{"id":312792,"date":"2026-11-05T15:11:20","date_gmt":"2026-11-05T15:11:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/312792\/"},"modified":"2026-11-05T15:11:20","modified_gmt":"2026-11-05T15:11:20","slug":"ministeerium-ennekoike-vastutab-pahandusi-korraldava-teismelise-eest-ta-ise-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/312792\/","title":{"rendered":"Ministeerium: ennek\u00f5ike vastutab pahandusi korraldava teismelise eest ta ise | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>P\u00f5ltsamaa p\u00f5hikool v\u00e4rbas hiljuti turvateenistuse ning t\u00f6\u00f6tajad said h\u00e4irenupud, sest ei tulnud toime m\u00f5ne p\u00f5hikooli\u00f5pilase k\u00e4itumisega.<\/p>\n<p>Eesti koolips\u00fchholoogide \u00fchingu juht, P\u00f5ltsamaa p\u00f5hikooli ps\u00fchholoog Karmen Maikalu \u00fctles &#8220;Terevisioonis&#8221;, et see on keeruline olukord, kuid pole \u00fcksnes P\u00f5ltsamaa teema.<\/p>\n<p>&#8220;Kuuleme seda \u00fcle Eesti. Olen viimaste p\u00e4evade jooksul saanud palju telefonik\u00f5nesid erinevatest koolidest Eesti eri paikadest. Helistavad koolidirektorid, lapsevanemad ja \u00fctlevad, et meil on ka [samad mured], nii tore, et te midagi veel lisaks ette v\u00f5tsite lisaks tavap\u00e4rastele meetmetele,&#8221; kirjeldas Maikalu.<\/p>\n<p>P\u00f5ltsamaa p\u00f5hikooli direktor Henry Kallaste r\u00e4\u00e4kis sel n\u00e4dalal <a href=\"https:\/\/eestiraadio.err.ee\/vikerraadio\/1610175311\/vikerhommik\/saatest\/0f2432b8e994ef06e14dae48aa935d21\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Vikerhommikus<\/a>, et probleemide allikaks on paar-kolm kuuenda-seitsmenda klassi \u00f5pilast, kes ei taha koolis k\u00e4ia ning tulevad kohale \u00fcksnes pahanduste korraldamiseks.<\/p>\n<p>&#8220;Nad segavad tunde, ei lase \u00f5petajatel tunde l\u00e4bi viia, peksavad pr\u00fcgikaste,&#8221; kirjeldas Kallaste. &#8220;Teised lapsed kardavad, \u00f5petajad on mures, kuidas tundi pidada. Pidime v\u00f5tma \u00fchendust turvafirmaga, et nad aitaks piirata nende poiste tegevust.&#8221;<\/p>\n<p>Haridusministeeriumi kaasava hariduse osakonna juhataja J\u00fcrgen Rakaselg \u00fctles ERR-ile, et vastutus on seaduse tasandil selge: ennek\u00f5ike vastutab iga inimene ise oma k\u00e4itumise eest.<\/p>\n<p>&#8220;Vanusest tulenevalt on siin teatud erisusi, kuid ka noor iga, v\u00f5imalik ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire v\u00f5i arenguerip\u00e4ra ei \u00f5igusta sobimatut k\u00e4itumist. K\u00fcll aga v\u00f5ib see m\u00f5nel juhul k\u00e4itumist selgitada,&#8221; t\u00f5des ta.<\/p>\n<p>Rakaselja s\u00f5nul on koolil kohustus tagada koolis k\u00f5igi \u00f5pilaste vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline turvalisus ning t\u00f6\u00f6tajatele turvaline t\u00f6\u00f6keskkond. Vanem vastutab oma lapse k\u00e4itumise ja tema tekitatud kahju eest, kuna teismeliste sobimatu k\u00e4itumise algp\u00f5hjused on sageli seotud vanemlusoskuste ja pere toimetulekuga.<\/p>\n<p>&#8220;Kuna kool saab sobimatu k\u00e4itumise p\u00f5hjustega tegelemiseks vajaliku ressursi koolipidajalt, lasub vastutus ka kohalikul omavalitsusel. Samas ei vabasta eeltoodud vastutus sobimatult k\u00e4ituvat \u00f5pilast isiklikust vastutusest,&#8221; lisas Rakaselg.<\/p>\n<p>Noored vajavad armastust ja piiride seadmist<\/p>\n<p>P\u00f5ltsamaa p\u00f5hikoolis viib turvafirma n\u00fc\u00fcdsest kohatult k\u00e4ituvad noored \u00e4ra koju, et nad ei segaks tunde, kool aga saab omalt poolt nad k\u00fcmneks p\u00e4evaks \u00f5ppet\u00f6\u00f6st k\u00f5rvaldada. See on maksimaalne lubatud k\u00f5rvaldamise aeg \u00fche \u00f5ppeaasta kohta.