{"id":311680,"date":"2026-11-04T08:08:11","date_gmt":"2026-11-04T08:08:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311680\/"},"modified":"2026-11-04T08:08:11","modified_gmt":"2026-11-04T08:08:11","slug":"openai-juht-nukrutseb-koduarvutis-joude-seisva-malu-parast-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311680\/","title":{"rendered":"OpenAI juht nukrutseb koduarvutis j\u00f5ude seisva m\u00e4lu p\u00e4rast | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Maailma \u00fche juhtiva tehisaruarendaja juht Sam Altman nentis hiljutises intervjuus, et koduarvutite m\u00e4lu kasutatakse vaid viis protsenti ajast ja palju t\u00f5husam oleks seda hoida andmekeskuses. M\u00f5te k\u00e4ib aga vastu bioloogilise evolutsiooni arenguteele, leiab <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n<p>T\u00f5demust, et kunst imiteerib elu, omistatakse Aristotelesele. Sestap on tegu ammusest ajast p\u00e4rit ja aja poolt testitud t\u00e4helepanekuga. Sama m\u00f5te v\u00f5ib aidata m\u00e4rgata suuremat pilti, kui paistab Sam Altmani hiljutise kommentaari peale puhkenud pahameelest.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">OpenAI juht t\u00f5des<\/a>, et on \u00fcsna kohutav, kui iga\u00fche arvutis seisab osa maailma piiratud DRAM-m\u00e4lust, mida kasutatakse v\u00f5ib-olla vaid viis protsenti ajast. Selle asemel oleks v\u00f5imalik m\u00e4lu palju t\u00f5husamalt kasutada suurtes andmekeskustes, kus seda ressurssi saab rakendada palju tulemuslikumalt. Tema t\u00f5demuses on ju terake t\u00f5tt. Ent meedias levis palju intrigeerivam s\u00f5num, kuidas Altman tahab maailma arvutite m\u00e4lu endale. Ka selles t\u00f5lgenduses on terake t\u00f5tt.<\/p>\n<p>Tehisintellekti andmekeskuste rajamise t\u00f5ttu t\u00f5usid arvutim\u00e4lude hinnad lakke. Kevadel saatis OpenAI maailma juhtivatele m\u00e4lukiipide<a href=\"https:\/\/thedeepdive.ca\/openai-locked-up-40-of-global-ram-with-no-obligation-to-buy-any-of-it\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> valmistajatele tellimuse<\/a>, mis moodustab umbes 40 protsenti maailma toodangust. See ei t\u00e4henda veel, et nad selle koguse ka k\u00e4tte said, kuid illustreerib uut ja erakordselt j\u00f5ulist konkurenti m\u00e4lukiipe kasutavate \u00fclej\u00e4\u00e4nud tehnoloogiatega.<\/p>\n<p>TI t\u00f5ttu kiiresti lisandunud m\u00e4lukiipide n\u00f5udlus <a href=\"https:\/\/www.pcworld.com\/article\/3274634\/sam-altman-says-your-pcs-memory-should-belong-to-him.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">vedas \u00fcles<\/a> arvutite, telefonide ja m\u00e4ngukonsoolide hinnad. See ei meeldi kellelegi. Koos TI toodud t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet puudutavate hirmudega on pahameel ja kommentaaride teravused m\u00f5istetavad.<\/p>\n<p>\u00c4rritus teeb pimedaks. Siit ka m\u00f5te rahulikumalt kontrollida, kas kunst, antud juhul inimeste majanduslik disain, imiteerib elu? Eluvormid on l\u00e4binud kordades pikema ja karmimate testidega arenguperioodi, kui meie omavahelised katsetused jagada energiat, materjali ja informatsiooni.<\/p>\n<p>Alustuseks tasub v\u00f5rrelda digitaalset ja bioloogilist m\u00e4lu. Arvuti d\u00fcnaamiline muutm\u00e4lu ehk DRAM hoiab kiiresti k\u00e4ttesaadavana parajasti vajalikke andmeid. Bioloogiast v\u00f5ib tuua l\u00e4hima funktsionaalse sarnasuse t\u00f6\u00f6m\u00e4luga, milles hoiame ajutiselt jooksva arutelu ajal vajalikku teavet. N\u00e4rvis\u00fcsteemis pole eraldi m\u00e4lukiipe, vaid m\u00e4lu rajaneb n\u00e4rvirakkude aktiivsusele ja omavahelistele \u00fchendustele.<\/p>\n<p>Meie aju moodustab vaid umbes kaks protsenti kehakaalust, kuid tarbib juba puhkeolekus ligikaudu viiendiku organismi energiast. Evolutsioon lasi sellisel kulukal organil kujuneda, sest v\u00f5ime koondada ja t\u00f6\u00f6tleda keerukat suurendas elluj\u00e4\u00e4mise potentsiaali. Tegemist pole ainult energia kokkuhoiuga. Keskne juhtimine pidi \u00f5igustama suurt energiakulu organismi parema toimetulekuga. Alternatiiviks oli j\u00e4tta v\u00e4\u00e4rtuslik, ent kulukas aparatuur koormama perifeerseid kudesid.