriigis, Austrias ja Itaalias.15 See on m\u00e4rk, et v\u00e4\u00e4rtuste muutus on laiem fenomen.<\/p>\n

Maalehe<\/a> arvamusloo autorid on raportile s\u00fc\u00fcks pannud seda, et selles on mainitud laste saamist toetavate v\u00e4\u00e4rtuste edendamist ja inimestele nende vastutuse meeldetuletamist. On t\u00f5si, et raporti l\u00f5puosas on sotsiaalministeerium v\u00f5imalike tegevuste hulgas maininud \u00fchiskondliku arutelu soodustamist laste saamist puudutavate hoiakute muutmiseks. Kuid samas on m\u00e4rgitud, et “laste saamist ja kasvatamist v\u00e4\u00e4rtustavaid hoiakud ei saa kujundada riikliku \u00fclalt-alla propaganda abil, vaid konstruktiivse \u00fchiskondliku m\u00f5ttevahetuse kaudu.”<\/p>\n

Hoiakute muutust raportis anal\u00fc\u00fcsiti m\u00f5lema soo kohta. Seega on vale Eesti Ekspressi<\/a> artiklis k\u00f5lanud v\u00e4ide, et “s\u00fcndimuse langust serveeritakse demograafilise kriisina, mille lahendamise vastutus lasub v\u00e4\u00e4rtusnihkega naistel.”<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtuste muutus seab inimeste otsused lapsi saada v\u00f5i mitte varasemast rohkem s\u00f5ltuvusse sellest, kas vajalikuks peetavad tingimused laste kasvatamiseks \u2014 nii inimeste enda pingutustest s\u00f5ltuvad kui ka \u00fchiskonna poolt loodavad \u2014 on piisaval m\u00e4\u00e4ral t\u00e4idetud. Kui see on \u00f5ige, siis on inimeste ootused perepoliitikale ja selle stabiilsusele praegu m\u00e4rgatavalt k\u00f5rgemad kui varem ning \u00fchiskond peab sellega arvestama.<\/p>\n

Rahalised meetmed<\/p>\n

Tugevat kriitikat p\u00e4lvisid ka ettepanekud laste saamise ja kasvatamisega kaasnevat kulu poliitikameetmetega senisest rohkem kompenseerida. Ekspressi<\/a> artiklis t\u00f5deti, et “kuigi rahalised meetmed s\u00fcndimuse toetamiseks on olnud Eestis \u00fched maailma heldemad, on nende m\u00f5ju s\u00fcndimusele t\u00f5endatult ammendumas.”<\/p>\n

Raportis on poliitikameetmete m\u00f5ju k\u00e4sitletud eraldi alaosas. Seal r\u00f5hutatakse esmalt, et m\u00f5ju hindamine on metodoloogiliselt keeruline \u00fclesanne.<\/p>\n

Perepoliitika m\u00f5ju hindamisel valitseb juba paark\u00fcmmend aastat arusaam, et s\u00fcndide arvu v\u00f5i s\u00fcndimuskordaja alusel m\u00f5ju olemasolu v\u00f5i puudumise kohta j\u00e4reldusi teha ei saa.16 Seet\u00f5ttu ei anna praegused s\u00fcndimustrendid alust v\u00e4ita, nagu oleks meetmete m\u00f5ju ammendunud.<\/p>\n

Tegemist on olukorraga, kus suundumusi on m\u00f5jutanud negatiivselt nii tugevad l\u00fchemaajalised (kriisid, ebakindluse kasv) kui ka pikemaajalise toimega tegurid (potentsiaalsete lapsevanemate arvu kahanemine, lapsevanemaks saamise ea t\u00f5usu j\u00e4tkumine, v\u00e4\u00e4rtuste muutus jt), mis toimivad poliitikameetmetest s\u00f5ltumata ning v\u00f5ivad avaldada s\u00fcndide arvule suuremat m\u00f5ju.<\/p>\n

