Tehnoloogiahiiu aktsia t\u00f5usis kolmap\u00e4evase kauplemisp\u00e4eva alguses viis protsenti, mis kergitas ettev\u00f5tte turuv\u00e4\u00e4rtuse 5,13 triljoni dollarini. See on ajalooline t\u00e4his, milleni pole maailma ajaloos j\u00f5udnud varem mitte \u00fckski ettev\u00f5te.<\/p>\n
Nvidia v\u00e4\u00e4rtpaber hakkas hoogu koguma juba teisip\u00e4eval, kui tegevjuht Jensen Huang teatas, et ettev\u00f5ttel on j\u00e4rgmise 15 kuu peale juba poole triljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses tellimusi. Lisaks on investorite optimismi kasvatanud uudis, et USA president Donald Trump kavatseb sel n\u00e4dalal Hiina presidendi Xi Jinpingiga arutada Nvidia uusima, Blackwelli seeria kiipide m\u00fc\u00fcki.<\/p>\n
See on andnud investoritele lootust, et Nvidia v\u00f5ib saada tagasi ligip\u00e4\u00e4su Hiina turule, mis on praegu USA ekspordikontrolli t\u00f5ttu suletud.<\/p>\n
P\u00f6\u00f6rane kasv l\u00fchikese ajaga<\/p>\n
Ettev\u00f5tte kasv on olnud erakordselt kiire, eriti p\u00e4rast tehisintellekti vestlusroboti ChatGPT turule tulekut 2022. aastal. Kui veel kolm aastat tagasi oli Nvidia v\u00e4\u00e4rtus umbes 400 miljardit dollarit, siis n\u00fc\u00fcdseks on see kasvanud enam kui 12 korda.<\/p>\n
Seejuures on \u00fcha uusi t\u00e4hiseid \u00fcletatud p\u00f6\u00f6rases tempos: \u00fche triljoni piir saavutati vaid m\u00f5ni kuu p\u00e4rast ChatGPT deb\u00fc\u00fcti, kahe triljonini j\u00f5uti 2024. aasta veebruaris ning nelja triljoni t\u00e4his alistati alles kolm kuud tagasi. Ainu\u00fcksi viimase poole aastaga on Nvidia aktsia kerkinud \u00fcle 85 protsendi.<\/p>\n
V\u00f5rdlusena, Nvidia on praegu v\u00e4\u00e4rtuslikum kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia peamised b\u00f6rsiindeksid kokku. Samuti \u00fcletab selle v\u00e4\u00e4rtus kogu kr\u00fcptovaluutade turu mahtu ja on v\u00f5rdne umbes poolega Euroopa v\u00f5rdlusindeksist Stoxx 600. <\/p>\n
L\u00e4himad konkurendid Microsoft ja Apple on m\u00f5lemad v\u00e4\u00e4rt umbes 4 triljonit dollarit.<\/p>\n
Tehisintellekti revolutsiooni keskmes<\/p>\n
Nvidia on saanud tehisintellekti buumi suurimaks v\u00f5itjaks, sest just tema graafikaprotsessorid (GPU) on saanud suurte keelemudelite, nagu n\u00e4iteks ChatGPT, treenimise ja k\u00e4itamise asendamatuks riistvaraks.<\/p>\n
\u201eNvidia j\u00f5udmine viie triljoni dollari suuruse turuv\u00e4\u00e4rtuseni on rohkem kui verstapost; see on avaldus. Nvidiast on saanud kiibitootja asemel terve t\u00f6\u00f6stusharu looja,\u201c kommenteeris investeerimisfirma Hargreaves Lansdown anal\u00fc\u00fctik Matt Britzman Reutersile<\/a>.<\/p>\n Kasvu on toetanud tehnoloogiahiidude nagu Amazon, Meta, Google ja Microsoft massiivsed investeeringud AI taristusse. Samas on anal\u00fc\u00fctikute seas ka skeptikuid. <\/p>\n \u201eKui k\u00f5ik, millele AI puhul panustatakse, ka teoks saab, on praegused hinnatasemed ilmselt \u00f5igustatud, kuid kindlasti on osa neist ootustest raske t\u00e4ita,\u201c \u00fctles Fort Pitt Capital Groupi investeerimisjuht Dan Eye Bloombergile<\/a>.<\/p>\n Nvidia domineerimine on teinud sellest ka olulise etturi USA ja Hiina tehnoloogilises v\u00f5idurelvastumises. Washingtoni kehtestatud ekspordipiirangud on takistanud Nvidial m\u00fc\u00fcmast oma k\u00f5ige v\u00f5imsamaid kiipe Hiinasse, mis on ettev\u00f5ttele maksma l\u00e4inud miljardeid dollareid. Teisip\u00e4eval tunnistas ka tegevjuht Huang, et Nvidia on praegu Hiina turult v\u00e4lja l\u00fclitatud ja peab ootama, kuni riik neid sinna tagasi soovib.<\/p>\n Trumpi ja Xi v\u00f5imalik kokkulepe v\u00f5ib aga olukorda muuta ning ongi \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid, miks investorite usk ettev\u00f5ttesse on viimastel p\u00e4evadel kasvanud.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (8) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehnoloogiahiiu aktsia t\u00f5usis kolmap\u00e4evase kauplemisp\u00e4eva alguses viis protsenti, mis kergitas ettev\u00f5tte turuv\u00e4\u00e4rtuse 5,13 triljoni dollarini. See on ajalooline…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31286,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[375,131,130,37,33,35,34,36,829],"class_list":{"0":"post-31285","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ai","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-nvidia"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115464351561256449","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31285","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31285"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31285\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31285"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31285"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31285"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}