<\/p>\n<p>Samas ei loovutanud rakud oma teabealast autonoomiat. M\u00f5ned erandid k\u00f5rvale j\u00e4ttes leiab k\u00f5igist rakkudest \u00fchesuguse DNA. Selles hoitava teabe kasutust juhitakse vastavalt rakut\u00fc\u00fcbile. Maksarakk ja n\u00e4rvirakk loevad bioloogiliselt m\u00e4lulindilt m\u00f5neti erinevat teavet. Lisaks talletuvad sooritatud tegevuste j\u00e4ljed m\u00f5neks ajaks raku ainevahetuse muutuvates seisundites. Seega on evolutsioon hajutanud m\u00e4lu eri vormid \u00fcle kogu keha laiali.<\/p>\n<p>Bioloogilises rakus leidub ka midagi organisatsiooni t\u00f6\u00f6kultuuri laadset. Rakusisesed regulatsiooniv\u00f5rgustikud ja ainevahetusrajad m\u00e4\u00e4ravad, kuidas olemasolevat informatsiooni kasutatakse. Nii nagu ettev\u00f5tte tegevus ei s\u00f5ltu \u00fcksnes kirjalikest juhenditest, ei s\u00f5ltu raku k\u00e4itumine \u00fcksnes DNA j\u00e4rjestusest. Seda reaalsust kajastab epigeneetika.<\/p>\n<p>\u00dclaltoodu m\u00f5ttes peegeldab Altmani argument insenertehnilist k\u00e4sitlust hulkraksest organismist, mis optimeerib termod\u00fcnaamilist t\u00f5husust ja ressursside jaotust. Kallis ja v\u00e4\u00e4rtuslik m\u00e4lu on tsentraliseeritud ning h\u00e4sti kaitstud ja see hoolitseb \u00fclej\u00e4\u00e4nud organismi heaolu eest. Kui miljard personaalarvutit, millest iga\u00fches on 16 kuni 64 GB DRAM-m\u00e4lu, t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ikese koormusega, maksab \u00fchiskond t\u00fchjalt seisva ressursi t\u00f5ttu tohutut hinda nii tootmis- kui ka energiakulude n\u00e4ol. Evolutsioon k\u00f5rvaldas halastamatult kulukad, kuid v\u00e4hese kasuga energiamahukad koed. Altman \u00e4ratas sel teemal arutlema.<\/p>\n<p>Tema m\u00f5ttes peituv vihje arvutusliku v\u00f5imsuse totaalsemast tsentraliseerimisest pole samas bioloogiaga koosk\u00f5las. Bioloogias ei koondatud kogu infohaldust ajju. Sealt p\u00e4ringute tegemisele kuluks ohtlikult palju aega. Kui puudutad kuuma pliiti, ei tehta p\u00e4ringut ajju, vaid kohalik, seljaaju segmenti l\u00e4biv l\u00fchis\u00f5num t\u00f5mbab k\u00e4e \u00e4ra enne, kui teadvus valust aru saab. Aju pigem koordineerib ja teeb katkematut koost\u00f6\u00f6d k\u00f5ikide kehaosadega. Aju on demokraat, kes hukkub koos kehaga.<\/p>\n<p>Siin katkeski bioloogiline v\u00f5rdlus Altmani maailmaga. Ta esindab ettev\u00f5tet, mille eesm\u00e4rk on muuta kallis arvutuslik taristu v\u00f5imalikult tootlikuks. See on majanduslikult m\u00f5istetav. Ent ettev\u00f5tte kapitali tootlikkus ei pruugi kattuda kogu \u00fchiskonna heaolu, iseseisvuse ja t\u00f6\u00f6kindluse eesm\u00e4rkidega.<\/p>\n<p>Suures pildis l\u00e4bis bioloogia tapvate \u00f5ppetundidega arengutee. Teatud m\u00f5ttes peegeldab Sam Altmani kommentaar seet\u00f5ttu kohmakal moel bioloogias v\u00e4ljenduvat loogikat. Evolutsiooni kogemuse taustal ta ei paku toimivat lahendust, vaid meelitab tegema saatuslikku viga. Loodetavasti inspireerib see vaid diskussioone. Kunst imiteerib ju elu ja me v\u00f5iks arvestada rohkem meie kehades toimuvaga.<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailma \u00fche juhtiva tehisaruarendaja juht Sam Altman nentis hiljutises intervjuus, et koduarvutite m\u00e4lu kasutatakse vaid viis protsenti ajast&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":311681,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,33640,37,33,35,34,36,2358,115288,2359,814],"class_list":["post-311680","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-dram","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-openai","tag-ram-malu","tag-sam-altman","tag-tehisaru"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311680","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=311680"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311680\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/311681"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=311680"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=311680"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=311680"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}