{"id":311602,"date":"2026-11-04T05:36:11","date_gmt":"2026-11-04T05:36:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311602\/"},"modified":"2026-11-04T05:36:11","modified_gmt":"2026-11-04T05:36:11","slug":"tugev-autoripositsioon-takistab-tehisaru-arendamist-euroopa-liidus-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311602\/","title":{"rendered":"Tugev autoripositsioon takistab tehisaru arendamist Euroopa Liidus | Tehnika"},"content":{"rendered":"<p>Kui Ameerikas on innovatsioon ja Hiinas on imitatsioon, siis Euroopa Liit tegeleb lihtsalt liigse reguleerimisega, leidis tehisaru kasutamise \u00f5iguslike piirangutega tegelenud teadusartikli kaasautor ja \u00f5igusteadlane Aleksei Kelli.<\/p>\n<p>Artikli autorid Nele Nisu ning Aleksei Kelli j\u00f5udsid t\u00f6\u00f6s j\u00e4relduseni, et olgugi et GDPR-i reeglid on tehisaru kasutamiseks teaduses pigem paindlikud, siis autori\u00f5iguste kaitse kohta sama \u00f6elda ei saa.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli intellektuaalse omandi \u00f5iguse professori ja artikli kaasautori Kelli s\u00f5nul on vahe kahe seadustiku eesm\u00e4rgis. Kui GDPR-iga kaitstakse inimese privaatsust, n\u00e4iteks terviseandmeid, siis autori\u00f5igusega autori loomingut, r\u00e4\u00e4kis \u00f5igusteadlane.<\/p>\n<p>Loomingu kaitsmise puhul t\u00e4hendab see aga laiemat arutelu teemal, mis \u00fcldse kuulub autorile. V\u00f5i nagu Kelli s\u00f5nastas, siis inimene ei saa olla targem sellest, mida ta kogenud on. &#8220;Kui reaalne Mowgli elas huntidega, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega oskas ta ainult uriseda ja temaga ei hakka [Friedrich] Nietzschest r\u00e4\u00e4kima,&#8221; m\u00e4rkis ta.<\/p>\n<p>Nii v\u00f5ib ka \u00f5igusteadust ja autori\u00f5igust m\u00f5jutada kultuuriline arusaam loojast. Kui antiikajal \u00f6eldi, et looming tuleb l\u00e4bi geeniuse vaimu, siis sellise jutuga poleks enam kristlikul keskajas kuhugi j\u00f5udnud, selgitas Kelli. Valgustusajal j\u00f5uti aga arusaamani, et inimene ongi autor ning see kajastub ka autori\u00f5iguste seaduslikus kaitses, leidis teadlane.<\/p>\n<p>Hea paralleeli teose tehisaru treenimisel kasutamiseks saab Kelli s\u00f5nul tuua hiljuti lahvatanud kirjandusskandaaliga. Nimelt kasutas Mihkel Mutt \u00e4sja avaldatud Juhan Viidingu elulooraamatus &#8220;Juhani evangeelium&#8221; Viidingu h\u00fcvastij\u00e4tukirju p\u00e4rijate loata.<\/p>\n<p>See puudutab aga nii inimese isiku\u00f5iguseid kui ka loomingut. &#8220;Seesama kiri on samal ajal ka autori\u00f5iguse alla kuuluv teos. S\u00f5na kui selline ei ole kaitstav, aga autor ju valib s\u00f5nu,&#8221; selgitas ta. Nii ei ole seaduslikku kaitset n\u00e4iteks m\u00f5ttele Mati Karmini kujust &#8220;Suudlevad tudengid&#8221;, kuid skulptuurile endale on.<\/p>\n<p>Markantse juhtumina t\u00f5i Kelli esile, et <a href=\"https:\/\/www.politico.com\/news\/2026\/10\/05\/meloni-files-for-voice-trademark-in-fight-against-deepfakes\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">hiljuti<\/a> otsustas Itaalia peaminister Giorgia Meloni kaitsta oma h\u00e4\u00e4lt kaubam\u00e4rgiga, et seda ei saaks s\u00fcvav\u00f5ltsinguteks kasutada. &#8220;Kaubam\u00e4rgi andmebaasis ongi salvestus, kus ta \u00fctleb itaalia keeles: &#8220;Mina olen Giorgia Meloni.&#8221;<\/p>\n<p>Aga et autori\u00f5igused ja GDPR Euroopa Liidus omavahel tehisaru ajastul kokkup\u00f5rkesse satuvad, pole Kelli s\u00f5nul taotluslik, kuigi EL-i tegutsemine tema hinnangul parim pole olnud. &#8220;On \u00fcks v\u00e4ljend: kui Ameerikas on innovatsioon ja Hiinas on imitatsioon, siis meie [EL] ainult reguleerime.&#8221;<\/p>\n<p>\u00d5igusteadlase s\u00f5nul ongi tegemist kahetise k\u00fcsimusega \u2013 \u00fchelt poolt ei taha keegi privaatsuses j\u00e4rele anda, teisalt, mida rohkem Euroopa kruvi peale keerab, seda kiiremini jooksevad Hiina ja \u00dchendriikide tehisarumudelid eest \u00e4ra. &#8220;Kogu seda teemat tuleks vaadata konkurentsi seisukohalt,&#8221; s\u00f5nas Kelli.<\/p>\n<p>Tehisaru seisukohalt on oluline ka eesti keele kontekst, sest v\u00e4ikekeele puhul ei tule keegi meie eest selle digiteerimist tegema. &#8220;Me armastame oma eesti keelt, eesti keel on h\u00e4sti oluline, aga k\u00fcsimus on, kas ta on ka majanduslikult konkurentsiv\u00f5imeline,&#8221; lausus Kelli. &#8220;K\u00fcsimus on, kuidas eraldi eesti keelt soosida. Sa ei taha ju, et ta &#8220;p\u00e4ike&#8221; kirjutaks kahe G-ga ja n\u00f5rga B-ga.&#8221;<\/p>\n<p>Kelli s\u00f5nul on positiivne uudis, et EL tahab GDPR-i l\u00f5dvendada. Uue Digiomnibussi-nimelise paketiga tahabki liit n\u00e4iteks lihtsustada tehisaru andmetega treenimist. &#8220;Nad on Euroopas aru saanud, et sa ei saa ainult suure innuga regulatsiooni juurde tekitada, kui teised j\u00e4rele ei tule,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>Kusjuures teema on Kelli s\u00f5nul ka riigikaitselise m\u00f5juga. &#8220;Meil on h\u00e4sti palju regulatsioone ja hooplemist digitaalse s\u00f5ltumatusega, aga digitaalne s\u00f5ltumatus lihtsalt v\u00f5etaks meilt \u00e4ra ja siis me l\u00e4hmegi Vikipeediasse ja ENE-sse [Eesti n\u00f5ukogude ents\u00fcklopeedia] asju vaatama.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/reference-global.com\/issue\/BJES\/16\/2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Uuring ilmus<\/a> ajakirjas TalTech Journal of\u00a0European Studies.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Ameerikas on innovatsioon ja Hiinas on imitatsioon, siis Euroopa Liit tegeleb lihtsalt liigse reguleerimisega, leidis tehisaru kasutamise&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":311603,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[62825,20089,26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,8858,21,28,29,19,32887,25,814,115261,23,24,22,20,30],"class_list":["post-311602","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aleksei-kelli","tag-autorioigused","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gdpr","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-oigusteadus","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru","tag-tehisaru-teaduses","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311602","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=311602"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311602\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/311603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=311602"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=311602"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=311602"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}