Eestis on t\u00e4ppismeetoditega uuritud perepoliitika kahe k\u00f5ige olulisema meetme, vanemah\u00fcvitise ja lasterikka pere toetuse m\u00f5ju. Sotsiaalministeeriumi raporti ettevalmistuse raames valmis vanemah\u00fcvitise m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcs<\/a>. See n\u00e4itas, et h\u00fcvitis suurendas teise lapse saanud emade suhtarvu 7,5 protsendi v\u00f5rra ja kolmanda lapse saanud ema suhtarvu ligi k\u00fcmnendiku v\u00f5rra. Sarnastele j\u00e4reldustele j\u00f5udis anal\u00fc\u00fcs lasterikka pere toetuse m\u00f5ju kohta<\/a>. Madala s\u00fcndimuse kontekstis on \u00fcksikmeetmete sellised m\u00f5jud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n

“K\u00f5ik need vastusevariandid iseloomustavad perede majanduslikku olukorda.”<\/p>\n

Need rahaliste toetuste m\u00f5ju puudutavad tulemused haakuvad mitme teise uuringu, sh naiste tervise uuringu tulemustega. Vastuses k\u00fcsimusele ” Kas mingid muutused \u00fchiskonnas v\u00f5i teie eraelus v\u00f5ivad m\u00f5jutada teie otsust lapsi saada?” mainiti naiste tervise uuringus k\u00f5ige sagedamini majandusliku toimetuleku paranemist v\u00f5i stabiliseerumist, suurema\/sobivama elupaiga soetamist ning piisavate v\u00f5imaluste tekkimist lapse\/lastega kodus olemiseks. K\u00f5ik need vastusevariandid iseloomustavad perede majanduslikku olukorda.<\/p>\n

Sama muster ilmnes hiljutises Centari lastega perede uuringus<\/a> ning sel suvel avaldatud 14 riiki h\u00f5lmavas \u00dcRO rahvastikufondi uuring<\/a>us, kus soovitud laste arvuni j\u00f5udmise takistuste seas mainiti k\u00f5ige sagedamini majanduslikke tegureid.<\/p>\n

On \u00fcllatav, et kriitikud panid rahaliste meetmete m\u00f5ju kahtluse alla, kuigi eelmainitud anal\u00fc\u00fcside tulemused olid neile teada. Seejuures ei hoidutud ka naiste tervise uuringu tulemuste eksitavast t\u00f5lgendamisest.<\/p>\n

Nii p\u00f5hjendati vanemah\u00fcvitise m\u00f5ju puudumist isegi p\u00e4rast t\u00e4helepanu juhtimist korduvalt<\/a> sellega<\/a>, et “k\u00f5igest 2,1 protsenti naistest pidas riiklikke peretoetusi ja vanemah\u00fcvitist oma pereplaneerimise juures m\u00e4\u00e4ravaks”. See protsent on tegelikult saadud vastuseks k\u00fcsimusele lapsesaamise motiivide kohta (Mis p\u00f5hjusel sooviksite veel last\/lapsi?). See, et vastusevariandi “lapsega kaasneb vanemah\u00fcvitis ja riiklikud lastetoetused” valisid vaid v\u00e4hesed, n\u00e4itab tegelikult seda, et hirmul laste riigi poolt “ostmise” p\u00e4rast ei ole t\u00f5ep\u00f5hja all.<\/p>\n

Teema l\u00f5petuseks soovime r\u00f5hutada, et eelnev ei t\u00e4henda rahaliste toetusmeetmete ainut\u00e4htsustamist raportis. Tasakaalustatud perepoliitika eeldab nii teenuseid kui rahalisi toetusi ning nende vastandamine ei ole otstarbekas.<\/p>\n

Vaadates ainult vanemah\u00fcvitisele ja lastetoetustele eraldatud vahendeid v\u00f5ib t\u00f5esti j\u00e4\u00e4da mulje, nagu oleks laste saamise ja kasvatamise toetamine Eestis v\u00e4ga rahaliste toetuste keskne. Kuid arvestades ka tasuta haridust k\u00f5igil kooliastmetel ja laste tasuta tervishoiuteenuseid, on teenuste ja rahaliste toetuste vahekord m\u00e4rksa enam tasakaalus.<\/p>\n

Raporti ettepanekute osa lugedes on raske m\u00f5ista, millel p\u00f5hineb kriitikute etteheide, nagu kavatseks sotsiaalministeerium “lihtsalt raha \u00fcmber jagada<\/a>.” Selle v\u00e4ite alusetus paistab h\u00e4sti v\u00e4lja v\u00f5rdluses varasema, ministeeriumis 2015. aastal valminud p\u00f5hjaliku perepoliitika dokumendiga<\/a>.<\/p>\n