<\/p>\n<p>&#8220;See on ainuke v\u00f5imalus, mida kool saab teha,&#8221; \u00fctles direktor, kelle s\u00f5nul t\u00f5desid \u00fche huligaanitseja vanemad, et ei saa pojaga lihtsalt hakkama.<\/p>\n<p>Kallaste lisas, et selliseid probleeme on neil varemgi olnud ja teistes koolides on sarnased olukorrad samuti ette tulnud, kuigi turvameest ei ole varem kasutatud. Probleemide lahendamiseks on koost\u00f6\u00f6d tehtud omavalitsuste lastekaitset\u00f6\u00f6tajatega, aga ka noorsoopolitseiga.<\/p>\n<p>Ps\u00fchholoog Karmen Maikalu \u00fctles, et oluline on m\u00f5elda, miks lapsed selliseid asju teevad \u2013 mitte ainult P\u00f5ltsamaal, vaid mujalgi.<\/p>\n<p>&#8220;Miks nad ei allu ja teevad selliseid tegusid, mida ei peaks tegema. Olen m\u00f5elnud selle peale ja ka minu kolleegid \u00fctlevad, et noored vajavad kaht asja: armastust ja piire. Nende noorte puhul on v\u00e4ga sageli puudu m\u00f5lemast,&#8221; t\u00f5des ta.<\/p>\n<p>Maikalu s\u00f5nul on paljudel juhtudel teemaks kodu. Lapsevanemad \u00fctlevad, et ei saa hakkama ja paluvad koolil midagi teha. Noortel aga puudub arusaam, et tegudel on tagaj\u00e4rjed. Nad teevad lubamatuid asju, aga sellele ei j\u00e4rgne reaalset tagaj\u00e4rge ja neil tekibki tunne, et k\u00f5ik on v\u00f5imalik.<\/p>\n<p>Nende noortega tegeletakse, kuid tegelikult peaks selliste perede toetamist alustama juba lasteaias, sest 13-aastasena on tegelemisega juba v\u00e4ga hiljaks j\u00e4\u00e4dud.<\/p>\n<p>&#8220;M\u00f5nikord k\u00fcsitakse, et ps\u00fchholoog on ju olemas, miks ta midagi ei tee, tehke ta korda. Ps\u00fchholoogikabinet pole nagu autoremondi t\u00f6\u00f6koda, et tood katkise auto siia ja saad terve auto vastu,&#8221; selgitas Maikalu. &#8220;Ei saa nii, et v\u00f5ta laps ja paranda \u00e4ra. Kogu s\u00fcsteem lapse \u00fcmber vajab muutmist, toetamist, ka lapsevanemad vajavad toetamist.&#8221;<\/p>\n<p>Rakaselg: teismeliste halvast k\u00e4itumisest on r\u00e4\u00e4gitud aastasadu<\/p>\n<p>Seda, kas niisuguseid juhtumeid tuleb viimasel ajal sagedamini ette, ei osanud haridusministeeriumi esindaja \u00f6elda. Rakaselg m\u00e4rkis, et ministeerium \u00fcldhariduskoolide igap\u00e4evaelu nii detailselt ei seira, et teismeliste v\u00e4ljakutsuva k\u00e4itumise trendide kohta hinnanguid anda.<\/p>\n<p>&#8220;V\u00e4iteid, et v\u00f5rreldes varasemaga on teismeliste kontrollimatu k\u00e4itumine muutunud enneolematult ulatuslikuks, on esinenud eri aegadel ning neid on dokumenteeritud j\u00e4rjepidevalt juba ligikaudu viimase kahesaja aasta jooksul,&#8221; t\u00f5des Rakaselg.<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul on osaliselt kindlasti tegemist eakohase k\u00e4itumisega, mis ei tohiks olla \u00fcllatav inimestele, kes puutuvad oma t\u00f6\u00f6s kokku lapse arengups\u00fchholoogiaga.<\/p>\n<p>P\u00f5ltsamaa koolijuht \u00fctleski, et m\u00f5ned varasematel aastatel probleeme tekitanud noored on hiljem siiski tagasi \u00f5igele rajale j\u00f5udnud.<\/p>\n<p>&#8220;Nad kasvavad ka \u00fcle sellest vanusest. See on vanus, kus poisid tahavad n\u00e4idata, kui k\u00f5vad nad on,&#8221; lausus Kallaste.<\/p>\n<p>Haridusministeerium peab \u00f5ppet\u00f6\u00f6st seaduses s\u00e4testatud ajaks eemaldamist meetmeks, mida v\u00f5ib teatud tingimustel olla asjakohane kasutada. Samas r\u00f5hutas Rakaselg, et selle tagaj\u00e4rjeks ei tasu oodata k\u00e4itumise m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ja p\u00fcsivat muutust.<\/p>\n<p>&#8220;Selle vanuser\u00fchma k\u00e4itumise erip\u00e4rasid arvestades on tulemuslikumad meetmed, mis aitavad j\u00f5uda k\u00e4itumise p\u00f5hjusteni. \u00d5ppet\u00f6\u00f6st eemaldamine on eelk\u00f5ige tagaj\u00e4rgedele suunatud meede,&#8221; lausus Rakaselg.