{"id":311808,"date":"2026-11-04T10:44:24","date_gmt":"2026-11-04T10:44:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311808\/"},"modified":"2026-11-04T10:44:24","modified_gmt":"2026-11-04T10:44:24","slug":"elise-jalonen-autojuht-ei-hakka-ratturiks-uleoo-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311808\/","title":{"rendered":"Elise Jalonen: autojuht ei hakka ratturiks \u00fcle\u00f6\u00f6 | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Kui m\u00f5te rattaga s\u00f5itmisest tekitab sinus \u00f5udu, siis v\u00f5id sa olla \u00fcks nendest autojuhtidest, kes ei ole valmis enda k\u00e4itumist muutma. See ei t\u00e4henda aga, et teised seda ei oleks. Osad kaaluvad seda, valmistuvad rattaga s\u00f5itmiseks v\u00f5i teevad juba aeg-ajalt osasid s\u00f5ite rattaga, n\u00e4itab <a href=\"%20https:\/doi.org\/10.1007\/978-3-032-37192-8_70\">Tartu \u00dclikooli uuring<\/a> neljas L\u00e4\u00e4nemere piirkonna linnas.<\/p>\n<p>Kujuta ette hommikust fooritule taga seisvat pikka autode rivi. Enamikus istub vaid \u00fcks inimene. V\u00f5iks arvata, et need juhid on autoga kokku kasvanud. Minu uuringu j\u00e4rgi see nii ei ole. Seitse autojuhti k\u00fcmnest kas m\u00f5tleb rattaga s\u00f5itmisest, valmistub selleks v\u00f5i s\u00f5idab juba v\u00e4hemalt aeg-ajalt rattaga, kirjutab Tartu \u00dclikooli mobiilsusuuringute labori doktorant Elise Jalonen.<\/p>\n<p>N\u00fcgimine igast otsast<\/p>\n<p>Me ehitame rattateid ja korralikke rattaparklaid. \u00d5petame lapsi rattaga liiklema. Ometi on t\u00e4navad ikka autosid t\u00e4is. Autoga on muidugi v\u00e4ga mugav liikuda. Kui autosid on aga liiga palju, saastavad need meie keskkonda, v\u00f5tavad \u00e4ra v\u00e4\u00e4rtuslikku linnaruumi ja kahjustavad meie tervist.<\/p>\n<p>Seep\u00e4rast p\u00fc\u00fctakse autojuhte igast otsast n\u00fcgida. Linnad ehitavad taristut, riik teeb seadusi ja kampaaniad kutsuvad ratta selga istuma. K\u00f5ik see n\u00f5uab palju raha ja aega. Tulemus j\u00e4\u00e4b aga sageli lahjaks. V\u00f5ib-olla k\u00f5netame k\u00f5iki autojuhte \u00fchtemoodi, kuigi nad pole sugugi \u00fchesugused. Inimeste valikuid aitavad m\u00f5ista k\u00e4itumuslikud teooriad.<\/p>\n<p>Mina v\u00f5tsin inimeste k\u00e4itumise selgitamiseks appi muutuse mudeli. Seda on \u00fcle 40 aasta kasutatud terviseteadustes, et uurida n\u00e4iteks seda, kuidas inimesed sigarettidest loobuvad, ning teadlased on hakanud sama mudelit rakendama ka transporditeadustes. Mudeli m\u00f5te on lihtne: keegi ei muutu \u00fcle\u00f6\u00f6. Muutus toimub j\u00e4rk-j\u00e4rgult inimeste sees.<\/p>\n<p>Alumisel astmel ehk kaalutlusele eelnevas faasis ei n\u00e4e inimene p\u00f5hjust midagi muuta. Ta on rahul sellega, kuidas praegu liigub ja ei kavatse seda ka muuta. Kaalutluse faasis m\u00f5tleb ta juba, kas v\u00f5iks v\u00f5i peaks teisiti liikuma, aga ei n\u00e4e, et see oleks tema puhul v\u00f5imalik. Valmistumise faasis viib ta n\u00e4iteks ratta hooldusesse v\u00f5i uurib v\u00e4lja, kuhu \u00fcldse saaks t\u00f6\u00f6 juures ratast parkida. Tegutsemisfaas, kus inimene on just oma k\u00e4itumist muutnud, n\u00e4iteks hakanud l\u00fchemaid otsi rattaga s\u00f5itma, on l\u00fchike ja intensiivne. Viimaseks tuleb ka soovitud k\u00e4itumist s\u00e4ilitada.<\/p>\n<p>Mida autojuhid vastasid<\/p>\n<p>Meie uurimisr\u00fchm korraldas 2025. aasta kevadel k\u00fcsitluse neljas linnas: P\u00e4rnus, Riias, Espoos ja G\u00e4vles. Vastuseid tuli \u00fcle 1200. Vaatasin l\u00e4hemalt 644 inimest, kellele auto on igap\u00e4evaelus oluline ja kes k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l. Neist ainult 29 protsenti oli kaalutlusele eelnevas faasis ehk nad ei kavatsenud l\u00e4hema aasta jooksul rattaga s\u00f5itma hakata. \u00dclej\u00e4\u00e4nud olid rattas\u00f5itu kaalumas v\u00f5i juba liikumas selle poole, et ratas kasutusele v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Linnade vahel olid erinevused suured. P\u00e4rnus oli alumisel astmel vaid iga kuues autojuht, inimesi leidus igal astmel ja paljud s\u00f5itsid rattaga suviti v\u00f5i aasta ringi. G\u00e4vle t\u00f6\u00f6stuspiirkonnas j\u00e4i alumisele astmele aga iga teine autojuht. Riia kortermajarajoonides oli neid peaaegu sama palju. Kuna uurimispiirkonnad on linnades erinevad, v\u00f5ivad tulemused n\u00e4idata seda, et erinevates linnapiirkondades tulevad kokku v\u00f5i elavad erineva valmisolekuga autokasutajad.