Erinevalt varasemast r\u00f5hutab praegune raport selgelt, et “laiemate sotsiaalsete eesm\u00e4rkide saavutamiseks peavad ka teised poliitikavaldkonnad aktiivselt panustama perepoliitika eesm\u00e4rkide saavutamisse.” See kajastub ka poliitikaettepanekutes, mis k\u00e4sitlevad seoseid kodupoliitika, f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse tervise edendamise, hariduse jt valdkondadega.<\/p>\n

Mure kliimamuutuste p\u00e4rast<\/p>\n

Raportile on s\u00fc\u00fcks pandud ka kliimamuutuste eba\u00f5iget k\u00e4sitlemist. Maalehes ilmunud<\/a> arvamusloo autorite hinnangul on raportis tehtud katse noorte muret kliimamuutuste p\u00e4rast “pisendada, esitades \u00fchek\u00fclgset toetavat andmerida, mis eirab probleemi olemust”. Ka Krista Fischer hindas, et mure kliimamuutuse p\u00e4rast on j\u00e4\u00e4nud raportis “t\u00e4helepanuta”. Need etteheited on alusetud.<\/p>\n

Kliimamuutuste k\u00e4sitlemisel toetub raport Eesti osas mitme hiljutise uuringu, sealhulgas naiste tervise uuringu tulemustele.17 Selles uuringus mainis k\u00fcsimusele “Kui te ei soovi (rohkem) lapsi v\u00f5i k\u00f5hklete, siis miks?” vastanud 20\u201329-aastatest naistest 31,4 protsenti laste mittesaamise p\u00f5hjuste hulgas muret kliimamuutuse p\u00e4rast. See arv tundub suur, kuid tuleb arvestada, et k\u00f5nealune k\u00fcsimus esitati vaid umbes kolmandikule 20\u201329-aastastest, t\u00e4psemalt neile, kes olid eelnevalt m\u00e4rkinud, et nad (rohkem) lapsi ei soovi.<\/p>\n

Kui arvestada k\u00f5iki uuringus osalenud naisi, siis kujuneb kliimamuutust laste mittesaamise p\u00f5hjuste seas m\u00e4rkinute osa ligi kolm korda v\u00e4iksemaks. 20\u201329-aastaste vastajate seas on neid 12 protsenti, vanemate seas aga m\u00e4rksa v\u00e4hem.<\/p>\n

Teine asjaolu, mis laseb kliimamuutusest tingitud muret naiste tervise uuringu raportis<\/a> suurena paista, on lastetute naiste \u00fcleesindatus. Raporti kohaselt moodustasid lastega naised vanusr\u00fchmas 20\u201329 vastanutest vaid k\u00fcmme protsenti ja vanusr\u00fchmas 30\u201339 50 protsenti.<\/p>\n

Paar aastat varem toimunud rahvaloendusel oli lastega naiste osakaal samades vanusr\u00fchmades vastavalt 32 ja 67 protsenti (seisuga 31.12.2021). Sedav\u00f5rd suur erinevus ei johtu sellest, et loendusest m\u00f6\u00f6dunud paari aasta v\u00e4ltel on s\u00fcndimus ja lastega naiste arv v\u00e4henenud.<\/p>\n

P\u00f5hjus n\u00e4ib olevat selles, et naiste tervise uuringu avaldatud tulemusi vanusr\u00fchmade kohta ei ole kaalutud ning seega ei ole nad esinduslikud. See p\u00f5hjustab moonutust mitte ainult kliimamuutuste p\u00e4rast mures olijate suhtarvus, vaid ilmselt ka uuringu muudes tulemustes. Eesti Ekspressi<\/a> loos on t\u00f5detud, et “ei dr Part ega dr Laanpere varja oma pettumust, et SOM-i anal\u00fc\u00fcsis pole piisavalt arvestatud v\u00e4rske Eesti naiste tervise uuringu tulemustega.” Andmete esinduslikkuse probleemi t\u00f5ttu on seda keeruline teha.<\/p>\n