<\/p>\n<p>Kinnine lasteasutus on \u00e4\u00e4rmuslik lahendus<\/p>\n<p>Ministeeriumi esindaja s\u00f5nul on P\u00f5ltsamaa juhtumi meediakajastuses viidatud, et tegeletakse ka k\u00e4itumise p\u00f5hjustega, kuid see v\u00f5tab loomulikult aega. Sellest s\u00f5ltumata s\u00e4ilib aga \u00f5pilase enda vastutus.<\/p>\n<p>&#8220;Kui k\u00e4itumisega kaasneb p\u00fcsiv oht \u00f5pilase enda v\u00f5i teiste tervisele, tuleb kaaluda, kas olukorra lahendamiseks on vaja kaasata \u00f5iguskaitse v\u00f5i kasutada n\u00e4iteks kinnise lasteasutuse teenust. Need lahendused tulevad k\u00f5ne alla siiski alles juhul, kui oht on ilmne ning k\u00e4itumist ei saa enam k\u00e4sitada pelgalt sobimatu v\u00f5i allumatuna,&#8221; s\u00f5nas Rakaselg.<\/p>\n<p>Kui kohalik omavalitsus j\u00e4\u00e4b algp\u00f5hjustega tegelemisel h\u00e4tta, saab tema s\u00f5nul lastekaitset\u00f6\u00f6tajaid toetada ka sotsiaalkindlustusamet.<\/p>\n<p>&#8220;Sellises mahus turvateenuse kasutamine viitab kindlasti sellele, et kohapealne mure on v\u00e4ga suur ja ilmselt on tekkinud tunne, et muid lahendusi enam ei ole. Turvateenus ei lahenda aga k\u00e4itumise algp\u00f5hjusi ning saab parimal juhul tagada korra piiratud ajaks. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib \u00f6elda, et kuigi kooli mure on ilmselgelt t\u00f5sine, ei ole turvateenuse kasutamine pikemas vaates hea lahendus,&#8221; lausus kaasava hariduse osakonna juhataja.<\/p>\n<p>Maikalu r\u00f5hutas, et murelastega toimetulekuks P\u00f5ltsamaal appi v\u00f5etud turvateenistus on lisameede, et aidata piire kehtestada, kuid see ei t\u00e4henda, et midagi muud ei tehtaks. Kinnised lasteasutused on tema s\u00f5nul \u00e4\u00e4rmuslik lahendus ja sinna sattumisele eelneb pikk protsess, kus otsustaja pole kool.<\/p>\n<p>Ps\u00fchholoog lisas, et muudatused ei tule \u00fcle\u00f6\u00f6 ja oma osa lapse toetamisel on nii kogukonnal, koolil, perel, politseil kui ka lastekaitsel.<\/p>\n<p>&#8220;See peaks olema s\u00fcsteem, mis t\u00f6\u00f6tab koos. Praegu teeb sageli iga\u00fcks kuskil omaette midagi,&#8221; nentis Maikalu, kelle s\u00f5nul on spetsialistid tihti \u00fclekoormatud ja lastekaitsjad lihtsalt ei jaksa ega j\u00f5ua asjadega piisavalt kiiresti tegeleda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5ltsamaa p\u00f5hikool v\u00e4rbas hiljuti turvateenistuse ning t\u00f6\u00f6tajad said h\u00e4irenupud, sest ei tulnud toime m\u00f5ne p\u00f5hikooli\u00f5pilase k\u00e4itumisega. Eesti koolips\u00fchholoogide&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":312793,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,2507,21,115644,28,29,19,4435,97262,25,115645,115646,23,24,12457,22,20,30],"class_list":["post-312792","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridusministeerium","tag-headlines","tag-koolipsuhholoogid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pohikool","tag-poltsamaa-pohikool","tag-populaarseimad-lood","tag-probleemse-kaitumisega-noored","tag-teismeliste-korrarikkumised","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turvafirma","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117564478847697657","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/312792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=312792"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/312792\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/312793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=312792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=312792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=312792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}