{"id":311906,"date":"2026-11-04T12:54:22","date_gmt":"2026-11-04T12:54:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311906\/"},"modified":"2026-11-04T12:54:22","modified_gmt":"2026-11-04T12:54:22","slug":"lauri-haav-it-sektori-kasutamata-voimalus-peitub-teistes-majandusharudes-arvamus-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/311906\/","title":{"rendered":"Lauri Haav: IT-sektori kasutamata v\u00f5imalus peitub teistes majandusharudes | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti peab kiiresti leidma IT-spetsialistidele rohkem rakendust v\u00e4ljaspool tehnoloogiasektorit. Pipedrive&#8217;i ja Telia hiljutised ning ilmselt veel mitmed eesseisvad koondamisteated n\u00e4itavad, kui aktuaalne see on, kirjutab Lauri Haav.<\/p>\n<p>OSKA andmetel t\u00f6\u00f6tab Euroopa Liidus 52 protsenti IKT-spetsialistidest v\u00e4ljaspool tehnoloogiasektorit, Eestis vaid 42 protsenti. Euroopa keskmisele tasemele j\u00f5udmiseks oleks Eestis vaja teistes majandusharudes ligikaudu 3400 t\u00e4iendavat IKT-spetsialisti, kui osa neist liiguks sinna tehnoloogiasektorist. Kui aga tehnoloogiasektori h\u00f5ive s\u00e4iliks, oleks vaja juurde koguni 7100 spetsialisti. See n\u00e4itab, kui palju kasutamata v\u00f5imalusi peitub meie t\u00f6\u00f6stuses, teeninduses ja teistes majandusharudes.<\/p>\n<p>Seni on IT-spetsialistide v\u00e4hesel rakendamisel teistes majandusharudes olnud \u00fcsna lihtne p\u00f5hjus. Eesti ettev\u00f5tted on sageli v\u00e4ikesed ja tarkvaraarendus kallis. Kui selleks tuli palgata terve arendusmeeskond, mille \u00fclalpidamine maksis k\u00fcmneid tuhandeid eurosid kuus, said sellist investeeringut endale lubada v\u00e4hesed.<\/p>\n<p>Tehisintellekti areng on olukorda muutnud. M\u00f5ne \u00fclesande, mille lahendamiseks oli varem vaja tervet arendusmeeskonda, v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd \u00e4ra teha paari inimesega. See annab ka v\u00e4iksematele ettev\u00f5tetele v\u00f5imaluse v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le IT-oskustega inimesi ja arendada lahendusi, mis varem oleksid olnud liiga kulukad.<\/p>\n<p>IKT-t\u00f6\u00f6turust r\u00e4\u00e4kides kipume praegu keskenduma kasvu aeglustumisele ja sellele, et noortel on varasemast keerulisem erialast t\u00f6\u00f6d leida. Need on p\u00e4ris probleemid, ehkki seejuures ei tohiks unustada, kui suureks on Eesti IT t\u00f6\u00f6turg aastatega kasvanud.<\/p>\n<p>2025. aastal t\u00f6\u00f6tas Eestis ligi 34 000 IKT-spetsialisti, neist umbes 20 200 planeerimise ja arendusega seotud ametikohtadel. Eesti t\u00f6\u00f6turu m\u00f5istes on see absoluutarvudes v\u00e4ga suur hulk inimesi. Augusti l\u00f5pu seisuga oli IKT-valdkonnas registreeritud 910 t\u00f6\u00f6tut, mida tuleb vaadata kogu h\u00f5ive taustal ning arvestusega, et nullt\u00f6\u00f6puudus pole reeglina p\u00e4ris terve t\u00f6\u00f6turu tunnus.<\/p>\n<p>Seega oli erakordne pigem varasem olukord, kus t\u00f6\u00f6ta tarkvaraarendajat praktiliselt ei eksisteerinud.<\/p>\n<p>&#8220;Edaspidi s\u00f5ltub palgat\u00f5us rohkem inimese oskustest, vastutusest ja ettev\u00f5tte tulemustest.&#8221;<\/p>\n<p>Ka aastaid kestnud sektori palgaralli hakkab l\u00e4bi saama. Kui varem kasvasid IKT-valdkonna palgad sageli 8\u201312 protsenti aastas, siis 2025. aastal j\u00e4i kasv valdavalt 4\u20136 protsendi vahele. Palgad on j\u00f5udnud tasemele, kust samas tempos edasi liikuda on keeruline. Edaspidi s\u00f5ltub palgat\u00f5us rohkem inimese oskustest, vastutusest ja ettev\u00f5tte tulemustest.<\/p>\n<p>M\u00e4rksa rohkem pakub m\u00f5tteainest aga noorte v\u00f5imaluste ahenemine. Aastatel 2022\u20132025 v\u00e4henes alla 25-aastaste h\u00f5ivatud IKT-spetsialistide arv Eestis 24 protsenti, 2405 inimeselt 1839-le.<\/p>\n<p>Samal ajal l\u00f5petas 2024\/2025. \u00f5ppeaastal k\u00f5rgkooli rekordilised 1123 IKT-eriala \u00f5ppurit. IT-t\u00f6\u00f6turule sisenemise redeli alumised pulgad on j\u00e4\u00e4nud seega kitsamaks. T\u00f6\u00f6andjad ootavad kogemust, kuid ei paku enam samas mahus v\u00f5imalusi seda omandada. Kui selline olukord pikalt kestab, v\u00f5ib see hakata m\u00f5jutama ka noorte huvi IT-erialade vastu.