Raportis on kliimamuutustega seotud mure k\u00e4sitlemisel kasutatud ka Centari poolt lapsetoetuse saajate seas l\u00e4biviidud uuringu<\/a> ning Eesti pere- ja s\u00fcndimusuuringu<\/a> andmeid. Centari uuringu vastajatest leidis 2022. aastal (ehk ajal, mil meedias keskkonnaprobleeme v\u00f5rdlemisi sageli kajastati) vaid viis protsenti, et nende jaoks on \u00fcleilmne rahvastiku kasv ja keskkonnaprobleemid soovitud arvu laste saamisel oluliseks takistuseks. Valikus olnud 16 laste saamist takistava teguri hulgas oli see t\u00e4htsuselt tagantpoolt kolmandal kohal.<\/p>\n

“Anal\u00fc\u00fcsi tulemused n\u00e4itavad, et seos kliima\u00e4revuse ja s\u00fcndimuskavatsuse vahel on n\u00f5rk.”<\/p>\n

Eesti pere- ja s\u00fcndimusuuringu andmeid on rahvusvahelise meeskonna poolt hinnatud,18 mist\u00f5ttu sotsiaalministeeriumi raport ka sellele paljus tugines. Anal\u00fc\u00fcsi tulemused n\u00e4itavad, et seos kliima\u00e4revuse ja s\u00fcndimuskavatsuse vahel on n\u00f5rk (statistiliselt ebaoluline).<\/p>\n

Lisaks on raportis kliimamuutusega seoses viidatud ka teistes riikides tehtud teadust\u00f6\u00f6dele. N\u00e4iteks ka Rootsis ja Saksamaal, kus keskkonnateadlikkus on v\u00f5rreldes Eestiga suurem, ei ole leitud, et tegemist oleks olulise s\u00fcndimusk\u00e4itumist m\u00f5jutava teguriga.19 Sama seisukoht j\u00e4i k\u00f5lama juunikuisel P\u00f5hjamaade rahvastikukonverentsil.<\/p>\n

Noored pargis Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Sunniga hirmutamine<\/p>\n

Eesti perepoliitika meetmete k\u00e4sitlemine sunnivahendina on eksitav. Ekspressi<\/a> artiklites viidatakse korduvalt Kairos 1994. aastal toimunud \u00dcRO rahvusvahelisele rahvastiku- ja arengukonverentsile. Naistearstid on r\u00f5hutanud, et “demokraatlikus v\u00e4\u00e4rtusruumis ei ole v\u00f5imalik ette kujutada, et riik \u00fctleb inimesele \u2013 olgu siis “piitsa” v\u00f5i “pr\u00e4\u00e4nikut” kasutades \u2013, kas, millal ja kui palju lapsi peab saama. Nii nagu idanaabri juures.”<\/p>\n

Riigipoolse sunni v\u00e4listamisega saab ainult n\u00f5ustuda. Kairo konverentsi deklaratsiooni lugedes tuleb arvestada, et selle kontekstiks olid mittedemokraatlikes riikides eelnevatel k\u00fcmnenditel rakendatud drakoonilised meetmed. Tuntumad n\u00e4ited on abortide keelustamine ja pereplaanimise vahenditele ligip\u00e4\u00e4su t\u00f5kestamine Rumeenias ning Hiina \u00fche lapse poliitika.<\/p>\n

Lastetoetuste v\u00f5i vanemah\u00fcvitise k\u00e4sitlemine riigi survevahendina v\u00f5i lubamatu “pr\u00e4\u00e4nikuna” on kummaline. Murelikke peaks rahustama raportis selgesti s\u00f5nastatud valikuvabaduse p\u00f5him\u00f5te: “peredel peab olema vabadus teha iseseisvaid otsuseid peremudeli, laste arvu ja elustiili osas, ilma riigipoolse survestamiseta.” Siiski ei pruugi niisugune selgitus aidata neid, kes pelgalt madalast s\u00fcndimusest r\u00e4\u00e4kimist tajuvad survestamisena.<\/p>\n

L\u00f5petuseks<\/p>\n

Raporti \u00fchtede koostajatena peame vajalikuks korrata raporti esitlusel k\u00f5lanud s\u00f5numit. K\u00f5ige olulisemana toob sotsiaalministeeriumi raport esile t\u00f5siasja, et v\u00f5rreldes varasemate aastatega on Eesti demograafiline v\u00e4ljavaade muutunud mitmes aspektis halvemaks. Arusaamad lapsevanemaks olemisest on muutunud, laste kasvatamise kulud on elukalliduse t\u00f5usu t\u00f5ttu kiiresti suurenenud, sagenenud on vaimse tervisega seotud mured ning \u00fcldine ebakindlus maailmas on suurenenud.<\/p>\n