<\/p>\n<p>K\u00f5ige rohkem huvitas mind, mis eristab neid, kes ei kavatse autost loobuda. Vanus, sugu ja haridus siinkohal rolli ei m\u00e4nginud, laste v\u00f5i l\u00e4hedaste eest hoolitsemine samuti mitte. K\u00fcll aga luges enesekindlus. Mida ebakindlamalt tundis inimene end rattaga liikluses, seda sagedamini j\u00e4i ta trepi alumisele astmele.<\/p>\n<p>Oluline oli ka vahemaa. Need, kelle teekond t\u00f6\u00f6le oli pikem kui k\u00fcmme kilomeetrit, olid suurema t\u00f5en\u00e4osusega autokasutajad, kes ei n\u00e4inud, et nad peaksid oma k\u00e4itumist muutma. Loeb seegi, mida inimene oma kodu \u00fcmber n\u00e4eb. Naabruses sageli rattureid m\u00e4rganud autojuhid olid muutuseks rohkem valmis.<\/p>\n<p>Igale astmele oma v\u00f5ti<\/p>\n<p>Teades, kuidas autojuhid nende astmete vahel jagunevad, saame raha ja resursse targemalt kasutada. Ebakindlat algajat aitab ehk rattakoolitus t\u00e4iskasvanutele. Kus rattureid on v\u00e4he n\u00e4ha, tasub ratast t\u00e4navapildis n\u00e4htavamaks teha. Suvine rattur vajab aga ehk hoopis turvalist parklat v\u00f5i abi ratta talvise hooldusega. \u00dcks kampaania k\u00f5igile on nagu \u00fche numbriga kingad kogu perele.<\/p>\n<p>K\u00f5ik ei pea ratta selga istuma ega saagi seda teha. Kui t\u00f6\u00f6le on 30 kilomeetrit v\u00f5i kodus ootab kolm v\u00e4ikest last, v\u00f5ib auto olla parim valik. See on t\u00e4iesti okei. Eesm\u00e4rk pole k\u00f5iki autosid t\u00e4navalt minema ajada. Eesm\u00e4rk on, et auto j\u00e4\u00e4ks neile, kes seda p\u00e4riselt vajavad.<\/p>\n<p>K\u00f5ige lihtsam on aidata poolel teel olijaid. Neid on meie t\u00e4navatel rohkem, kui autode vahelt paistab. Tuleb vaid osata neid m\u00e4rgata ja ulatada \u00f5igel hetkel k\u00e4si.<\/p>\n<p>T\u00e4psemalt saab uuringu tulemustest lugeda ajakirjas <a href=\"%20https:\/doi.org\/10.1007\/978-3-032-37192-8_70\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Re-Generation in Transport<\/a>.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3871222\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3871222h0789t24.jpg\"\/>Tartu \u00dclikooli mobiilsusuuringute labori doktorant Elise Jalonen. Autor\/allikas: Reti Kokk\/Teaduste akadeemia<\/p>\n<p style=\"font-size: 90%;\">Lugu ilmus Eesti Teaduste Akadeemia ja\u00a0Eesti Doktorikooli korraldataval konkursil &#8220;Teadus 3 minutiga&#8221; projekti &#8220;\u00dclikoolide koost\u00f6\u00f6 doktori\u00f5ppe edendamisel&#8221; (kaasrahastab Euroopa Liit) toetusel. Konkursi finaal toimus 6. oktoobril.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui m\u00f5te rattaga s\u00f5itmisest tekitab sinus \u00f5udu, siis v\u00f5id sa olla \u00fcks nendest autojuhtidest, kes ei ole valmis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":311809,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[3325,26,27,37,33,35,115321,34,36,31,32,21,26916,3326,28,29,115323,115322,19,25,54785,115320,115324,2424,108882,8909,23,24,115325,22,20,30],"class_list":["post-311808","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-autojuhid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elise-jalonen","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaitumispsuhholoogia","tag-kergliiklus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mobiilsusuuringud","tag-muutuse-mudel","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rattasoit","tag-rattataristu","tag-saastev-liikuvus","tag-tartu-ulikool","tag-teadus-3-minutiga","tag-teaduste-akadeemia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-transporditeadus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311808","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=311808"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311808\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/311809"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=311808"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=311808"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=311808"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}