<\/p>\n<p>Lahendus on olemas ning see asub v\u00e4ljaspool tehnoloogiasektorit. Oleme harjunud m\u00f5tlema, et programmeerimist \u00f5ppinud inimene l\u00e4heb t\u00f6\u00f6le m\u00f5nda tuntud tehnoloogiaettev\u00f5ttesse. Aga miks ei v\u00f5iks ta t\u00f6\u00f6tada hoopis hotellis, restoraniketis v\u00f5i jaekaubandusettev\u00f5ttes, kus tehnoloogia abil saaks muuta t\u00f6\u00f6korraldust t\u00f5husamaks ja pakkuda klientidele paremat teenust? Kood ei k\u00fcsi, kas ettev\u00f5te toodab tarkvara v\u00f5i vorsti. T\u00e4htis on, kas ettev\u00f5ttes osatakse n\u00e4ha, mida selle koodiga paremaks teha.<\/p>\n<p>See eeldab ka senise haridusliku l\u00e4henemise \u00fcmberm\u00f5testamist. Eestis moodustavad IKT-erialade l\u00f5petajad ligikaudu \u00fcheksa protsenti k\u00f5igist k\u00f5rghariduse l\u00f5petajatest, Euroopa Liidu keskmine on neli protsenti. Oleme selle n\u00e4itaja poolest Euroopa tipus. Seet\u00f5ttu ei pruugi m\u00f5istlik vastus t\u00f6\u00f6turu muutustele olla IT-k\u00f5rghariduse mahu j\u00e4tkuv suurendamine.<\/p>\n<p>Palju olulisem on, kuidas anda tehnoloogia loomise ja rakendamise oskusi teiste erialade inimestele. Tehnoloogiaoskus on muutumas samasuguseks laialt rakendatavaks p\u00e4devuseks nagu \u00f5iguse v\u00f5i majanduse tundmine. \u00d5igust \u00f5ppinud inimene ei pea saama advokaadiks ja majandusharidusega inimene finantsjuhiks. Samamoodi ei pea programmeerimisoskusega inimene t\u00f6\u00f6tama tarkvaraarendajana.<\/p>\n<p>Tehnoloogiaoskustest v\u00f5ib olla otsest kasu tootmisjuhile, insenerile, turundajale v\u00f5i ettev\u00f5tjale. Neil pole tingimata vaja tarkvaratehnika magistrikraadi. K\u00fcll aga on vaja piisavaid alusteadmisi, et m\u00f5ista tarkvara toimimist, osata seda oma t\u00f6\u00f6s rakendada ning hinnata kriitiliselt ka tehisintellekti abil loodud lahendusi. Tehisintellekt teeb tarkvara loomise lihtsamaks, kuid ei vabasta inimest vajadusest aru saada, mida ta teeb.<\/p>\n<p>Siin on ka \u00fcks praktiline v\u00f5imalus Eesti ettev\u00f5tetele. Praegu korraldatakse palju tehisintellekti koolitusi, l\u00fchikesi t\u00f6\u00f6tube ja h\u00e4katone. Need aitavad uusi v\u00f5imalusi tutvustada ja m\u00e4rgata, kuid \u00fche p\u00e4evaga ei s\u00fcnni enamasti lahendust ettev\u00f5tte tegelikule \u00e4riprobleemile. Kolme-nelja kuuga v\u00f5ib j\u00f5uda juba t\u00f6\u00f6tava lahenduseni, mis v\u00e4hendab k\u00e4sit\u00f6\u00f6d, automatiseerib m\u00f5ne protsessi v\u00f5i aitab olemasolevat t\u00f6\u00f6d targemalt korraldada.<\/p>\n<p>Kui tahame, et Eesti IT t\u00f6\u00f6turg uuesti kasvama hakkaks, ei peaks lootma ainult j\u00e4rgmise suure tehnoloogiaettev\u00f5tte s\u00fcnnile v\u00f5i olemasolevate kiirele laienemisele. Tehisintellekt on muutnud tarkvara arendamise j\u00f5ukohasemaks ka ettev\u00f5tetele, kelle jaoks see varem liiga kallis oli. J\u00e4rgmine kasvukoht v\u00f5ibki olla m\u00f5nes \u00fcsna tavalises Eesti ettev\u00f5ttes, kus seni pole olnud \u00fchtegi arendajat, aga kus oleks tehnoloogia abil v\u00f5imalik m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem \u00e4ra teha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti peab kiiresti leidma IT-spetsialistidele rohkem rakendust v\u00e4ljaspool tehnoloogiasektorit. Pipedrive&#8217;i ja Telia hiljutised ning ilmselt veel mitmed eesseisvad&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":311907,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[375,131,130,37,33,35,34,36,406,382,8011,10625,115297,7194,85307,394,814,373,674,24312,2161],"class_list":["post-311906","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ai","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-haridus","tag-ikt","tag-infotehnoloogia","tag-it","tag-it-tootajad","tag-koondamised","tag-lauri-haav","tag-tarkvara","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-too","tag-tookohad","tag-tooturg"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117558278038978911","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311906","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=311906"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311906\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/311907"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=311906"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=311906"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=311906"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}