Selle t\u00f5ttu ei saa erinevalt varasemast enam eeldada, et 1990. aastatel alanud muutused piirduvad Eestis peaasjalikult laste s\u00fcnni hilisemasse vanusesse nihkumisega. Tuleb olla valmis selleks, et p\u00f5lvkonnad muutuvad samm-sammult \u00fcha v\u00e4iksemaks. L\u00fchikeses ja keskpikas vaates me p\u00f5lvkonnasuuruse pideva v\u00e4henemise t\u00e4it m\u00f5ju veel ei tunne, sest \u00fchiskonna toimimist kannavad veel m\u00f5nda aega enne 1990. aastaid s\u00fcndinud suuremaarvulised aastak\u00e4igud.<\/p>\n

Vastus neile muutustele peaks seisnema perepoliitika p\u00f5himeetmete tugevdamises ja teiste poliitikavaldkondade senisest suuremas panustamises laste saamise ja kasvatamise toetamisse. Selle juurde v\u00f5iks kuuluda kokkulepe perepoliitikale eraldatud ressursside suurendamiseks v\u00f5i v\u00e4hemalt laste arvu v\u00e4henemisest tekkinud (ajutise) rahalise s\u00e4\u00e4stu kasutamiseks laste ja perede heaks.<\/p>\n

Sotsiaalministeeriumi raport pakub esialgse visiooni v\u00f5imalikest sammudest. Seda visiooni tuleb kindlasti t\u00e4iendada, sealhulgas arvestades ka viimaste n\u00e4dalate jooksul v\u00e4ljendatud m\u00f5tteid. Kuid v\u00e4ga oluline on, et edasine protsess oleks parimatele lahendusele orienteeritud ning toimuks anal\u00fc\u00fcsile ja faktidele p\u00f5hinevalt, mitte ideoloogilistest v\u00f5i emotsionaalsetest vastasseisudest kantult.<\/p>\n

Ministeeriumi, teadlaste, ekspertide ja poliitikute k\u00f5rval s\u00f5ltub edasine paljus ka meediast, mis v\u00f5ib aidata inimestel keerulistes teemades orienteerida ja erinevaid vaatenurki siduda, aga v\u00f5ib ka konstrueerida ja v\u00f5imendada konflikte. Lugeja saab ise otsustada, kumba rolli meedia sotsiaalministeeriumi raporti k\u00e4sitlemisel rohkem t\u00e4itis.<\/p>\n

1 Bradshaw, C.J.A. & McDermott, S. (2025). No evidence ageing or declining populations compromise socio-economic performance of countries. arXiv:2508.16872<\/a> econ.GN<\/p>\n

2 Euroopa rahvaarv on v\u00e4henenud alles 2019. aastast, v\u00e4henemine olnud seni piirdunud 0,4%-ga.<\/p>\n

3 Jones, C.I. (2022). The End of Economic Growth? Unintended Consequences of a Declining Population. American Economic Review, 112(11), 3489\u20133527 https:\/\/doi.org\/10.1257\/aer.20201605<\/a>;4 Statistics Iceland (2025). Population<\/a>. Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuuur. (2014). TEA kirjastus.5 Soome<\/a>s ja Norra<\/a>s on valitsused tellinud p\u00f5hjalikud anal\u00fc\u00fcsid s\u00fcndimuse muutuste ja lastesoovi toetamise v\u00f5imaluste kohta. Ka L\u00e4tis<\/a> on Evika Silina valitsus kuulutanud 2025. aastal \u00fcheks kolmest prioriteedist perepoliitika ja s\u00fcndimuse toetamise ning plaanib suunata selleks otstarbeks rohkem vahendeid.6 Prantsusmaal ja Taanis on lapsevanemaks saamise vanus tegelikult Eestist hilisem vastavalt 1,4 ja 0,8 aasta v\u00f5rra, mitte 2 v\u00f5i 3 aasta v\u00f5rra, vt Eurostati andmebaas<\/a><\/p>\n

7 Asjassepuutuv teave on ettekande eelviimasel (lisa)slaidil.<\/p>\n

8 Kordaja v\u00e4\u00e4rtus -0,49 t\u00e4hendab, et tegemist on keskmise tugevusega negatiivse seosega. P-v\u00e4\u00e4rtus alla 0,01 t\u00e4hendab, et seos pole 99% t\u00f5en\u00e4osusega juhuslik.<\/p>\n

14 Tegemist on rahvusvahelistes sotsioloogilistes uuringutes kasutatavate v\u00e4idetega.<\/p>\n

15 Dommermuth, L., Lyngstad, T. H., & Wiik, K. A. (2025). Fertility Intentions Across Five Decades in Norway. Comparative Population Studies, 50. https:\/\/doi.org\/10.12765\/CPoS-2025-09<\/a> ; Golovina, K., Nitsche, N., Berg, V., Miettinen, A., Rotkirch, A., & Jokela, M. (2024). Birth cohort changes in fertility ideals: evidence from repeated cross-sectional surveys in Finland. European Sociological Review, 40(2), 326\u2013341. https:\/\/doi.org\/10.1093\/esr\/jcad048<\/a> ; Luppi, F., Bellani, D., & Rosina, A. (2024, September 28). Trends in fertility preferences among Italian young adults. OSF. https:\/\/doi.org\/10.31235\/osf.io\/ukqnx<\/a> ; Minkin, R., Horowitz, J. M., & Arag\u00e3o, C. (2024, July 25). The Experiences of U.S. Adults Who Don’t Have Children. Pew Research Center. https:\/\/www.pewresearch.org\/social-trends\/2024\/07\/25\/the-experiences-of-u-s-adults-who-dont-have-children\/<\/a> . Vaadatud 7 October 2025; Neyer, G., Lai, W., & Andersson, G. (2024, September 3). Not Only Births, But Also Intentions:The Decline of Fertility Intentions in Sweden in the 2010s. Stockholm Research Reports in Demography. https:\/\/doi.org\/10.17045\/sthlmuni.26927029.v1<\/a>; Riederer, B., Setz, I., & Buber-Ennser, I. (2024). Urban-rural differences in the desired number of children in Austria 1986\u20132021. \u00d6sterreichische Zeitschrift f\u00fcr Soziologie, 49(3), 331\u2013356. https:\/\/doi.org\/10.1007\/s11614-024-00578-y<\/a>; Rotkirch, A. (2020). The wish for a child. Vienna Yearbook of Population Research, 18, 1\u201313. https:\/\/doi.org\/10.1553\/populationyearbook2020.deb05<\/a>.19 Bastianelli, E. (2025). Climate Change Worries and Fertility Intentions: Insights from Three EU Countries, Journal of Marriage and Family, 87(2), 659\u201375, https:\/\/doi.org\/10.1111\/jomf.13048<\/a>; Steffen Peters et al. (2023). Too Worried about the Environment to Have Children? Or More Worried about the Environment after Having Children? The Reciprocal Relationship between Environmental Concerns and Fertility, Max Planck Institute for Demographic Research, https:\/\/doi.org\/10.4054\/MPIDR-WP-2023-023<\/a>; Jylh\u00e4, K.M., Kolk, M,. & Fairbrother, M., (2024). Attitudes towards Childbearing, Population, and the Environment: Examining Prevalence and Demographic and Psychological Correlates. Stockholm Research Reports in Demography, https:\/\/doi.org\/10.17045\/sthlmuni.26926999.v1<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5ne n\u00e4dala eest leidis meedias t\u00e4helepanu sotsiaalministeeriumi juba augustis avaldatud perepoliitika raport “Laste saamise ja kasvatamise toetamine: anal\u00fc\u00fcs…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31148,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[16419,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2354,3704,28,29,95,16420,19,16421,3831,25,1321,1792,3830,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-31147","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-allan-puur","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kliimamuutused","20":"tag-lapsed","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-mark-gortfelder","25":"tag-news","26":"tag-perekonnad","27":"tag-perepoliitika","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-rahvastik","30":"tag-sotsiaalministeerium","31":"tag-sundimus","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115463576897024416","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31147","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31147"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31147\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31148"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31147"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31147"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31147"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}